1-10-2084/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-2084 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.P tingimisi enne tähtaja lõppemist

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu E.P isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Jätta E.P temale Harju Maakohtu 18. veebruari 2010. a otsusega kriminaalasjas nr

1-10-2084 mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2. Määratud kaitsjale makstud tasu 1024.80 krooni jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 18.02.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2084 tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju maakohtu 19.01.2009. a otsusega

2

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 16.02.2010 ja lõpeb 16.03.2012.

E.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 19.01.2009. a otsusega KarS § 122 ja KarS § 136 lg 1 järgi KarS §-de 64 lg 1, 74 lg 2 ja KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Vangla leiab, et E.P ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu

puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu E.P tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ametnikul ei ole võimalik hinnata elamispinna sobivust elektroonilise valve paigaldamiseks.

Kohtumenetluse poolte seisukohad E.P avaldas soovi vabaneda karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla ja leidis, et tema

elukohta oleks kriminaalhooldaja saanud kontrollida, kuna õde oli nõus seda näitama, kuid hooldaja keeldus.

Kaitsja palus kohtuistungi edasi lükata ja koguda täiendavaid tõendeid elukoha sobilikkuse kohta elektroonilise valve paigaldamiseks.

Prokurör leidis, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks sellele, et E.P ei ole võimalik vabastada, kuna tema elukohta ei olnud võimalik kontrollida, puuduvad vabastamiseks ka sisulised alused.

Kohtu seisukoht E.P kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 16.02.2010. Vastavalt

KarS §-le 76 lg 1 punktile 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.03.1012. Kuna käesolevaks hetkeks on süüdimõistetul

vangistust kantud enam kui kuus kuud ning rohkem kui 1/3 karistusajast ning E.P on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on olemas formaalne alus kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja poolt märgitu kohaselt ei ole võimalik hinnata elamispinna sobivust aadressil xxx, elektroonilise valve kohaldamiseks. E.P ema N.P., kellele nimetatud elamispind kuulub, on keeldunud sõitmast Saarde valda, et kriminaalhooldajal oleks võimalik tutvuda süüdimõistetu poolt soovitava elukohaga ja hinnata selle sobilikkust elektroonilise valve paigaldamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 kord, uue kuriteo pani ta toime katseajal. Vangistuse ajal on teda 13.08.2010. a distsiplinaarkorras karistatud. Karistusregistri andmetest

nähtub, et E.P on karistatud väärteokorras neli korda pisivarguste eest ja kahekümnel

korral alkoholiseaduse alusel, millest järeldub, et isikul on tõsised probleemid seoses alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholijoobes on ta käitunud vägivaldselt. Pidev alkoholitarvitamine näitab, et E.P on elanud hoolimatut ja riskeerivat elustiili. Vangla on märkinud, et kinnipeetav ei

näe põhjust alkoholist loobumiseks ning vähendab enda jaoks probleemi olemasolu.

Edaspidiseks kuritegude toimepanemise riski maandamiseks oleks E.P vajalik läbida alkoholisõltlastele mõeldud programm.

E.P on algharidus ning puudub eriala. Vabaduses oli tema majanduslik olukord

mitterahuldav ning rahaliselt toetasid teda sõbrad. Ta on sõprade poolt mõjutatav, tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. E.P lähivõrgustikku kuuluvad ema N. P. ja õde L. P., kes elavad Harjumaal. Kuigi vestluses kriminaalhooldajaga kinnitas N.P.,

et on nõus vabanemise korral Pärnumaal elavat poega igati toetama, keeldus ta hiljem

kriminaalhooldajaga sõitmast Saarde valda, et ametnikul oleks võimalik tutvuda E.P

soovitava elukohaga ja hinnata selle sobilikkust elektroonilise valve paigaldamiseks.

Kriminaalhooldaja hinnangul on alust kahelda, kui sageli leiab ema edaspidi võimalust poega

vaatama sõita. N. P. on ka vestluses kriminaalhooldajale öelnud, et teenides ise vaid

miinimumpalka, ei suuda ta pikema aja jooksul E.P majanduslikult toetada. Kohus

nõustub kriminaalhooldajaga, et N. P. poolt poja piisav toetamine vabaduses pika vahemaa ja piiratud majandusliku ressursi tõttu on kaheldav. Kuna süüdimõistetu on mõjutatav inimene, on

temale vajalik pidev positiivne suunamine, ilma milleta on suurem võimalus uue kuriteo toimepanemiseks. Kriminaalhooldaja on märkinud, et töö leidmise võimalused Kalita külas, eriti

veel juhul, kui isik on seotud elektroonilise järelevalvega, on olematud. Bussiühendus antud

külaga ei võimalda kaugemal tööl käia ning E.P ainsaks sissetulekuks suure nõenäosusega on vaid sotsiaaltoetused.

Rohke vaba aeg, alkoholiprobleemid ja raske majanduslik olukord suurendavad uue kuriteo

toimepanemise riski. Ka Tartu Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 59%.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine ennatlik.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale

makstud tasu 1024.80 krooni. Arvestades E.P majanduslikult rasket olukorda, võib

menetluskulude sissenõudmine ohustada vabanemisel tema resotsialiseerumist, mistõttu tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda KrMS § 418 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

Ingeri Tamm Kohtunik