2-22-116597/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-116597

Tsiviilasi

Ferratum Bank p.l.c hagi L. O. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5663,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ferratum Bank p.l.c (C56251), lepinguline

esindaja Anne-Liis Veski

Kostja L. O. (xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista L. O.ilt Ferratum Bank p.l.c kasuks põhivõlgnevus 4000 eurot,

intress 525,82 eurot, kahjuhüvitis 50 eurot ja hagi esitamise seisuga (03.08.2022)

sissenõutavaks muutunud viivis 165,70 eurot.

3. Jätta menetluskulud 84% ulatuses L. O.i kanda ja 16% ulatuses Ferratum Bank

p.l.c kanda.

4. Määrata Ferratum Bank p.l.c menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 695

eurot.

5. Mõista L. O.ilt Ferratum Bank p.l.c kasuks välja menetluskulud summas 583,80

eurot.

6. Mõista välja L. O.ilt välja mõistetud menetluskuludelt (583,80 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult.

2(4)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank

AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viiviste osas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja kui tarbija

laenulimiidi laenulepingu, mille alusel oli kostjal võimalik kasutada laenulimiiti summas

5000 eurot intressimääraga 45,30% aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama ja tasuma

intressi 14.12.2021.

VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene

lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus

3(4)

lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-2-

1-120-08 p 12). Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise

ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi

kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Käesolevas asjas leppisid pooled kokku viivisemääras 45,30% aastas. Kuna seadusjärgne

viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8%, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise

määr seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega

eelduslikult tühise tingimusega.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu

regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema

kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti

tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020

otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine. Hageja õigus

nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist ei tulene

ka asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud sellises intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lause). Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest,

kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning

Riigikohtu praktikat.

Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hageja nõutud perioodi

15.12.2021-21.06.2022 eest 165,70 eurot (4000 × 0,022% × 189). Hageja viivisenõue jääb

772,57 euro ulatuses rahuldamata (938,27 – 165,70).

Menetluskulud

TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 4741,52 eurot, so ca 84% hagihinnast,

jätab kohus menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.

4(4)

Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 300 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade komplekteerimisele)

lugeda 1 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund (ilma käibemaksuta)

peab kohus põhjendatuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja põhjendatud

menetluskuluks 695 eurot (595+100).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

583,80 eurot (695 x 84%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik