3-21-2806/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2806

Haldusasi

X

kaebus

Lääne-Harju

Vallavalitsuse

17.09.2021

järelevalvemenetluses

tehtud

otsuse

tühistamiseks

ja

järelevalve jätkamiseks kohustamiseks ning Lääne-Harju

Vallavalitsuse 09.11.2021 korralduse nr 1183 (vaideotsus)

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Ero Liivik

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Eha Kõiv

Kolmas isik – Y

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

1.1 Tühistada Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.09.2021 otsus.

1.2 Kohustada vastustajat kaebaja 17.08.2021 taotlust uuesti läbi vaatama.

1.3 Tühistada Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.11.2021 korraldus nr 1183 (vaideotsus).

2. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu summas 975 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja edastas 17.08.2021 taotluse Lääne-Harju Vallavalitsusele, milles palus alustada

haldusmenetlust ning anda haldusakt, millega lõpetada naabreid (sh X) häiriv tegevus

XXXXXXXXX alevikus, XXXXXX tn XX kinnistul. Nimetatud kinnistule on rajatud

suitsuahjud, kus äritegevusena suitsutatakse liha, milline tegevus tekitab ümbruskonnas olulisi

häiringuid (suits, lõhn, saaste, müra). Kaebaja palus vastustajal teha ettekirjutus omavoliliste

rajatiste (suitsuahjud, õhksoojuspump) likvideerimiseks.

Taotluse esitamisele eelnes X ja vastustaja vaheline kirjavahetus (vt 09.11.2021 vaideotsuse

punktid 5-12).

Kaebaja elab XXXXXXXXX alevikus, XXXX tn X, olemata XXXXXX tn XX kinnistule

vahetuks piirinaabriks, kuid paiknedes vahetus läheduses.

2. Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja planeeringute osakonna nõunik Liina Marrak

vastas eelnimetatud taotlusele 17.09.2021 e-kirjaga: „Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole

menetleda õhusaaste või -häiringust tekkinud rikkumisi. See on Keskkonnaameti pädevuses.

Teile on ka korduvalt selgitatud, et kohalik omavalitsus ei saa menetleda asju, mis ei kuulu

tema pädevusse. Juhul, kui eriseaduste rikkumist ei ole, aga isikute subjektiivseid õigusi on

rikutud, lahendatakse asi tsiviilkorras. Tsiviilasju lahendavad pooled omavahel ja kui

kokkuleppele ei jõuta, tuleb pöörduda kohtu poole.“. Kirja pole menetlusosalised kohtule

esitanud, kuid kirja sisus, saatjas, adressaadis ja saatmise ajas vaidlus puudub.

3. X esitas 05.10.2021 vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele, viidates eeltoodud L.Marraku

17.09.2021 vastusele.

Vaides selgitas X, et ta esitas ettepaneku, et C OÜ lõpetab vabatahtlikult koheselt tegevuse

XXXXXX tn XX kinnistul või juhul, kui ei lõpeta, teeb vastustaja XXXXXX tn XX kinnistu

omanikule

ettekirjutuse

ebaseaduslike

rajatiste

(suitsuahjude)

ja

õhksoojuspumba

likvideerimiseks. Vaidega taotles X haldusmenetluse läbiviimist ebaseadusliku ehitustegevuse

käigus XXXXXX tn XX rajatud omavolilise rajatise (suitsuahjud, õhksoojuspump) omanikule

ettekirjutuse (haldusakti) tegemiseks nimetatud ebaseaduslike rajatiste likvideerimiseks. X

märgib vaides, et 17.09.2021 vastus on põhjendamata, teda pole menetlusse kaasatud ning vald

on olnud probleemi lahendamisel tegevusetu.

4. Vaidemenetluse ajal tegi Lääne-Harju Vallavalitsuse järelevalveametnik Liina Marrak

XXXXXX tn XX kinnistul 22.09.2021 paikvaatluse, et kontrollida ehitusseadustiku (EhS) ja

valla heakorraeeskirja nõuete täitmist. Paikvaatluse protokolli kohaselt tuvastati, et suitsuahjud

töötasid vaatluse ajal ning nendel olevate pikkade metalltorude kaudu juhiti suits maapinnast

kõrgemale, mis juhtis suitsu üles ning lõhna tunda ei olnud. Suitsuahjude juures olid

kustutusvahendid. Samuti tuvastati, et suitsuahjude kõrval olev abihoone on ehitisregistrisse

kandmata ning soovitati see toiming ära teha.

Vastustaja käsitles vaiet vallavalitsuse tegevusetusele esitatud vaidena. Vaideotsuse lk 4 on

selgitatud, et 17.09.2021 vastas valla nõunik lühidalt, kuna eelnevates kirjades oli juba

ettekirjutuse tegemata jätmist põhjendatud.

5. Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.11.2021 korraldusega nr 1183 (vaideotsus) jäeti X

05.10.2021 vaie Lääne-Harju Vallavalitsuse tegevusetusele rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Vaideotsuse (p 31) kokkuvõtvate põhjenduste kohaselt puudub vaide esitajal subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui puudub rikkumine, haldusorganil pädevus ning ehitised on seaduslikud, ohutud ega

3(17)

tekita ülemääraseid häiringuid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg-st 1 tulenevalt ei ole vaide

esitajal õigust väidetavaid negatiivseid mõjutusi keelata. Tahtlikku mõjutuste tekitamist vaide

esitajale ei tuvastatud.

6. Lääne-Harju Vallavalitsuse nõunik L.Marrak on 18.11.2021 edastanud vastuseks X

11.11.2021 teabenõudele paikvaatluse dokumendid ja XXXXXX tn XX ehitise kontrollakti.

7. X esitas 03.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.09.2021

kirja (järelevalve teostamisest keeldumine) tühistamiseks (kohtu 23.12.2021 määruses antud

tõlgendus); järelevalve jätkmiseks kohustamiseks ning Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.11.2021

korralduse nr 1183 (vaideotsus) tühistamiseks. Kohus kaasas 23.12.2021 määrusega menetlusse

kolmanda isikuna Y (XXXXXX tn XX kinnistu omanik) ning 01.07.2022 määrusega jättis

rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub eeltoodud nõuetes kaebuse rahuldada ja mõista menetluskulud välja

vastustajalt. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebajale kuulub kinnisasi XXXXXXXXX alevikus XXXX tn X, mille naabruses asub

vaidlusalune XXXXXX tn XX kinnistu, kus tegutseb C OÜ. Kinnistul XXXXXX tn XX toimub

tootmistegevus, rajatud on suitsuahjud, kus suitsutatakse liha.

2) Liha suitsutamisega kaasneb kaebajale olulise ulatusega häiring – suits, halb lõhn, saaste

ning müra õhksoojuspumbast. Need kahjustavad kaebaja elutingimusi ja vähendavad

kinnisvara väärtust. Rikkudes kaebaja omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadusele

vastavale keskkonnale.

3) Kaebaja on probleemist teavitanud kohalikku omavalitsust (KOV) alates 2020. a lõpust.

Aasta jooksul pole vald lahendusi leidnud ning on andnud kaebajale vaid formaalseid vastuseid.

4) XXXXXX tn XX rajatud lihasuitsutamiseks mõeldud hooned pole vastavuses seaduse

nõuetega, millest kaebaja on teavitanud vallavalitsust, kuid probleemile ei ole leitud lahendust.

Ehitisregistri andmetel paiknevad XXXXXX tn XX kinnistul vaid elamu ja kuur, mingitest

muudest ehitistest kandeid ei ole. XXXXXX XX kinnistule suitsuahjude rajamiseks ei ole

koostatud detailplaneeringut ega väljastatud projekteerimistingimusi. Samuti ei ole

suitsuahjude rajamiseks väljastatud ehitusluba ega esitatud ehitusteatist, samuti ei ole antud

kasutusluba. Suitsuahjude rajamise ja kasutamisel ei ole hinnatud selle mõju kolmandatele

isikutele, sh kaebajale. Samuti ei ole õhksoojuspumba (kütteseade) paigaldamiseks esitatud

ehitusteatist ega projekti.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole kontrollinud, kas nimetatud suitsuahjud vastavad

EhS § 11 lg 2 ja § 12 sätestatud nõuetele ega ole teostanud vastavaid mõõtmisi. Lääne-Harju

Vallavalitsus on leidnud, sh vaidlustatud korralduses, et XXXXXX tn XX asuvate suitsuahjude

kasutamisest tulenevad häiringud kaebaja õigusi ja huve ei riiva ning XXXXXX tn XX

omanikule ettekirjutusi tehtud ei ole. Suitsutusahjud asuvad kaebaja kinnistu vahetus naabruses,

seega tuleb eeldada, et nimetatud ahjudel on ebasoodne mõju kaebaja ja ka muude

ümbruskaudsete naabrite subjektiivsetele õigustele. Sama kehtib ka õhksoojuspumba kohta.

KOV-i järelevalvekohustus tuleneb EhS § 130 lg 2 p-st 2, § 11 lg-st 1, § 12 lg-st 3, § 8 teisest

lausest. Lisaks, ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu

olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). KorS § 14 p-s 1 on

sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või

tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi

4(17)

andmisest keeldumine on õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi

andmise kasuks räägivad taotleja ülekaalukad huvid. EhS viidatud sätete kohaselt ei tohi

ehitamisega seada ohtu teiste isikute tervist ja vara ja need sätted kaitsevad ka kaebaja

naabrusõigusi.

Käesoleval juhul on vastustaja olnud pika aja jooksul tegevusetu, ei ole teostanud XXXXXX

tn XX kinnistul toimuva suhtes järelevalvet ega astunud samme, millega takistada kaebajat

häirivat tegevust asukohas XXXXXX tn XX.

5) Kaebaja esitas 17.08.2021 vallavalitsusele avalduse haldusmenetluse alustamiseks ja

haldusakti andmiseks (ettekirjutuse tegemiseks).

Kaebaja arvates oli käesoleval juhul ainult kaks lahendust: 1) C OÜ lõpetab koheselt ja

vabatahtlikult oma naabreid häiriva tegevuse XXXXXX tn XX ning 2) juhul, kui ei lõpeta, teeb

Lääne-Harju Vallavalitsus XXXXXX XX kinnistu omanikule ettekirjutuse ebaseaduslike

rajatiste (suitsuahjude) ja õhksoojuspumba likvideerimiseks.

Vallavalitsus keeldus nimetatud avaldust rahuldamast (vt Lääne-Harju Vallavalitsuse

keskkonna- ja planeeringute osakonna nõuniku Liina Marraku e-kiri 17.09.2021).

6) Kaebaja esitas 05.10.2021 vaide, et vallavalitsus otsustaks uuesti 17.08.2021 esitatud

avalduses tehtud ettepaneku alustada haldusmenetlus ning anda haldusakt (teha ettekirjutus).

Vaide esitaja arvates ei olnud vallavalitsuse 17.09.2021 vastus piisavalt ega sisuliselt

põhjendatud ega selgunud, miks vallavalitsus keeldus ettekirjutuse tegemisest.

7) Kaebaja ei ole nõus, et antud juhul ei ole tegemist kohaliku elu küsimusega. Kohalikule

omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele

vastavuse üle EhS § 130 lg 2 p 2 alusel, mh ohutuse üle kogu ehitise kasutusea vältel (EhS § 11

lg 1). Samuti rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise

vastu (EhS § 12 lg 3).

Vallavolikogu 27.12.2018 määrusega nr 41 on kehtestatud Lääne-Harju valla heakorraeeskiri

(edaspidi Heakorraeeskiri), mille § 4 kohaselt on keelatud elamumaal tootmistegevuse,

toodangu ladustamisega või muu elamumaa mittesihtotstarbelise kasutamisega, mis häirib

olulisel määral naabreid. Heakorraeeskirja § 6 p 2 kohaselt peab kinnistu/ehitise omanik

tagama, et kinnistu oluliste osade, sh ehitiste ja kinnistul asuvate vallasasjade, seisund ei

ohustaks teisi isikuid, nende vara või keskkonda.

Suitsuahjude tööstuslik kasutamine tiheasustusalal puudutab kõige enam kohaliku omavalitsuse

kehtestatud heakorda. Riiklik järelevalve õhusaaste või -häiringust tekkinud rikkumise üle

Keskkonnaameti (KeA) poolt ei välista siiski kohaliku omavalitsuse õigust ja kohustust tagada

tootmistegevuse vastavus seadustele ja valla avaliku korra eeskirjale, seda ka juhul, kui

õhusaastenorme ei ületata.

8) Kaebaja soovib saavutada eesmärki, et tema elumaja läheduses asuva C OÜ ja Z FIE tegevus

ei häiriks kaebaja ja tema pereliikmete igapäevast elutegevust. Haisu ja suitsu häiring jätkub

iganädalaselt ning iga päev, mil vallavalitsus lahendustega viivitab ja põhjustab kahju kaebaja

perele. Väikeste laste tervis on eriti haavatav, kuna puusuits on väga ohtlik. Häiring võib alata

ükskõik mis ajahetkel (laste sünnipäevade ajal, aias töötades). Puudub heanaaberlik suhtumine,

ei teavitata, millal ja kaua tehakse lihasuitsutamist.

9) Antud juhul võis vallavalitsus selleks, et tuvastada, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja

ning seaduse nõudeid, tellida ekspertiisi. Pärast asjaolude väljaselgitamist ning menetlusosaliste

ärakuulamist saanuks vallavalitsus langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil

õigusrikkumine kõrvaldada. Käesoleval juhul ei vallavalitsus tellinud ekspertiisi ega teostanud

ise mõõtmisi XXXXXX tn XX.

5(17)

10) Vaides kordas kaebaja varasemaid taotlusi: haldusmenetluse läbiviimist ebaseadusliku

ehitustegevuse

käigus

XXXXXX

XX

rajatud

omavolilise

rajatise

(suitsuahjud,

õhksoojuspump) omanikule ettekirjutuse (haldusakti) tegemist nimetatud ebaseaduslike

rajatiste likvideerimiseks.

11) Elamumaa on mõeldud eestkätt elamiseks. Samas puudub seaduses küll kategooriline keeld

elamumaa kasutamiseks ärilisel eesmärgil, kuid sõltuvalt asjaoludest võib olla siiski

põhjendatud maa sihtotstarbe muutmine. Kinnistul toimub tootmistegevus, mis ei vasta valla

õigusaktide ega seaduste nõuetele.

12) Lääne-Harju valla, endise Vasalemma valla üldplaneeringu kohaselt (lk 37, kättesaadav

veebilehel: 9f0132aa-6161-4db2-82bf-a1c5e0049f3c (laaneharju.ee)): PEREELAMUTE ALA

(EP) Alale on lubatud kavandada pereelamuid, tehnoehitisi, haljasalasid, mängu- ja

spordiväljakuid jms. Alale võib kavandada lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-

, haridus-, tervishoiu-, vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi, kui see ei too

kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, autoliikluse olulist

kasvu) ning parkimine on võimalik lahendada krundi piires kahjustamata seejuures

olemasolevat kõrghaljastust. Seega ei vasta XXXXXX tn XX tootmisrajatis ka Vasalemma

valla (Lääne-Harju valla) üldplaneeringule.

13) Kuigi Lääne-Harju Vallavalitsus märgib korralduse nr 1183 p-s 16, et vallavalitsus

kontrollis avalduses viidatud ehitiste seaduslikkust, probleeme ei esinevat, siis nimetatud väited

ei vasta tõele. Vallavalitsus ei ole tegelikult kunagi teostanud mingeid kontrollmõõtmisi

XXXXXX tn XX kinnistul paiknevate ehitiste või keskkonnahäiringu osas. Kuigi KOV märgib

korralduse nr 1183 p 15, et vallavalitsuse nõunik tutvus XXXXXX tn XX kinnistu olukorraga

kohapeal, siis paikvaatluse protokollist ei selgu, milliseid mõõtmisi läbi viidi – millised on

probleemsete ehitiste mõõtmed, milline on korstnate kõrgus tegelikult, ei ole vormistatud

mõõtmise protokolli, samuti ei kontrollitud külmhoone ja õhksoojuspumba kasutamist jms.

Vallavalitsuse ametnik on kõik asjaolud fikseerinud paikvaatluse protokollis nö silma järgi.

Sellise lähenemisega ei saa kindlasti nõustuda. Samas tuvastas vallavalitsuse ametnik nimetatud

paikvaatluse käigus, et XXXXXX tn XX suitsuahjude juures paikneb abihoone, mis ei ole

samuti kantud ehitusregistrisse. Tegemist on mitteelamut teenindava rajatisega (vajalik

lihasuitsutamise juures), mis on rajatud omavoliliselt. Kuid nagu paikvaatluse protokollist

nähtub, siis vallavalitsus ka nimetatud rikkumise tuvastamisele ei reageerinud.

14) Kaebaja arvates ei ole vallavalitsus teostanud vigadeta kaalutlusõigust, jättes läbi viimata

korrektsed mõõtmised XXXXXX tn XX kinnistul, jõudis vallavalitsus ekslikule järeldusele

korralduse p 16, et tegemist oli ehitistega, mis ei nõudnud haldusaktide väljastamist ja kohaliku

omavalitsuse poolset haldusmenetlust loaeelseks naabrite kaasamiseks.

