1-08-13101/52 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2010 Tartu Kohtumaja Asja number 1-08-13101 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tiia Lepp

Prokurör Katrin Lindpere Tõlk Meeli Antonov Krimnaalasja täitemenetlus

Süüdimõistetu Z.P vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Z.P (ik: xxx; viibimiskoht: Tartu

Vangla; kriminaalkorras karistatud kümme korda, viies reaalne vangistus, väärteokorras korduvalt karistatud) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

Määras :

Jätta süüdimõistetu Z.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Välja mõista KrMS § 180 alusel Z.P-lt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2 Asjaolud Viru Maakohtu 26.05.2009. a otsusega tunnistati Z.P süüdi KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 8,9 ja § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt 5 aastat

vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 26.05.2009. a. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus

Z.P süüditunnistamises KarS § 118 p 1 järgi, karistuse mõistmises KarS § 63

järgi, kandmisele kuuluva karistuse aja arvutamise ja karistuse kandmise aja alguse osas. Z.P tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2 - 200 lg 2 p 5,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti

5 aastat vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud ja 21 päeva karistuse kandmise aja algusega

26.05.2009. a. Riigikohus jättis Tartu Ringkonnkohtu 23.11.2009. a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 21.01.2010. a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalused on Z.P KarS § 76 lg 2 p 1 alusel 17.10.2010. a ja KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 17.08.2011. a.

Poolte seisukohad

Z.P soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve

kohaldamisega. Süüdimõistetu sõnul soovib ta vabanemisel asuda elama Võru tänav 18 kirikusse, kus ta saaks ka töökoha ning samuti saab ta pensionit. Süüdimõistetu sõnul on ta

võtnud omaks usu ja ei poolda kurjust. Vabanedes narkootikume tarvitama süüdimõistetu

enda sõnul ei hakka. Vanglas toime pandud ditsisiplinaarrikkumised tulenevad impulsiivsusest ja sellest, et teised inimesed ei mõista ega respekteeri teda.

Tartu Vangla ei toeta Z.P katseajaga tingimisi ennetähtaegset vangistusest

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning korduskuritegevuse protsent on väga kõrge – vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 52% ja mittevägivaldse kuriteo puhul 75%.

Vabanemisel on ohustatud ühiskond tervikuna. Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.P

karistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ta on näidanud

vanglaametnike suhtes üles agressiivset ja üleolevat suhtumist. Käitumises avaldub

ükskõiksus kehtestatud reeglite suhtes ning hoolimata sellest, et talle on varasemalt antud

korduvalt võimalus ennast seadusekuulekana näidata on ta jätkanud kuritegude

toimepanemist. Toetav sotsiaalne võrgustik süüdimõistetul vabaduses puudub, tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga inimesi, kuid väidetavalt on suhted nendega katkestanud. Süüdimõistetu on varasemalt pikemat aega narkootikume tarvitanud, samuti on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid enda sõnul on ta mõlemad tegevused lõpetanud.

Süüdimõistetu õpib vangistuse ajal 9. klassis, osaleb sõltuvusprobleeme käsitlevas

sotsiaalprogrammis, on aktiivselt kaasatud vangla kiriku tegevusse ning jooksvalt on

toimunud ka vestluseid toimepandud kuritegude põhjustest, tegevus-tagajärg seostest,

ühiskonnas kehtivatest väärtushinnangutest ja enda rollist seadusekuulekusega seoses. Kriminaalhooldaja ei poolda Z.P katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna vabanemisel puudub isikul kindel elu- ja töökoht.

Vabanemisel plaanib isik asuda elama xxx asuvasse kirikusse, kus ei ole aga täidetud

elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nõutavad tingimised. Süüdimõistetu ei ole varasemalt ametlikult töötanud, kuid väidetavalt on töötanud mitteametlikult, käesoleval ajal

on tema suhtes täitmisel tasumata rahalisi nõudeid. Toetav sotsiaalvõrgustik oleks vabanemisel väike – kinnipeetava vanemad on surnud, õega on formaalsed suhted ning tuge saab pakkuda Tartu Vangla spetsialist-kaplan Angelina Urbel. Ohufaktoriteks on vabanemisel

varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul on esinenud ka probleeme distsipliini järgimisega.

3 Prokurör on seisukohal, et Z.P katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine

elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Vabanemisel puudub Z.P kindel elukoht, kirik ei sobi elektroonilise valve alla vabanemiseks. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud ja ka karistuse kandmise ajal on talle korduvalt distsiplinaarkaristust määratud.

