2-21-7978/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7978

Kohtuasi

X ja Y hagid W vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.12.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Mõlema hageja osas 946,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja

Q, RÕA korras määratud esindaja advokaat Olavi Järve

Kostja (vastustaja): W (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hagejate apellatsioonkaebuses esitatud taotlused tunnistaja

ülekuulamiseks ja täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ning jätta

apellatsioonkaebusele lisatud tõend (sõnumivahetus) vastu võtmata.

2. Rahuldada hagejate 15.09.2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

15.09.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid (11.08.2022 ühisvara jagamise

kokkulepe ja kinnistusraamatu väljavõtted) vastu.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.12.2021 otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt

kummagi hageja kasuks välja mõistmata perioodi eest alates 01.05.2021 kuni

20.11.2021 igakuise elatise 142 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista kostjalt mõlema hageja kasuks perioodi eest alates 01.05.2021 kuni

20.11.2021 välja täiendavalt igakuine elatis 142 eurot.

4. Pärnu Maakohtu 30.12.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hagejate kasuks välja alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 150

eurot, luges perioodi osas alates 01.09.2021 kuni 20.11.2021 elatise nõude 150 euro

2-21-7978

ulatuses kuus täidetuks ning lõpetas menetluse hagejate elatise nõude osas alates

21.11.2021.

5. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

5.1. Lõpetada menetlus X ja Y alates 21.11.2021 elatise nõudes W vastu.

5.2. Hagid rahuldada.

5.3. Mõista W-lt X kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 elatis

kokku summas 1496,7 eurot.

5.4. Mõista W-lt Y kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 elatis

kokku summas 1496,7 eurot.

5.5. Jätta kostja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja enda kanda.

5.6. Jätta X ja Y riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

5.7. Määrata Advokaadibüroole Kaire Aus riigieelarvest makstavaks tasuks

vandeadvokaadi Olavi Järve poolt X-le ja Y-le maakohtumenetluses osutatud

riigi õigusabi eest 738,72 eurot.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X ja Y esitasid 19.05.2021 hagid, milles palusid kostjalt välja mõista igakuine elatis 150

eurot kummagi hageja kasuks alates 01.05.2021. Hagejad suurendasid 08.10.2021 oma nõuet,

paludes kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui

pool kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.05.2021 ning tasuda elatis iga kalendrikuu eest

ette (s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Q

arvelduskontole selgitusega „Laste elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille

eest elatist makstakse).

2. Hagejate poolt hagiavalduses märgitud igakuised kulud on 308,2 eurot kuus: eluasemekulud

20 eurot; toidukulu 100 eurot; transpordikulu 40 eurot; sidekulud 16,6 eurot; tervishoiukulu 5

eurot; hügieenitarvete kulu 16,6 eurot; kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot; kulud riietele

ja jalanõudele 75 eurot; muud vältimatud püsikulud 25 eurot. Hagejate kulud on tegelikkuses

veel suuremad ja ulatuvad seaduses sätestatud miinimummäärani.

3. Hagejad elavad isaga ja isa kannab kõik kulud. Hagejate isa töötasu on 800 eurot. Vanematel

on ühisvarana kinnisasi, korter ja 2 autot. Hagejad ei viibi kostja juures ja kostja ei ole neile

taskuraha andnud. Samuti ostab hagejate isa lastele kõik riided ise.

2-21-7978

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejad viibivad igal nädalavahetusel kostja juures ja kostja

annab mõlemale 20 eurot taskuraha. Kostja ei nõustu hagejate isa kuluga riiete ja jalanõude

osas. Neid ostab hagejatele kostja (kulu on 35 eurot kuus). Seega on hagejate vajalikud kulud

268 eurot kuus.

5. Kostja töötasu on 680 eurot kuus ja kostjal pole võimalik nõutud ulatuses elatist maksta.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et hagejatele makstakse peretoetust 60 eurot kuus, mille tõttu on

mõlema vanema osa ülalpidamiskohustuse täitmisel lapse kohta 104 eurot kuus.

6. Alates 21.11.2021 elab kostja koos hagejatega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagid osaliselt. Kohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks elatise

perioodil

alates

01.05.2021

kuni

20.11.2021

igakuiselt

eurot

ning

luges

ülalpidamiskohustuse perioodi eest alates 01.09.2021 kuni 20.11.2021 täidetuks. Maakohus

lõpetas menetluse hagejate nõude osas alates 21.11.2021 kostjalt elatise väljamõistmiseks

seoses hagejate loobumisega nõudest. Hagejate esinduskulud jättis maakohus riigi kanda ning

kostja kulud tema enda kanda.