15) Ei vasta tõele korralduse p 16 märgitud väide, et XXXXXX tn XX asuv varikatus, on

eemaldatav – tegelikult on nn varikatus kruvidega sarikate külge püsivalt ühendatud, st mitte-

eemaldatav (kui vallavalitsus just ei mõtle siinkohal lammutamist). Samuti ei vasta tõele

vallavalitsuse väide samas punktis, et liha suitsutamiseks mõeldud abihoone suurus on alla 20

m², tegelikkuses on see aga kaebaja arvates vähemalt 61,95 m². Hoone ehitisealuse pinnaga 0-

60 m² ja üle 5 m kõrge ümberehitamiseks on vajalik ehitusluba ja ehitusprojekt. Tegemist on

ehitistega, mida tuleb käsitleda ühtse kompleksina EhS § 3 lg 3 tähenduses ning ehitiste

mõõtmed näevad ette omavalitsuse teavitamise ehitamisest XXXXXX tn XX. Kuna seda ei ole

tehtud, siis on tegemist ebaseadusliku ehitamisega.

16) Kaebajale jääb täielikult arusaamatuks, kui tema pöördus vallavalitsuse poole juba 2020.a.

lõpus, siis miks võttis XXXXXX tn XX paikvaatluse tegemine ligemale 9 kuud. Selline

lähenemine ei vasta hea halduse tavale.

6(17)

17) Lihasuitsutamine XXXXXX tn XX toimub terve aasta läbi ning ahjud on kasutuses 36 tundi

nädalas (KeA 19.08.2021 kiri). KeA hinnangul põletatakse XXXXXX tn XX kinnistul toimuva

tootmistegevuse käigus ära vähemalt 18 tonni puitu aastas. 18 tonni puidu kasutamise korral

eraldub 396 kg lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja 477 kg tahkeid osakesi (KeA kiri 18.10.2021).

Samas rõhutab kaebaja, et ka KeA ei ole kohapealse kontrolli raames teostanud mõõtmisi, seega

on ka ameti arvamus hinnanguline (KeA kiri 20.09.2021). Kaebaja on KeA vastused edastanud

vallavalitsusele.

Kaebaja lisab kaebusele videod, millel on kujutatud XXXXXX tn XX häiring (suits). Samuti

on intervjuust ERR-i ajakirjanikule saates „Maahommik“ ettevõtte esindaja märkinud, et ahjud

on rajatud üksnes tootmiseks.

18) Vaideotsuses ei ole antud vallavalitsuse poolt mingit hinnangut XXXXXX tn XX toimuva

valla heakorraeeskirja rikkumise kohta, millele kaebaja vaides tähelepanu juhtis. Isegi juhul,

kui leida, et XXXXXX tn XX asuvad rajatis on seaduslik (kaebaja seda ei leia), toimub

tootmistegevus elamumaal ning selle käigus rikutakse valla enda heakorraeeskirja.

Järelevalvemenetluse läbiviimine ning selle käigus meetmete rakendamine on antud juhul

tulenevalt tööstuslike liha suitsutamise ahjudega XXXXXX tn XX kinnistul paiknemisest

kohustuslik, st kaalutlusõigus on sisuliselt redutseerunud nullini. Pidev keskkonnahäiring, mis

väljendub kaebaja kinnistule leviva suitsu ja ebameeldiva aroomi näol, ohustab kaebaja ja tema

pereliikmete tervist ning kahjustab nende vara ja looduskeskkonda. Antud juhul puudub ka

kindel tootmisaeg. Kohalik omavalitsus peab ehitusjärelevalvet läbi viies arvestama ja kaaluma

ka kinnistu omaniku tegevusest tekkida võivaid kahjulikke mõjutusi (sh suits ja hais) naabritele.

19) EhS § 44 p 4 kohaselt on üleliia koormav püsiv negatiivne mõju kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele üheks ehitusloa

andmisest keeldumise aluseks. EhS § 130 lg 2 punktide 3 ja 4 järgi teostab kohaliku

omavalitsuse üksus EhS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle

riiklikku järelevalvet muuhulgas ehitusloa ja kasutusloa olemasolu kontrollimiseks. Seega on

järelevalvet puudutavate sätete eesmärgiks kaitsta ka vaidlusaluse lihasuitsutamise kompleksi

läheduses (mõjualas asuvate) kinnistuid omavate isikute õigushüvesid. EhS § 132 lg 3 kohaselt

on korrakaitseorgani pädevuses ka ehitise lammutamise otsustamine, kui ehitise ebaseadusliku

ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele

kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada. KOV on ka EhS §-des 134–140 sätestatud väärtegude kohtuväliseks

menetlejaks.

20) Kaebaja tunneb enda elukohas kahjulikku suitsu, mille allikaks on lihasuitsutamise

kompleks XXXXXX tn XX kinnistul. Seega on kaebajal puutumus keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Isikute subjektiivsete õiguste rikkumise osas on

kaebaja positsiooniks, et suits seab ohtu kaebaja tervise (kaudselt seab kaebaja tervise ohtu isegi

alla piirmäära jääv lõhnahäiring). Seega, sõltumata vaidlustatud korralduse p-s 23 väidetust,

kaebaja tunneb lõhnahäiringut ning see rikub tema subjektiivseid õigusi. Ka KeA kinnitab

keskkonnahäiringu olemasolu XXXXXX tn XX kinnistul. Ebameeldiv või häiriv lõhn võib

inimeste heaolu mitmel moel mõjutada. Pikaajalisel kokkupuutel isegi nõrga lõhnahäiringuga

on sarnane mõju ajutise, kuid tugeva lõhnahäiringuga kokkupuutel. Seega võib lõhnahäiringuid

pidada oluliseks stressitekitajaks, mis omakorda põhjustab bioloogilisi muutusi. Samuti on

dokumenteeritud ebameeldiva lõhna mõju kinnisvara hinnale. Riivatud on kodu puutumatus.

Eraelu ja sh kodu puutumatuse tagamine ning tervisekaitse on kattuvad eesmärgid. (vt ka

RKHK lahend asjas nr 3-15-2232)

21) Kaebaja on tuvastanud ortofotode abil ehitise XXXXXX tn XX kinnistul, mida ei ole

ehitusregistrisse kantud. Seega oli vastustaja kohustuseks välja selgitada ja tõendada ehitamise

7(17)

õiguslik alus, ehitise ehitusalune pind, kasutamise otstarve, ehitamise aeg, ehitise varasema

ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduvad asjaolud ning muud

järelevalvemenetluse läbiviimiseks olulised asjaolud.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Vastustaja algatas kaebaja taotluse alusel järelevalvemenetluse, mille tulemusel leidis et

XXXXXX tn XX kinnistule rajatiste ehitamisel seadusi ei olnud rikutud ja ehitised olid

õiguspärased. Nii menetlus kui kaebajale saadetud vastused olid õiguspärased. Vastustaja on

kaebaja kirjadele vastanud. EhS-i rikkumisi ei tuvastanud ja seega oli menetluse lõpetamine

ilma ettekirjutuseta õiguspärane. Kaebajal puudub õigus nõuda, et järelevalvemenetlus lõppeks

just ettekirjutusega. Kaebajal oli õigus nõuda otsustamist kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet

sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve või kui ta leiab, et kolmanda isiku õigusvastane

tegevus rikub tema õigusi. Vastustaja rikkumisi ei leidnud ja seega puudus põhjus ettekirjutuse

tegemiseks.

2) Kuna järelevalvemenetlust oli algatatud kaebaja taotlusel, kuid vastustaja ei kohaldanud

konkreetset meedet (ettekirjutus), siis esitas kaebaja vaide vastustaja tegevusele. Vaide

lahendamiseks ning järelevalvemenetluse lõpetamiseks andis Lääne-Harju Vallavalitsus

09.11.2021 korralduse nr 1183 „Vaideotsus“, mille resolutsiooni p 1 kohaselt jättis haldusorgan

kaebaja 05.10.2021 vaide Lääne-Harju Vallavalitsuse tegevusetusele rahuldamata. Vaideotsuse

põhjenduses on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve

ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kuna ehitiste registrisse kandmise kohustus

puudus ja ehitised olid ohutud, puudus ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus.

3) Kaebaja soovis, et Lääne-Harju Vallavalitsus alustab haldusmenetluse EhS § 130 lg 2 alusel

ning annab haldusakti, millega lõpetatakse naabreid häiriva C OÜ tegevus aadressil XXXXXX

tn XX. Tegevuse mittelõpetamisel nõudis kaebaja, et Lääne-Harju Vallavalitsus teeb

XXXXXX XX kinnistu omanikule ettekirjutuse ebaseaduslike rajatise (suitsuahjude) ja

õhksoojuspumba likvideerimiseks.

