1-09-9324/36 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9324 (08230119583) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi Olev Froši süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses

Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav Olev Froš

eluk Xxx, ik 35409260287, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, A OÜ, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja Imbi Seimar RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315,

VÕS § 1055 ja KrMS § 310-1 alusel kohaldada Olev Frošile lähenemiskeeld kannatanu HLsuhtes tähtajaga kaks aastat.

Keelata Olev Frošil viibida kannatanu HL elukohas Tallinnas, XXXja töökohas Maardu ,XXX; läheneda kannatanu HL avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit ning suhelda kannatanuga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLAUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Harju Maakohtu 13.jaanuari 2010 otsusega tunnistati Olev Froš süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui O.Froš ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas (Tallinn, XXX); ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldati O. Frošile kahe aastane lähenemiskeeld kannatanu HLsuhtes.

Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2010.a. otsusega jäeti Harju Maakohtu 13.01.2010.a. otsus muutmata. Riigikohtu 6. august 2010.a. otsusega nr 3-1-1-59-10 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a ja Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010. a otsused osas, millega Olev Frošile kohaldati lähenemiskeeldu kannatanu HL suhtes tähtajaga kaks aastat ning saadeti kriminaalasi lähenemiskeelu kohaldamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtuotsus O. Froši süüditunnistamise ja karistamise kohta jõustus 06.08.2010.a. Kohus kuulanud ära kannatanu, süüdimõistetu ning uurinud kirjalikke tõendeid leidis, et kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud. Kannatanu ütluste kohaselt on O. Froš ähvardanud meili teel, telefoni teel, kusjuures ähvardused on jätkunud kriminaalmenetluse ajal enne kohtuotsust. Samuti on ähvardused jätkunud peale kohtuotsust. 2010.a. augustisseptembris on helistanud ca 3 korda. Tunnistaja DL ütlustega kohaselt kõik kohtumised O. Frošiga on lõppenud politsei kutsumisega. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

O. Froš on süüdi tunnistatud

kannatanule tervisekahjustuse tekitamises. EV põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele, mis tähendab isiku õigust valida suhtlusringkonda. Kannatanut ähvardav isikuõiguste rikkumise tõenäosus edaspidi on äärmiselt suur, kuna kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt on O. Froši poolsed ähvardused olnud järjepidevad ning jätkunud kriminaalmenetluse ajal ning peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kokkupuuted O. Frošiga on päädinud politsei kutsumisega. Seetõttu leiab kohus, et lähenemiskeelu kohaldamine on vajalik. Kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist võimaldab ära hoida keeld viibida kannatanu eluja töökohas, suhelda temaga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel ning läheneda kannatanu HL avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit. Lähenemiskeelust tulenevad piirangud ei riiva O. Froši õigusi rohkem kui see on vajalik keelu eesmärgi saavutamiseks.

Eeltoodu alusel on põhjendatud kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetud O.Frošile lähenemiskeeldu VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu suhtes tema poolt taotletud ulatuses e. keelata O. Frošil viibida kannatanu eluja töökohas, suhelda temaga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel ning läheneda kannatanu HL avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit, mis ei ole süüdimõistetut koormav. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähenemiskeelu kohaldamine kaheks aastaks.

Eha Popova Kohtunik