8. Y sündis XX.XX.XXXX ja X sündis XX.XX.XXXX ning nende vanemad on W ja Q. Lisaks

on hagejate vanematel veel üks laps F.

9. Kostja töötasu suurus on 680 eurot (neto) kuus. Hagejate isa töötasu on 800 eurot (neto) kuus.

Hagejate vanematele kuuluvad ühisvarana kaks kinnistut ja kaks sõiduautot. Mõlemal lasub

kohustus tasuda laenumakseid. Lapsevanemad elasid eraldi kuni 21.11.2021, mil kostja kolis

tagasi koju laste juurde.

10. Kostja on tõendanud vestluste ja piltidega, et lapsed viibisid ajal, mil nad elasid eraldi, ka

kostja juures ning 2021. a pangakonto väljavõtte, kviitungite ja makselingiga, et kostja on

andnud lastele taskuraha 20 eurot kuus ja kandnud lastega seotud kulusid riietele ja muule

vajalikule 35 euro eest kuus. Seega on kostja on pidanud lapsi ülal, kui need on tema juures

viibinud. On eluliselt usutav, et kuna kostja elas laste alalisest elukohast 150 m kaugusel,

viibisid lapsed tihtilugu tema juures ning ema osales laste elus ja ka nende ülalpidamises.

11. Kostja ei ole võimeline tasuma lastele elatist ajaperioodi 01.05.2021 kuni 20.11.2021 eest

kehtivas miinimummääras, s.o kummalegi hagejale 292 eurot kuus. Kui kostja peaks maksma

hagejatele elatist kokku 584 eurot kuus, jääks kostjale enda ülalpidamiseks 96 eurot kuus, s.o

kostjal lasuks kohustus maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek. Kui jagada kostja sissetulek

680 eurot kostja ja hagejate vahel, oleks igaühe osa suuruseks 227 eurot. Kohus arvestas maha

227 eurost pool peretoetust, s.o 30 eurot mai-november ja kostja tehtud lapsega seotud kulud

50 eurot. Kohus pidas kostja ebapiisava sissetuleku suuruse, peretoetuste saamise, kostja tehtud

panuse laste ülalpidamisse mõjuvateks põhjusteks elatise suuruse määramiseks alla kehtivat

miinimummäära perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel pidas kohus kostja

kohustuseks tasuda elatist kummalegi hagejale 150 eurot kuus.

12. Kostja on tasunud Pärnu Maakohtu 10.09.2021 määruse alusel kummalegi hagejale elatist

150 eurot kuus alates september 2021 kuni 20. november 2021. Kostja on seega oma elatise

tasumise kohustuse täitnud perioodi 2021. a september-november osas.

2-21-7978

Apellatsioonkaebus

13. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

milles maakohus jättis elatise nõude perioodi 01.05.2021-20.11.2021 eest rahuldamata ning

paluvad teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuiselt 292 eurot

alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021.

14. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja valesti kohaldanud materiaalõigust ning on

rikkunud menetlusõigust.

15. Hagejad ei ole viibinud kostjaga. Hagejad on seda selgitanud oma 22.10.2021

menetlusdokumendis. Hagejad on esitanud Z kirjaliku selgituse ja nõustunud kostja taotlusega

Z tunnistajana üle kuulata. Lisaks on hagejad esitanud taotluse hagejate vande all

ülekuulamiseks. Maakohus poolte taotluseid lahendanud ei ole.

16. Isegi kui kostja oleks tõendanud, et hagejad on tema juures viibinud, ei ole ta siiski

tõendanud kui palju hagejad kostja juures viibisid. Samuti ei ole kostja kulude tegemist ega

taskuraha andmist tõendanud. Hagejatele jääb arusaamatuks, millised pangakontolt nähtuvad

kanded on hagejatega seotud ja kuidas on kostja tõendanud, et need kulutused on tehtud

hagejatele. Tõendamata on ka kviitungitelt nähtuvate kulude seos hagejatega. Kui isegi leida,

et kviitungitelt nähtuvad kulud on seotud hagejatega, oleks kulutuste suuruseks 151,32 eurot.

Võttes arvesse, et vaidlusaluseks perioodiks on 6,66 kuud, ei saa kostja kulud mitte kuidagi olla

35 eurot kuus. Kui ka kostja kulud oleks tõendatud, ei ole kostja andnud elatist regulaarselt ega

piisavalt, ehk siis ei oma kostjapoolne kulutuste tegemine elatisenõude juures tähendust.