Z.P kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kuigi süüdimõistetul on olnud probleeme distsipliiniga, siis võib see olla tingitud sellest, et teda ei mõisteta. Kuna aga on näha, et isiku käitumises ja

mõttemaailmas on toimunud muudatus, ta on võtnud omaks usu, siis on tema vabastamine võimalik.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava

isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu Z.P katseajaga tingimisi

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning Z.P tuleb jätta vabastamata.

Z.P on ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast ja nõustub

elektroonilise valve kohaldamisega. Samas aga ei ole täidetud tingimused elektroonilise

järelevalve seadme paigaldamiseks kinnipeetava vabastamisjärgsesse elukohta, kuna kinnipeetav soovib asuda elama kirikusse ruumi, mida kasutatakse ka päevakeskusena ning

valveseadme paigaldamine sellisesse ruumi ei ole turvaline. Seega ei ole süüdimõistetu tingimisi vabastamine elektoonilise järelevalve kohaldamisega võimalik.

Samuti leiab kohus, et Z.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud ka materiaalsed eeldused. Isik kannab karistust esimese astme kuriteo eest, teda on

kriminaalkorras karistatud kümnel korral ja käesolev vangistus on viies reaalne vangistus. Vangistuses viibimise ajal on isikut korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning materjalidest

ilmneb, et isik on näidanud ülesse agressiivset ja üleolevat käitumist ning ükskõiksust kehtestatud reeglite suhtes. Samuti on vangla uue kuriteo sooritamise riskide hindamisel

toonud välja isiku puhul võrdlemisi suure tõenäosuse, et isik jätkab kuritegude toimepanemist. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et varasemad karistused ei ole Z.P hoiakutele positiivset mõju avaldanud ega teda seadusekuulekale käitumisele suunanud ning samuti saa öelda, et praegu kantav vangistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgid täitnud. Süüdimõistetu ise on põhjendanud vangistuses olnud konflikte sellega, et teised ei ole teda mõistnud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei anna isikule põhjendust kehtestatud reeglitega vastuollu minemiseks ning viitab sellele, et isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama oma

rolli konfliktsituatsioonides ning leidma probleemidele lahendusi, mis oleks kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud reeglite ja väärtustega.

Vabanedes puudub süüdimõistetul kindel töökoht, ta ei ole omandanud ka mingisugust

elukutset ega valda riigikeelt. Seega tuleks käesolevat majandussituatsiooni arvestades

hinnata isiku vabanemisel töö leidmise võimalust suhteliselt kesiselt ning kuigi isik on ise

kinnitanud, et saaks töökoha kirikus, siis ei ole ta selle tõenduseks mingisugust dokumenti

esitanud ja kohus ei saa nimetatud asjaolule kindlalt tugineda. Isiku suhtes on täitmisel rahalisi nõudeid üle 150 000 krooni ning tal puudub ka lähivõrgustik, kes saaks teda toetada.

Kuna isik on varasemalt pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid, siis on kindla töökoha puudumine suureks ohufaktoriks uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi isiku sõnul

saab ta pensioni ja samuti on tal võimalik ennast teatud ajaks Töötukassas töötuna arvele

4

võtta, siis ei ole nimetatud asjaolu siiski piisavaks uute kuritegude toimepanemise riski

maandavaks teguriks. Kuritegeliku käitumise ohufaktoriteks on Z.P puhul ka varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuigi isiku enda väitel ta enam alkoholi ega narkootikume ei tarvita. Positiivne on isiku puhul see, et ta on asunud vangistuse ajal põhiharidust omandama, osaleb

sõltuvusprobleeme käsitlevas programmis ning on enda sõnul leidnud religiooni näol motivatsiooni muutumiseks. Samas aga on mitmed kinnipeetava individuaalses täitmiskavas riskide maandamiseks ettenähtud tegevused käesolevaks ajaks tegemata. Kohus leiab, et isiku vabastamine ei oleks kasulik ka tema enese arendamise seisukohalt ning temale oleks kasulik, kui ta asuks edaspidi aktiivsemalt täitmiskavas ettenähtud tegevustega tegelema.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.P karistuse kandmisest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal võimalik ega ka põhjendatud ning ta tuleb jätta vabastamata.

KrMS § 180 alusel tuleb süüdimõistetul riigituludesse tasuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel määratud korras kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud summas 600 krooni.

Peet Teidearu Kohtunik