4) Vastustaja kaebajaga ei nõustunud ja leidis, et tegemist ei ole ebaseaduslike rajatistega, vaid

vaba ehitustegevusega. Ehitusõiguse kontekstis on tegemist korrarikkumisega, kui rikutakse

EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde. Vastustaja on EhS-st ja selle

lisadest 1 ja 2 tulenevalt seisukohal, et suitsuahjude või õhksoojuspumba paigaldamine ei ole

ebaseaduslik ehitustegevus.

5) Heakorraeeskiri ei kohaldu, kui seda välistavad teised seadused. Kaebaja viitas nii vaides kui

kaebuses heakorraeeskirja § 4 p-le 19, mille kohaselt on heakorra nõuete täitmiseks valla

territooriumil keelatud elamumaal tootmistegevuse, toodangu ladustamisega või muu

elamumaa mittesihtotstarbelise kasutamisega tegelemine, mis häirib olulisel määral naabreid.

Kaebaja väidab, et tootmistegevus toimub elamumaal ja see on keelatud. Samuti on kaebaja

leidnud, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 66² kohaselt saab vastustaja

määrata trahvi heakorraeeskirja rikkumise eest. Vastustaja väitega ei nõustu KOKS § 66² osas.

Vastustaja ei kohaldanud heakorraeeskirja, kuna heakorraeeskirja § 1 lg 3 kohaselt eeskirja

kohaldatakse kooskõlas teiste õigusaktidega. Suitsu ja lõhnahäiringu talumise kohustus tuleneb

teisest õigusaktist, täpsemalt AÕS § 143. Kuna AÕS § 143 kohustab sellist häiringut taluma,

siis ei saa olla häiringu tekitamine keelatud heakorraeeskirja tähenduses. Samuti jättis kaebaja

8(17)

tähelepanuta, et oluline on sätte kohaldamisel asjaolu, et selline tegevus peaks häirima olulisel

määral ka teisi naabreid. Naabrid pole olulist häiringut kurtnud.

Vastustaja leiab, et heakorraeeskirja § 1 lg-st 3 ja AÕS §-st 143 tulenevalt, pole võimalik

ettekirjutust teha ja trahvi määrata. Kaebaja väide, et suits on väga ohtlik ei tõenda, et see on

tekitatud ohtu inimese elule või tervisele. Suits võib kanduda kaebaja kinnistule igast korstnast

või grilli kasutamisest. Suitsu levimist ei saa vastustaja takistada. Pole tõenäoline, et suitsuahju

suits põhjustab suuremat ohtu, kui teiste ehitiste korstnad või teiste naabrite grillid.

Kaebaja viitas kaebuses heakorraeeskirja § 4 p-le 20, milles on keelatud muuhulgas rohket

suitsu tekitavate jäätmete põletamine. Kaebaja ei ole tõendanud, et jäätmeid (jäätmeseaduse §

2 mõttes) on põletatud.

6) Ehitisregistri andmed on tänaseks muutunud. Ehitisregistrisse kantud ehitised ei ole

ebaseaduslikud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu elamumaal asuvate suitsuahjude

tõttu on vaja läbi viia detailplaneeringu menetlus ja muuta üldplaneeringut, mille tulemusel

muudetakse elamumaa tootmismaaks. Elamumaad kasutatakse samal ajal ka elamiseks.

Vasalemma valla üldplaneeringu järgi on uuele elamukrundile lubatud ehitada üks pereelamu

ja kaks abihoonet. Üldplaneeringu kohaselt ei tohi hoonete alune pind ületada 10 %. Tegemist

ei ole küll uue elamukrundiga, kuid sarnased põhimõtted kehtivad hoonestatud kinnistutele.

XXXXXX tn XX kinnistu suurus on 2851m², kuid ehitisregistrisse kantud hoonete alune pind

on (101+15,4+35+42.2=) 193,6 m². Sellisel juhul jääb kinnistule kolm abihoonet, neist 15,4 m²

suurune kuur kuulub vabaehituse alla, mida abihoone hulka ei loeta. Vastustaja arvates puudub

vastuolu üldplaneeringuga, kuna hoonete alune pind ei ületa kokku 10 % krundi pindalast.

Planeerimisseaduse (Plan) § 125 lg-st 1 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus

alevikes ehitusloakohustusliku hoone ehitamiseks. Suitsuahi ja õhksoojuspump ning 42,2 m²

suurune ehitis ei kuulu ehitusloakohustusliku ehitise hulka. Kui tegemist ei ole

ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamisega, siis ei tulene seadusest ka nende ehitiste rajamisel

detailplaneeringu

menetlemise

kohustust

või

EhS

3. peatükist

tulenevat

projekteerimistingimuste väljastamist. Puudub ka keskkonnamõju hindamise kohustus.

Menetluse käigus on selgunud, et kütteseadmed (suitsuahjud) ei ole ohtlikud. Vaba

ehitustegevuse nõuded ei ole samasugused nagu ehitusloakohustuslike ehitiste puhul ja

kohaliku omavalitsuse ei pea välja andma õigusakte või läbi viima avalikku menetlust.

7) Ehitiste kontrollimine. Kaebuse punktis 5 märgib kaebaja, et vastustaja ei ole kontrollinud

suitsuahjude vastavust EhS § 11 lg 2 ja § 12 sätestatud nõuetele, ega ole teostanud vastavaid

mõõtmisi. Müra ja õhusaastet reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus, mille väärtegude

menetleja on KeA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet ning

Terviseamet. Vastustaja ei saa nendes menetlustes oma pädevust ületada. Vastustaja palus

KeA-l teostada mõõdistusi, mõõdistusi ei tehtud (lisa 1). KorS § 10 kohaselt teevad menetlejad

koostööd. Vastustaja jääb vaideotsuse punktis 10 väljatoodud seisukoha juurde.

8) Kuna kaebajat häirib suits, siis vaideotsuses punktis 22 on vastustaja juba selgitatud, et suitsu

häiring ei ole ülemäärane: Vaidemenetluse käigus saatis vaide esitaja vallavalitsusele

Keskkonnaameti 20.09.2021 vastuse nr 15-5/21/14675-7 vaide esitaja 21.08.2021 kirjale.

Keskkonnaamet vastas, et kui tegevuse tulemusena eraldub aastas üle 0,5 tonni lenduvaid

orgaanilisi ühendeid, siis vajab ettevõte oma tegevuseks õhusaasteluba. 10 ruumi puude

9(17)

põletamisel aastas on saasteainete kogused järgmised tahked osakesed 0,106 tonni ehk 106 kg

ja lenduvad orgaanilised ühendid 0,087872 tonni ehk 87,872 kg. Nii tahkete osakeste kui ka

lenduvate orgaaniliste ühendite aastased kogused jäävad alla keskkonnaministri 14.12.2016

määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest

alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Isegi kui aastased kasutatavad

küttepuude kogused oleksid viis korda suuremad kui ettevõtte poolt esitatud andmetel (6-7

ruumi aastas), siis ei vajaks ettevõte ikkagi õhusaasteluba. Kokkuvõtvalt leidis ka

Keskkonnaamet, et rikkumist ei ole.

Eelnimetatud KeA kirjad on kaebaja ise lisanud kaebusele lisadena 6, 7 ja 8.

9) Lõhnahäiringu kohta on kaebajale vastus antud vaideotsuse punktis 23.

10) Kuna vastustaja pädevuses pole atmosfääriõhu kaitse seaduse rikkumise menetlused, ei saa

vastustaja sellest tulenevalt ettekirjutusi teha või trahve määrata.

11) Kaebuses märgib kaebaja, et ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus

kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27).

Vastustaja leiab, et vastustaja saab menetleda vaid EhS § 130 lg 2 rikkumisi, st lähtudes

põhimõttest, et ehitustegevus jaguneb loakohustuslikuks (kui on vaja ehitusluba), teatamise

kohustuslikuks (kui on vaja esitada ehitusteatis) ja nn vabaks ehitustegevuseks. Kaebajat

häirivad suitsuahjud kuuluvad vabaehitustegevuse alla. Vaba ehitustegevusele ei eelne naabreid

kaasavat kohaliku omavalitsuse loamenetlust. Suitsuahjude ohutus on Päästeameti kinnitusel

tuvastatud (lisa 4). Kehtiva EhS § 3 lg-st 3 tulenevalt võib funktsionaalselt koos toimivat

ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, teatise- ja

loamenetlustes käsitada ühe ehitisena. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole see siiski kohustuslik,

seega ei olnud vastustajal kohustus neid käsitleda ühtse ehitisena. Visuaalsel vaatlusel on

võimalik eristada, kus hoone lõppeb ja katusealune algab. Õigusaktid ei sätesta, millal tuleks

ehitis lugeda üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi ehitiseks. Kinnistusomanik esitas teatise

ehitiste ühe abihoonena ehitisregistrisse kandmiseks ja esitas mõõdistuse, millest nähtuvalt on

ehitiste alune pind 42,2 m2 (lisa 2). EhS lisa 2 kohaselt alla 20-60 m2 elamu teenindamiseks

vajaliku hoone aluse pinnaga ehitised kantakse ehitisregistrisse teatise esitamisega ja selle kohta

haldusakti ei anta. Piirinaaber on asukohale nõusoleku andnud (lisa 3) ning teisi naabruses

olevate kinnistute omanikke ei kaasata. Kaebuses toodud pilt, mille kohaselt on ehitise

kompleksi suurus 61,95 m2, ei ole kinnitust leidnud.

Ehitiste ohutus on tuvastatud KorS § 10 kohaselt järelevalveorganite koostöös. Päästeamet tegi

ettekirjutuse ja lõpetas 18.10.2021 nr 7.2-6-2021-2167 kirjaga menetluse haldusmenetluse

seaduse § 61 lg 2 alusel, kuna ettekirjutusega pandud kohustused oli aadressil XXXXXX tn XX

täidetud (lisa 4). KeA 18.10.2021 nr 15-5/21/894-4 kirjast nähtus, et KeA järelevalveosakond

teostas OÜ C tegevuskohas aadressil XXXXXX nt XX 02.07.2021 kohapealse kontrolli ja

tutvusid

tootmiseks

kasutatavate

suitsuahjudega

ning

arutleti

võimalike

häiringu

leevendusmeetmete üle. Kohapealse kontrolliga ei tuvastatud keskkonnakaitseliste nõuete

rikkumisi. Suitsuahjud on Päästeameti kinnitusel ohutud.

Kui järelevalvemenetluse õigus on erinevatel asutustel, ei tähenda, et igaüks peaks tegema

ettekirjutuse. Järelevalvemenetluse käigus vastustaja ohtu ega kõrgendatud ohtu ei tuvastatud,

seega puudus alus ettekirjutuse tegemiseks. Vaideotsuse tegemise ajal ei olnud 42,2 m2 suurune

10(17)

abihoone ehitisregistrisse kantud ja vaideotsuse punktis 16 selgitas vastustaja loa ja teatise

kohustusega seonduvat.

12) Vastustaja ei ole olnud tegevusetu. Vaideotsuses nähtub, et vastustaja on viinud läbi

menetlusi ja vastanud kaebaja kirjadele.

13) Kaebaja taotleb, et lõpetatakse XXXXXX tn XX kinnistul liha suitsutamise tegevus ja

vastustaja peab kaebaja arvates tegema suitsuahjude ja õhksoojuspumba likvideerimiseks

ettekirjutuse. Kuigi suitsuahjud tekitavad suitsu ja lõhnahäiringut, siis vastavad need nõuetele

ja tegemist ei ole ebaseaduslike ega ohtlike ehitustega.

KorS § 9 kohaselt saab isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku

järelevalve menetluses toimuda ainult seaduse alusel. Kaebajal puudub õigus ettekirjutuse

tegemist nõuda. Puudub ka rikkumine, mille kohta saaks ettekirjutuse teha. Kaebaja väide, et

valla enda normatiivaktist tulenevalt saaks teha ettekirjutuse, ei vasta tõele. Vastustajal polnud

kohustust tellida ekspertiis, et selgitada välja, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja.

Vajadus omandiõiguse vaba teostamise ja avalike ehk üldiste huvide vahel tasakaalu leidmise

järele tuleb põhiseadusest. Oma kinnistul ehitise püstitamine või selle laiendamine kujutab

endast omandi vaba kasutamise õiguse realiseerimist. Kuid ehitamine mõjutab üldist huvi, siis

saab kinnisasja kasutamist kitsendada. Ühele või mõnele kinnistule ulatuv suits ja lõhn ei ole

üldine huvi ja selle talumiskohustus tuleneb AÕS § 143, seega puudub vastustajal sekkumise

õigus.

Vastustaja nõustub, et on kohustatud kaitsma kolmandate isikute (sh naaberkinnistu omaniku)

õigusi ehitisest tulevate kahjulike mõjude eest, kuid seadusandja on piirdunud ehitusloa ja

kasutusloa menetlusega ning kohustab häiringuid taluma AÕS § 143 alusel. Vaba

ehitustegevuse puhul kaasavad loamenetlused puuduvad. Vastustaja saab nii avalike huvide kui

ka üksikisiku õiguste kaitseks kasutada ainult seaduses ettenähtud abinõusid.

Lähtudes eelkirjeldatust saab kinnisomandi kasutamist kitsendada vaid seaduse alusel ja seadus

kaitseb kõiki omanikke. Kuna tegemist oli vaba ehitustegevusega ja suitsuahju kinnistule

paigaldamise kitsendav seadus puudub, ei ole rikkumist ega saa kinnisasja kasutamist

kitsendada. Kui rikkumist ei ole, ei saa ka ettekirjutust teha või trahvi määrata. Vastustajal on

õigus menetlusi läbi viia ainult seaduse alusel vastava õigus- ja volitusnormi olemasolul. Seda

on vastustaja kaebajale selgitanud menetlustoimingutes ja vaideotsuses.

Kaebaja soovib kaebusega saavutada suitsuhäiringu lõpetamist vastustaja poolt sisuliselt

lammutusettekirjutusega. EhS § 132 lg 3 näeb ette võimaluse teha lammutamisettekirjutus

eelõige kõrgendatud või olulise ohu korral või ebaseadusliku ehitise korral kinnisasjaga

piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja

mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. KorS § 5 lg-d 3 ja 4 sisustavad olulise

ohu ja kõrgendatud ohu mõiste. Vastustaja arvates kuuluvad suitsuahjud vaba ehitustegevuse

alla ega saa tekita kõrgendatud või olulist ohtu, vastasel korral oleks seadusandja lugenud need

ehitusloakohustuslike ehituste hulka. XXXXXX tn XX kinnistu ei piirne kaebaja kinnistuga,

seega lammutamise nõudmiseks alus puudub. (vt nt RKHK 20.10.2005 nr 3-3-1-33-05, p 13)

Mistahes oht, sh näiteks mistahes oht keskkonnale ei saa õigustada ehitusloast tuleneva õiguse

realiseerimise keelamist. Seevastu kõrgendatud ohu korral (KorS § 5 lg 4) kahaneb

korrakaitseasutuse kaalutlusõigus vähemalt üldjuhul ohu tõrjumise kasuks.

Vastustaja olulist või kõrgendatud ohtu ei tuvastanud. Igasugune suits võib olla ohtlik, sarnast

mõju avaldavad kaebaja kinnistutele teiste naaberelamute korstnatest tulev suits. Kuid sellise

suitsu levimist ei saa pidada oluliseks või kõrgendatud ohuks, kuna vastasel korral tuleks

keelata igasugune kütmine. Lähtudes eelkirjeldatud põhjendustest leiab vastustaja, et liha

11(17)

suitsutamisega ei kaasne olulisi mõjusid elukeskkonnale, mis oleks vastuolus üldplaneeringu

või ehitusseadustikuga.

14) Kaebajat ei häiri tegelikult ehitiste kompleksi suurus ega asjaolu, kas see on kantud

ehitisregistrisse või mitte, vaid suitsuahjude põhjustatud suitsu levimine tema kinnistule.

Paraku suitsuahju paigaldamiseks ei pea kohalik omavalitsus väljastama ehitusluba, seega on

suitsuahjud XXXXXX tn XX kinnistul õiguspärased. Mõju saab olla vaid kinnistule ulatav suits

või lõhn, mis levib vastavalt tuulesuunale või kasutuse intensiivsusele. Suitsuahjude

kasutamine 36 tundi nädalas ei saa tekitada kõrgendatud või olulist ohtu, millega oleks

õigustatud lammutamise nõudmine, mida kinnitavad KeA vastused (kaebaja esitatud lisad

kaebuse lisa 6, 7 ja 8).

15) Mis puudutab mürahäiringut, siis vastustaja arvates on ebausutav kaebaja väide, et ühest

soojuspumbast tekib välisõhus leviva müra normtaseme ületamine ning oluline või kõrgendatud

oht kaebaja elule või tervisele. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85

„Eluruumile esitatavad nõuded“ lõikest 6 tulenevalt, väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast

lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30

detsibelli taset. Soojuspumba paigaldaja peab tagama, et pumba müra ei ületaks normtasemeid.

Soojuspumba õhumüra saab ligikaudselt hinnata pumba tehniliste andmete põhjal.

Üldjuhul arvestatakse, et õhksoojuspumbale kauguse suurenedes kaks korda vähenevad

müratasemed 6 dB võrra. Näiteks kui seade on ühe meetri kaugusel tekitab see 52dB müra, kui

kahe meetri kaugusel siis 46dB, nelja meetri kaugusel 40dB jne. Kuna õhksoojuspump on

kaebaja elamust ca 40 m kaugusel, siis on põhjust järeldada, et soojuspumba müra kaebaja

elamus müranormi ei ületata. Põhjendamatu kaebaja väite tõttu ei ole ekspertiisi kulutuste

tegemine õigustatud.

Vastustaja arvates ei saa olla XXXXXX tn XX õhksoojuspumba müra ülemäärane ega tuua

kaasa pumba eemaldamist. Väide, et tegemist on mitteeluruumi teenindava rajatisega ei ole

kinnitust leidnud, kuna ehitist saab kasutada nii elamu teenindamiseks kui tootmiseks.

15) Kaebuse väide, et ehitis on 61,95 m² suur ei ole tõene. Ehitise suuruse kohta on esitatud

vallale mõõdistus, kus kompleksi suurus oli kokku 42,2 m². Sellise ehitise aluse pindalaga ehitis

ei kuulu ehitusloakohustusliku ehitise hulka. Kuna varikatus on eemaldatav hoonet

kahjustamata, sai hoonet ja varikatust lugeda eraldi ehitisteks ning puudus kohustus neid

ehitisregistrisse kanda. XXXXXX tn XX asuva ehitise kompleks (hoone ja katusealune koos)

on kantud abihoonena ehitisregistrisse.

Korstnate täpne kõrgus ei ole vastustajale teada ja antud juhul ei oma see tähtsust. Antud juhul

saab vastustaja ehitisena vaadelda ainult varikatust ja selle all paiknevaid abiruumi ja

jahekambrit summaarse ehitisealuse pinnaga 42,2 m² ja kõrgusega 3,6 m, mitte aga

suitsuahjusid koos nende korstna kõrgusega. Ehitiste tehnilisi andmeid reguleerib majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“, sh ehitise kõrguse arvestamist (§ 30). Määruse nr 57 § 30 lg 4 kohaselt ehitisel

paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami

ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

16) Kaebaja väidab, et tal puuduvad vahendid uuringute tegemiseks. Ka KeA on leidnud, et neil

puuduvad vahendid uuringute tegemiseks (lisa 1) ja on leidnud, et lõhn ja suits ei ole

ülemäärased, st jäävad kordades alla piirnormi, seega ei ole vajadust teha uuringut, et tuvastada

ohtlike ainete hulka. Ka vastustaja ei ole kohustatud omal kulul uuringuid tegema.

12(17)

17) Kaebaja leiab, et 36 tundi nädalas liha suitsutamist tekitab pideva häiringu, kuid vastustaja

sellega ei nõustu. Nädalas on 168 tundi, kui neist 36 tundi toimub suitsutamine, siis jääb 136

tundi suitsutamisest vabaks, seega ei saa tegemist olla pideva või ülemäärase häiringuga. Ka

KeA vastustest nähtub, et ülemäärast häiringut ei ole. Kaebaja ja kolmas isik saaksid

suitsutamise graafiku ilma vastustaja abita kokku leppida või vajadusel pöörduda

tsiviilvaidlusega kohtu poole. Vaidemenetluses puudutatud isik ja kaebaja kokku saada ja

omavahel rääkida ei soovinud.

18) Kaebuses mainib kaebaja, et Lääne-Harju Vallavalitsus on ka EhS §-des 134–140 sätestatud

väärtegude kohtuväliseks menetlejaks. Vastustajale jääb ebaselgeks millise EhS § rikkumisega

kaebaja arvates tegemist on.

19) Kaebaja viidatud riigivastutuse seadus rakendub vaid siis kui vastustaja kohustus tuleneb

mingist seadusest. Sellist otsest kohustust seadustest ei tulene. KorS § 27 tulenevalt on

ohukahtluse

korral

pädeval

korrakaitseorganil

õigus

kohaldada

ohu

olemasolu

väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid, mis ei tähenda konkreetselt sellise kohustuse

olemasolu. Vastustajal on meetmeid võimalik rakendata vaid vastavalt pädevusele ja otsesele

volitusele.

20) Kaebaja viitab keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Vastustaja leiab, et piirväärtused

tulenevad atmosfääri õhu kaitse seadusest ning sätestatud piirväärtusi ei ole ületatud.

21) XXXXXX tn XX kinnistu omanikul ja valdajal on PS järgsed õigused omandi kasutamiseks

ning kitsendused peavad olema seaduslikud. Seadus, mis keelab liha suitsutamise või grillimise

või õhksoojuspumba paigaldamise puudub. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda

ettevõtlusega. Lähtudes eelnimetatud põhjustest ei saa kaebaja ettevõtlustegevuse lõpetamist

järelevalvemenetluse kaudu nõuda. Pigem vastupidi AÕS §-st 143 tulenevalt on kinnisasja

omanikul talumiskohustus. Tõendatud ei ole, et suits, lõhn ja müra oleks tahtlikult suunatud

kaebaja kinnistule, kahjustaks oluliselt kinnisasja kasutamist või oleks vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega.

AÕS §143 lg-st 2 järeldub, et kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid

niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava

kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku

hüvitist.

22) Lisaks eelnevale peab vastustaja oluliseks märkida, et KorS § 4 lg-st 1 tulenevalt avalik

kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 4 lõike 2 kohaselt eraõiguse normide järgimine

ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd

kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta

ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on

avalikes huvides. AÕS § 143 alusel on kaebajal võimalik oma õiguste kaitse tagada

tsiviilkohtus, millest tulenevalt kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse ei saa olla avaliku korra

osa.

23) Kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt saab ettekirjutuses

esitada vaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Ehitise registrisse kandmise kohustuse

puudumise tõttu ei olnud vallal kohustust teha ettekirjutust ehitiste lammutamiseks või

registrisse kandmiseks. 27.01.2022 kanti ehitised registrisse abihoonena. Abihoone ei ole ohtlik

ega ebaseaduslik. KeA leidis, et suitsu ja lõhnahäiring ei ole ülemäärane. KOV ei saa ületada

13(17)

EhS § 130 lg-st 2 tulenevat järelevalve teostaja pädevust ega nõuda olematu rikkumise

kõrvaldamist.

17.09.2021 valla vastus ja 09.11.2021 vaideotsus on õiguspärased.

10. Kolmanda isikuna kaasatud Y (XXXXXXXXX alevik, XXXXXX tn XX kinnistu omanik)

kohtule seisukohta esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuna haldusmenetlus on läbi viidud nii ulatuslike

vigadega, et neid ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ega lähtuda HMS §-st 58.

Halduskohus ei saa teha haldusorgani eest uut (kaalutlus)otsust. Vastustajal tuleb X 17.08.2021

taotlus uuesti läbi vaadata ja teha põhjendatud otsus.

12. Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.11.2021 korralduses nr 1183 (vaideotsus) on vastustaja

leidnud, et kaebaja soovib, lähtudes 05.10.2021 vaidest, vaidlustada vastustaja tegevusetust.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

HMS § 72 lg 3 p 2 kohaselt võib tõepoolest vaides vaidlustada haldusorgani tegevusetust ning

seda eraldi haldusaktist.

Erinevalt haldusorganist leiab kohus, et kaebaja on taotlenud 17.08.2021 haldusorganile

esitatud taotluses haldusmenetluse alustamist ja selles ettekirjutuse tegemist, määratledes

muuhulgas ära, millise sisuga peaks kaebaja arvates ettekirjutus olema (kohustada

ebaseaduslikke rajatisi likvideerima). Mitte vaidlustanud üksnes tegevusetust. Kaebaja on

põhjendanud 17.08.2021 taotlust ja vaiet sellega, et haldusorgan pole probleemi (XXXXXX tn

XX kinnistult lähtuvad negatiivsed häiringud) lahendanud, kuigi kirjavahetus haldusorganiga

häirivate mõjutuste teemal on kestnud pikalt ehk haldusorgan on kaebaja arvates olnud

tegevusetu. See on kaebaja esitatud põhjendus, mitte taotlus, kuivõrd taotlused on toodud eraldi

17.08.2021 avalduse punktis 11.

Kohus möönab, et 05.10.2021 vaide tekst on mõneti ebaselge, kuid vastustaja saanuks selle

HMS § 78 alusel jätta käiguta ning paluda X selgitada vaide eesmärki ning täita omalt poolt

selgitamiskohustust, mh selgitades, milliseid nõudeid saab vaides esitada (lähtuvalt HMS §-

dest 72, 76).

Küll nähtub vaidest (lk 1) üheselt, et X on seisukohal, et ta esitas avalduse haldusmenetluse

alustamiseks ja haldusakti andmiseks, millele vastuseks sai pelgalt e-kirja. Vaide lk 2 on X välja

toonud, et tema nõude alus on HMS § 72 lg 1 p 3 (ettekirjutuse tegemine haldusakti andmiseks,

asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks). Vaide esitaja soovib, et vallavalitsus

otsustaks uuesti tema 17.08.2021 avalduses toodud ettepaneku üle ehk esitab sisuliselt

kohustamisnõude. Samuti lisab X, et 17.09.2021 vastus on sisuliselt põhjendamata ning

keeldumise põhjused jäävad talle seetõttu arusaamatuks. Vaides esitatud taotluste osas palub X

haldusmenetluse läbiviimist ja ebaseadusliku rajatise (suitsuahjud, õhksoojuspump)

likvideerimiseks ettekirjutuse tegemist ehk sama, mis 17.08.2021 taotluses.

Vastustaja toob vaideotsuses (lk 2) välja kirjavahetuse kaebajaga (alates kaebaja esmasest

pöördumisest 05.11.2020) XXXXXX tn XX kinnistult lähtuvate häiringute teemal. Nagu

kirjavahetuse kokkuvõttest nähtub on vald vahendanud kaebajale XXXXXX tn XX omaniku

kontaktid, selgitanud vallale avalduse esitamise võimalusi, vastanud küsimustele, edastanud

valla koostatud dokumente jm. Vaideotsuse lk 4 on vastustaja märkinud, et 17.08.2021 esitas

kaebaja taotluse haldusmenetluse alustamiseks ja haldusakti andmiseks. Samuti on seal

märgitud, et avaldusele vastas vallavalitsuse nõunik 17.09.2021 lühidalt, kuna eelnevates

kirjades oli juba ettekirjutuse tegemata jätmist põhjendatud. Viidatud pole ühelegi

14(17)

vallavalitsuse otsusele või toimingust (järelevalvemenetluse lõpetamine) teavitavale kirjale,

millega oleks haldusmenetlus enne 17.09.2021 lõpetatud ning mille peale oleks kaebaja saanud

kohtusse pöörduda või esitada vaiet. Vaideotsusest nähtuvalt on enne kaebajat olnud ka teiste

vallaelanike poolt korduvaid pöördumisi XXXXXX tn XX lähtuvate häiringutega (vt

vaideotsuse p 4). Ei nähtu, et vastustaja oleks oma initsiatiivil esimeste pöördumiste järgselt

alustanud haldusmenetlust (järelevalvet) ning selle siis mingil hetkel lõpetanud. Samas on

vastuses kaebusele märgitud, et kaebaja esitas taotluse riikliku järelevalvemenetluse

alustamiseks, millest järeldub, et menetlust viidi läbi kaebaja taotlusest lähtuvalt (vt ka vastust

kaebusele p 1.2). Vaideorgan on ise käsitlenud 17.09.2021 e-kirja, kas haldusakti või

toiminguna. See nähtub ka vaideotsuse punktidest 24 ja 25, milles vastustaja on HMS § 73 lg 1

alusel pidanud ennast pädevaks haldusaktile või toimingule esitatud vaiet lahendama.

Millegipärast on vaideorgan lugenud vaide esemeks haldusorgani tegevusetuse, ignoreerides

17.08.2021 kaebaja avalduse punktis 11 esitatud taotlusi.

Taotlused tuleb lahendada ühemõtteliselt vaideotsuse resolutsioonis lähtudes vaideorgani

volitustest vaide läbivaatamisel (HMS § 85). Seega on vaie senimaani korrektselt lahendamata.

13. Kohtule ei nähtu esitatud materjalist, et kaebaja taotluse (viia läbi järelevalvemenetlus ja

anda haldusakt) alusel oleks haldusorgan teinud enne 17.09.2021 otsuse, milles oleks mh

selgitatud kohtusse pöördumise õigust. Haldusorgan on vaid vastanud erinevatele

pöördumistele ja tegelenud probleemi olemuse selgitamisega. Haldusorgan ei ole esitanud

kohtule otsust, mis oleks tehtud enne 17.09.2021 antud haldusakti, kaebaja varasema

samasisulise taotluse rahuldamata jätmise kohta või järelevalvemenetluse algatamata jätmise

kohta. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebuse tähtaegsusele ega sellele, et kohus määratles

17.09.2021 e-kirja kaebaja taotluse kohta tehtud keelduva otsusena (haldusakt).

14. Nagu vastustaja kohtupraktikale viidates õigesti märgib (28.01.2022 vastuse p 1.1) ei ole

kaebajal subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ja selle tulemusel

konkreetse meetme rakendamist ehk tema soovitud sisuga haldusakti andmist, kuna reeglina on

haldusorganil järelevalvemenetluses kaalutlusõigus.

Kaebajal on siiski õigus õiguspärasele haldusmenetlusele - nagu näiteks, et tema esitatud

taotlus(ed) haldusorgani poolt lahendataks ning antaks nõuetekohaselt põhjendatud haldusakt

või põhjendataks toimingust keeldumist.

Kaebaja 17.08.2021 avaldusele vastuseks saadetud 17.09.2021 e-kiri ei vasta HMS § 55, § 56

ega § 57 nõuetele. Sellega ei ole mh võetud seiskohta kaebaja 17.08.2021 esitatud taotluste

osas. Teada pole, kas e-kirja saatnud (haldusakti andnud) ametnikul oli haldusorgani juhi

volitus (HMS § 55 lg 4).

Vaideotsuses on küll püütud põhjendamispuudusi kõrvaldada, kuid kaebaja taotlused on jäetud

jätkuvalt lahendamata. Vastustaja pole ka asunud seisukohale, et kaebaja etteheiteid häiringute

kohta ei pidanud haldusmenetluses sisuliselt kontrollima. Vastupidi, KOV on eelnevalt (enne

kaebaja 17.08.2021 taotlust) teinud ise mitmeid menetlustoiminguid (nt pöördunud XXXXXX

tn XX naabrite poole, et selgitada häiringu ulatust) ning teinud pöördumisi pädevate

haldusorganite poole nende tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes. Haldusaktis saanuks

saadud vastustele viidata ka juhul, kui KOV alustas järelevalvemenetlust X taotluses siis, kui

taotlus esitati ehk 17.08.2021. Ka kaebaja ise on esitanud (küll alles vaidemenetluses, kuna

taotluse esitamise järgselt teda ära ei kuulatud) erinevate riiklikku järelevalvet teostavate

haldusorganite vastuseid. Neile saanuks vastustaja oma otsuses samuti tugineda ning anda

põhjendatud haldusakti.

Vastustaja on vaidemenetluses teinud menetlustoiminguid, mida tulnuks teha haldusorganil

juba kaebaja taotlust lahendades. Nagu 22.09.2021 paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et

15(17)

kinnistul asub abihoone, mis on ehitisregistrisse kandmata. Tuvastatud on, et abihoone

varikatus on teisaldatav ning koos katust kandva tagaseinaga suitsuahjudega ei moodusta see

ehituslikku kompleksi EhS § 3 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul vajab teisaldatavuse väide

täiendavat põhjendamist ja tõendamist (nt fotod) ning kohus pole veendunud, kas haldusorgani

hinnang ehitusliku kompleksina mittekäsitlemise osas on põhjendatud. EhS § 3 lg 3 on

kaalutlusõigust võimaldav norm ning elamualal väikeettevõtluse lubamine sellises kompleksis,

millest tekib häiringuid naabruses elavatele inimestele, võib olla olukord, kus võiks nõuda

vähemalt ehitusteatist. See võimaldaks KOV-l ka nõuda ehitustehnilist lahendust, mis näeb ette

leevendavad meetmed.

Nagu vaideotsusest nähtub peab samas ka EHR-i mittekantav ehitis olema ohutu ja vastama

EhS § 11 lg 2 ja § 12 nõuetele. Haldusorgan on väitnud ehitise nõuetekohasust vaideotsuses,

tuginedes KeA ja Päästeameti vastustele, mis on antud kaebaja tehtud pöördumiste alusel. See

on iseenesest lubatav, kui KOV-il ei ole alust neis seisukohtades kahelda ning see oleks

kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Samas ei välista riikliku järelevalve organi

tuvastus KOV-i õigust ja kohustust tagada tema territooriumil toimuva tegevuse vastavust

seadustele ja kohalikule avaliku korra eeskirjale (vt RKHK 09.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-94-

08, p 15).

Praegusel juhul on 17.09.2021 otsuses X 17.08.2021 taotluse alusel järelevalvemenetluses

meetmete rakendamata jätmist põhjendatud üksnes haldusorganil pädevuse puudumisega

õhusaaste või -häiringutest tekkinud rikkumiste menetlemiseks (kuigi taotlus oli esitatud ka

ehitusjärelevalveks ja seoses tuleohutusega) ning leitud, et taotluse esitajal tuleks pöörduda

maakohtusse. Seega ei vasta 17.09.2021 e-kirjas tehtud otsus ei sisu- ega vorminõuetele ning

sellega pole lahendatud haldusorganile esitatud taotlust. Kui haldusorgan leidis, et tal puudub

pädevus järelevalvemenetluses meetmete rakendamiseks, oleks tulnud seda kohaselt

põhjendada, lähtudes kõigist taotluses välja toodud probleemidest ja nende puhul asjakohastest

õigusaktidest.

15. Kaebaja taotles haldusakti andmist ning vastustaja otsustas sisuliselt jätta selle andmata

(jätta taotluse rahuldamata). HMS § 43 lg 2 kohaselt kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta

andmata, antakse selle kohta haldusakt. Sõltumata sellest, kas käsitleda 17.09.2021 e-kirja

haldusaktina või menetlust lõpetava toiminguna (mida tuleb samuti kaebeõiguse realiseerimist

ja kohtulikku kontrolli võimaldaval määral põhjendada, HMS § 108), ei vasta see

minimaalsetele põhjendamise nõuetele. Haldusaktina ei vasta 17.09.2021 vastus HMS § 55 lg-

le 1 (selge, üheselt mõistetav haldusakt), HMS § 55 lg-le 4 (haldusorgani nimetus, volitatud

isiku allkiri ning muud õigusaktidega ettenähtud andmed) ega HMS §-le 56 (kirjalikult esitatud

faktiline ja õiguslik põhjendus, kaalutlused). Haldusorgani 17.09.2021 kiri kui haldusakt pole

seetõttu HMS § 54 kohaselt õiguspärane.

Kohus ei pea võimalikuks praeguses asjas lugeda vaideotsuse põhjendusi 17.09.2021 otsuse

põhjendusteks. Vaideotsusega on haldusorgan lahendanud vaiet tegevusetuse peale, mis oli küll

üks vaide põhjendus, kuid ei ole lahendanud vaides HMS § 72 lg 1 p 3 alusel esitatud taotlust.

Kui 17.09.2021 e-kirja käsitleda haldusaktina, siis pidanuks vaide taotluseks lugema ka selle

otsuse kehtetuks tunnistamise taotluse (HMS § 72 lg 1 p 1) koos ettekirjutuse tegemiseks

kohustamisega (HMS § 72 lg 1 p 3).

Kohus ei välista, et haldusorgan jõuab nõuetekohase menetluse tulemusel samale

lõppjäreldusele, et kaebajal tuleks kaitsta oma subjektiivseid õigusi tsiviilkohtumenetluses

ettenähtud õiguskaitsevahenditega, kuid selleks tuleb nõuetekohane menetlus enne läbi viia ja

selle tulemust ka taotlejale nõuetekohaselt põhjendada.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaevatav haldusakt ja vaideotsus on õigusvastased ja

need tuleb HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tühistada ning HKMS § 5 lg 1 p 2 alusel kohustada kaebaja

16(17)

17.08.2021 taotlust uuesti läbi vaatama. Haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse kohaselt (HMS

§ 5 lg 1), milliseid ja kas on vaja teha täiendavaid menetlustoiminguid asjaolude selgitamiseks.

17. Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida järgmist.

Mitmed vastustaja sisulised seisukohad on korrektsed. Näiteks, et saasteloa vajalikkuse üle ei

saa otsustada KOV; tuleohutust on Päästeamet hinnanud ning ohutuse osas vastupidise

tõendamine on kaebaja kohustus; õhksoojuspump pole loakohustuslik tehnosüsteem, veel

vähem ehitis ning selle töökorras oleku kontroll on TTJA pädevuses; ehitise kõrgust ei määrata

korstna kõrguse järgi jm. Samuti ei eelda häiringute olulisuse ja kehtestatud piirmääradele

vastavuse hindamine tingimata mõõtmisprotsessi läbiviimist ning hinnangut on võimalik anda

ka arvutuste alusel või paikvaatluse teostamise kaudu.

Heakorraeeskirja1 § 4 p 19 tõlgendamisel ei peaks lähtuma vaid vahetutele kinnistunaabritele

avalduvatest olulistest mõjudest. Suitsu ja lõhna levik on eeldatavalt laiem kui vaid

naaberkinnistu ulatus. Seda näitavad kohalikule omavalitsusele tehtud korduvad pöördumised

seoses häiringutega ja käesolev kaebus. Kohus pole veendunud, kas käsitlus, et tegemist on

tavapärase elamumaa kinnistul toimuva lõkke tegemise, grillimise ja ahjukütmisega võrreldava

tegevusega on kohane. KeA on leidnud, et tegevus toimub aasta lõikes keskmiselt 36 tundi

nädalas (kaebaja, et keskmiselt 50 tundi, 12.08.2022 menetlusdokument, p 10) ning asja

materjalist nähtub, et häirivad mõjud selle tegevusega vaieldamatult kaasnevad. Kohus pole

veendunud, et 14.01.2021 menetlustoimingu protokollis fikseeritud naabrite (sh on küsitletud

ka kaebajat) hinnangud annavad alust järeldada heakorraeeskirja § 4 p 19 mõttes „olulisel

määral häirimise“ puudumist, arvestades mh kaebaja esitatud XXXXXX tn XX piirinaabri

18.06.2021 e-kirja ja sellele lisatud fotosid. Protokoll (14.01.2021) on selleks liialt

väheinformatiivne (ei nähtu esitatud küsimused ja vastuste täpne sõnastus). Kohtu hinnangul

pole heakorraeeskirjas toodud määratlemata õigusmõiste sisustamisel põhjust piirduda vaid

riiklikult reguleeritud häiringute piirmäärade arvestamisega, vaid KOV-i ülesanne on tagada

oma territooriumil (mh alustades juba planeeringutes maakasutuse juhtotstarvete määramisega)

erinevate huvide tasakaalustatud arvestamist ning tervise ja heaoluvajadusele vastav keskkond.

Kohus nõustub vastustajaga, et see, kas tegemist on üksnes AÕS § 143 reguleerimisalaga ja

õigusi tuleks kaitsta maakohtus või saab KOV rakendada mingeid avaliku õigusega ettenähtud

meetmeid, sõltub esmalt sellest, kas tegemist on olulise häirimisega heakorraeeskirja mõttes

ning seda mitte üksnes kaebaja vaates. V.a, kui kaebaja on teistest naabritest mingitel

objektiivsetel asjaoludel enam mõjutatud (nt tuule suund on valdavalt kaebaja kinnistu poole ja

puuduvad eraldavad takistused vms).

Kaebaja viited kodu ja eraelu puutumatuse rikkumisele koos viidetega vastavale EIK praktikale

on ilmselgelt liialdatud, kuna praegusel juhul pole tegemist nii tõsiste negatiivsete ja püsivate

keskkonnamõjutustega kui viidatud juhtumitel. Ka KeÜS § 23 lg 1 eesmärgiks pole kaitsta

isikut igasuguste häirivate mõjutuste eest ning selles toodud õigused tuleb tagada muid õigusi

arvestades. Haldusorgan saab eraisikutelt nõuda asjakohaste meetmete rakendamist juhul, kui

selleks on õiguslik alus. Seetõttu ei saa haldusorgan pelgalt KeÜS § 23 lg-le 5 tuginedes

eraisikutele kohustusi panevaid meetmeid rakendada.

Kohtule nähtub asja materjalidest, et KOV on juba püüdnud erinevate huvidega osapooli panna

omavahel kokku leppima, kuid see pole andnud tulemust. Kohtu hinnangul saaks olukorrale

parima lahenduse leida justnimelt XXXXXX tn XX kinnistul ettevõtlusega tegeleva ja

1 Heakorraeeskirja § 4 p 19 kohaselt on heakorra nõuete täitmiseks valla territooriumil keelatud elamumaal

tootmistegevuse, toodangu ladustamisega või muu elamumaa mittesihtotstarbelise kasutamisega tegelemine, mis

häirib olulisel määral naabreid.

17(17)

naabruses elavate inimeste kompromissiga, et leppida kokku naabreid häiriva tegevuse

toimumisaegades ja kestuses ning kaaluda, kas on võimalik leida täiendavaid

leevendusmeetmeid mõjude vähendamiseks. Ka KOV-i huvi peaks olema kaasa aidata

naabritevahelise konflikti lahendamisele. Kohtu arvates tuleks teha selleks osapooltele veelkord

ettepanek.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on esitanud menetluskulude nõude summas 975 eurot (960 eurot õigusabikulud ja 15

eurot kaebuselt tasutud riigilõiv). Esitatud on HKMS § 109 lg 1 kohased kuludokumendid.

Kohtul pole alust pidada õigusabikulude (HKMS § 103 lg 1 p 1) nõuet asja mahtu ja keerukust

arvestades ülepaisutatuks. Menetluskulu tuleb vastustajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/