17. Hagejad ei nõustu, et kostja ei ole suuteline miinimummääras elatist tasuma. Kostjale

kuulub muuhulgas sõiduk, mille eest kostja tasub liisingut 171 eurot kuus. Sõiduki väärtus on

vähemalt 6000 eurot. Kui kostja sõiduki võõrandaks ja liisingu jäägi tasuks, jääks järgi 3000

eurot, mille arvelt saaks kostja oma elatisevõlgnevust tasuda. Lisaks kuuluvad poolte

ühisvarasse korter ja maja. Hagejate isa on teinud kostjale ettepaneku ühisvara jagamiseks.

Kostja keeldus sellest. Ka ühisvara jagamisel oleks kostjale laekunud rahalisi vahendeid, mille

arvelt oleks kostja saanud tasuda elatisevõlgnevust. Hagejate isa sissetulek on 800 eurot kuus

ning tema majaga seotud kulutused on suuremad, kui kostja korteriga seotud kulutused.

Eeltoodust tulenevalt on poolte järgi jääv raha võrreldav, ehk siis ei ole põhjendatud jätta

enamus hagejatega seotud kulusid hagejate isa kanda.

18. Kostja töötasu ei ole 680 eurot kuus, vaid ca 700 eurot kuus. Seega kui summa hagejate ja

kostja vahel ära jagada, jääks igaühele 233,33 eurot. Arusaamatul põhjusel on maakohus sellest

summast maha arvestanud ka peretoetused. Isegi kui peretoetusi tuleks arvesse võtta, tuleb need

maha arvestada elatise miinimummäärast summas 292 eurot, mitte kostja sissetuleku kolme

isiku vahel jagamisel saadud summast. Peretoetuse elatise miinimummäärast maha

arvestamisel oleks elatise suuruseks 262 eurot hageja kohta. Kui isegi leida, et kostja on teinud

hagejatele kulutusi ja andnud taskuraha maakohtu poolt leitud 50 eurot kuus, kohustuks kostja

tasuma elatist 242 eurot kuus hageja kohta ning kui isegi tuleks peretoetusega arvestada,

kuuluks mahaarvamisele täiendavad 30 eurot kuus ning kostja kohustuks tasuma elatist 212

eurot kuus hageja kohta. Seega ei saanud elatis mitte kuidagi olla alla 212 euro kuus hageja

kohta.

2-21-7978

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

20. Kui kostja tasuks hagejatele elatist 292 eurot kuus, jääks kostjale enda ülalpidamiseks 96

eurot kuus. Ebaõige on hagejate väide kostja varalise seisundi kohta. Hagejate poolt viidatud

sõiduk on vanemate ühisvaras ja kostja seda müüa ei saa ning väited ühisvara jagamise kohta

on ennatlikud, kuna pole teada kuidas ühisvara jagatakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt kummagi hageja kasuks välja

mõistmata perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 142 eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt mõlema hageja

kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 täiendavalt igakuise elatise 142

eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse

kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

22. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate

kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 150 eurot, luges

selle perioodi osas alates 01.09.2021 kuni 20.11.2021 elatise tasumise kohustuse 150 euro

ulatuses kuus täidetuks ning lõpetas menetluse hagejate elatise nõude osas alates 21.11.2021.

Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

23. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hagejate apellatsioonkaebusele lisatud

täiendava tõendi osas (sõnumivahetus hagejate vanemate vahel seoses ühisvara jagamisega),

millega ringkonnakohtu hinnangul soovivad hagejad tõendada asjaolu, et kostja on suuteline

oma varalise seisundi tõttu nõutud ulatuses elatist tasuma. Kostja ei ole hagejate poolt esitatud

täiendava tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt esitatud

täiendava tõendi vastuvõtmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt

tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati,

jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. Hagejate väitel ei ole maakohus pooltega arutanud seda,

nagu ei suudaks kostja elatist tasuda tulenevalt oma sissetulekust. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Kostja viitas juba kostja vastuses hagile sellele, et tema varaline seis ei võimalda elatist

miinimummääras tasuda (kostja vastuse p 12). Seega oli hagejatele juba kostja vastusest teada,

et asjas on vaidlus selle üle, kas kostja sissetulek võimaldab hagejate nõutud ulatuses elatist

maksta ning kõik tõendid, mis hagejate seisukohta seoses kostja varalise seisundiga toetavad,

saanuksid hagejad esitada juba maakohtus. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et antud tõend

oleks tekkinud pärast maakohtu lahendi tegemist. Eelnevast tulenevalt ei ole hagejate täiendava

tõendi vastuvõtmiseks alust.

2-21-7978

24. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses taotluse kuulata tunnistajana üle Z ning kuulata

vande all üle hagejad selleks, et tõendada, et hagejad ei ole kostja juures arvestataval määral

viibinud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hagejate etteheide maakohtule selles osas,

et maakohus ei ole lahendanud kostja taotlust Z ülekuulamiseks tunnistajana (millega hagejad

nõustusid) ja hagejate taotlust kuulata üle hagejad vande all. Kostja on Z ülekuulamise taotluse

esitanud 08.10.2021 ja hagejad on hagejate vande all ülekuulamise taotluse esitanud

22.10.2021. Maakohus ei ole neid lahendanud, rikkudes sellega TsMS § 238 lõiget 4, mille

kohaselt tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus

põhjendatud määruse ning TsMS § 442 lõiget 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Ringkonnakohus saab aga maakohtu rikkumise kõrvaldada ja jätab taotlused tunnistaja

ülekuulamiseks ja hagejatelt vande all seletuse võtmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab,

et tegemist on asja lahendamiseks mittevajalike asjaoludega, mistõttu on tegemist TsMS § 238

mõttes asjakohatute tõenditega. Hagejad on soovinud tunnistaja ütluste ja hagejate seletustega

tõendada, et hagejad ei viibinud kostja juures. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et hagejad

on esitanud kohtule elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras (enne 01.01.2022

kehtinud PKS § 101 lg 1 alusel). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,

p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hagejad esitasid nõude

miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik

tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Seega on kostja

tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga üksnes kostja juures viibimisest kohus teha järeldust selle

kohta, et kostja oleks omalt poolt täitnud hagejate ülalpidamiskohustust. Enne 01.01.2022

kehtinud PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestas näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mille tõttu

sai kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Riigikohus on leidnud, et muuhulgas

võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega

lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt

kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega on oluline elatise vähendamiseks tuvastada, kas kostja on

hagejaid pidanud vahetult ülal ja katnud kulusid nende vajaduste rahuldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, nagu

oleks käesolevas asjas tõendatud kostja poolt hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutuste

kandmine igakuiselt 50 euro ulatuses perioodil alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021. Kohtule

esitatud tõendid sellekohast järeldust teha ei võimalda ja maakohus on esitatud tõendeid

ebaõigesti hinnanud. Kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu ühtegi kulutust, mis oleks

seostatav hagejate vajaduste rahuldamisega (tl 17-20). Kostja poolt esitatud kviitungitelt-

tšekkidelt nähtub, et 11.06.2021 on kostja ostnud 32,98 euro ulatuses lasteriideid, 11.06.2021

on kostja ostnud 8,54 eurot maksva mänguasja ning 21.05.2021 45,36 euro ulatuses lasteriideid

(kostja 08.10.2021 menetlusdokumendi lisa 5). Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud

kostja kulud lastele vaidlusalusel perioodil (01.05.2021 kuni 20.11.2021) kokku 86,88 eurot,

mis teeb igakuiseks keskmiseks kuluks kahe hageja peale kokku 12,4 eurot. Riigikohus on

juhtinud tähelepanu sellele, et elatise vähendamise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas lapse

vahetu ülalpidamise, tema eest vahetu hoolitsemise, igapäevaelu tegevuste ja toimingute

korraldamise ning muude jooksvate vajaduste katmise põhiraskus langeb ühele vanematest või

kannavad nad seda raskust võrdselt (vt Riigikohtu 12.05.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-6491,

p 13.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ühele hagejale kulutuste tegemine 6,2 euro ulatuses

2-21-7978

kuus võimalust järelduseks, et ülalpidamise põhiraskus oleks kuidagi vanemate vahel olnud

jagatud, vaid see viitab sellele, et põhiraskus lasus vaidlusalusel perioodil hagejate isal. Kuna

ringkonnakohus ei saa eeltoodu pinnalt teha järeldust kostja poolt hagejate vahetu ülalpidamise

kohta, ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejad on viibinud kostja juures või mitte. Iseenesest võib

olla põhjendatud maakohtu hinnang, et kuna hagejad elasid kostjast kõigest 150 meetri

kaugusel, viibisid hagejad aeg ajalt kostja juures, kuid sellest ei saa teha järeldust kostja

ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Lisaks ei saa kostja poolt esitatud tõenditest

(sõnumivahetus vanemate vahel ja fotod) järeldada, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil

täitnud laste ülalpidamiskohustust (tl 50-59).

25. Maakohus tuvastas, et kostja töötasu suuruseks on 680 eurot kuus (neto) ning leidis, et

tegemist on ebapiisava sissetulekuga, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla enne

01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Riigikohus on selgitanud,

et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud

asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt Riigikohtu 22.03.2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei

saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise

maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid

tagatud (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Kõigepealt märgib

ringkonnakohus, et kostja seisukohtadest saab teha järelduse, et kostja sissetulek on 680 eurot

kuus, mitte 700 eurot kuus, nagu väidavad hagejad. Kostja on vastuses hagile väitnud, et tema

sissetulek on 680 eurot kuus (neto). Kohtuistungil kostja lepingulise esindaja poolt öeldu, et

kostja saab kätte umbes 700 eurot ei anna siiski alust järelduseks justkui oleks kostja kinnitanud

enda 700 euro suurust sissetulekut. Lisaks kinnitab kostja väidet 680 euro suuruse töötasu kohta

ka kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõte (tl 17-20). Hagejad ei ole tõendanud, et kostja

sissetulek oleks olnud vaidlusalusel perioodil (01.05.2021 kuni 20.11.2021) suurem kui 680

eurot. Seega on maakohus õigesti lähtunud kostja 680 euro suurusest sissetulekust vaidlusalusel

perioodil.

26. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus oleks pidanud kostja varalisi

võimalusi hinnates võtma arvesse kostja kasutuses olevat sõidukit. Vanemate varalisi võimalusi

hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse

ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille

arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p 16). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu

vara arvel (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16.01.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb

säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard

(vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Riigikohtu seisukohtadest

ei tulene, et kohustatud isik peaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks võõrandama kogu enda

vara. Ainukese kostja kasutuses oleva sõiduki võõrandamine ei vastaks seega PKS § 102 lõikele

2 antud tõlgendusele kohustatud isiku sissetulekute hankimise kohta.

27. Samas peab ringkonnakohus põhjendatuks hagejate väidet selle kohta, et arvesse tuleb võtta

hagejate vanematele kuulunud ühisvara jagamist (korter nr X aadressil XXX ning kinnistu

2-21-7978

aadressil UUU). Hagejad esitasid ringkonnakohtule 11.08.2022 ühisvara jagamise kokkuleppe

ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt on hagejate vanemad kokku leppinud, et korter nr X

aadressil XXX maakond väärtusega 19 000 eurot ning kinnistu aadressil UUU väärtusega

60 000 eurot kuuluvad kostja lahusvara hulka ning kostjal on kohustus tasuda hagejate isale

kompensatsiooni 28 000 eurot (tl 100-102). Asjaolule, et kostjale kuulub lahusvarana korter ja

kinnistu, ei saanud hagejad maakohtus tugineda, kuna maakohtu menetluse ajal ei olnud

ühisvara veel jagatud. Seega on selle asjaolu esitamine ringkonnakohtus lubatav ja

ringkonnakohus peab TsMS § 652 alusel lubatavaks ka ringkonnakohtule esitatud täiendavaid

tõendeid - 11.08.2022 ühisvara jagamise kokkulepet ja kinnistusraamatu väljavõtteid.

Arvestades ülal viidatud Riigikohtu seisukohti, on kostjal ülalpidamiskohustuse täitmiseks

piisavalt vara, mistõttu ei esine käesoleval juhul PKS § 102 lõikes 2 sätestatud alust elatise

vähendamiseks alla perekonnaseaduses enne 01.01.2022 sätestatud miinimummäära.

28. Riigikohus on leidnud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, milleks võib olla ka vanemate

halb varaline seisund. Kuna kohustatud vanema varaline seisund võimaldab temal oma kahele

lapsele tagada ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalmääras, ei ole antud juhul

põhjendatud arvestada hagejate isale makstavate peretoetustega.

29. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis

tagasiulatuva ajavahemiku eest välja mõista ühekordse summana (vt Riigikohtu 25.05.2011

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14; 17.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 36).

Riigikohus leidnud, et sarnaselt eeltooduga tuleb eraldi ühekordse summana välja mõista ka

elatis alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021 (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust

tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 17.2). Seega tuleb käesolevas asjas kostjalt hagejate kasuks mõista

välja elatis perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 kindla summana. Arvestades, et

tegemist on enne 01.01.2022 kehtinud miinimummääraga (292 eurot kuus) ning vaidlusaluses

perioodis on 6 kuud ja 20 päeva, on kostja kohustuse suuruseks kokku 1946,7 eurot lapse kohta.

Samuti peab kohus võtma arvesse juba tasutud elatist, mis antud perioodi osas moodustab ühele

lapsele 450 eurot. Kokku on kostja kohustuseks perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021

tasuda seega veel täiendavalt 1496,7 eurot lapse kohta, mis tuleb kostjalt kummagi hageja

kasuks välja mõista.

30. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. Samuti tuleb kostja

menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja enda kanda ning hagejate riigi õigusabi kulud

ringkonnakohtus jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu