2-20-13959/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13959

Tsiviilasi

Alant Ehitus OÜ hagi Osaühingu Taimar Teenused

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Alant Ehitus OÜ apellatsioonkaebus, hind 3 715,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Alant Ehitus OÜ (registrikood 11924693), esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Kostja

Osaühing

Taimar

Teenused

(registrikood

10823926), esindaja vandeadvokaat Taivo Saks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 20.01.2022 otsust maakohtus kantud menetluskulude

jaotuse osas ja sõnastada see osa järgmiselt:

1.1. Jätta hageja maakohtus kantud menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53%

hageja menetluskuludest jätta tema enda kanda.

1.2. Jätta kostja maakohtus kantud menetluskuludest 53% hageja kanda ja 47%

kostja menetluskuludest jätta tema enda kanda.

2. Jätta punktis 1 viidatud otsus ülejäänud osas muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Menetluse käik ja poolte nõuded

1. Alant Ehitus OÜ (hageja/töövõtja) esitas 24.09.2020 Harju Maakohtule hagi osaühingu

Taimar Teenused (kostja/tellija) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista 8 420 eurot (arve

nr 19089 alusel 2 000 eurot ja arve nr 20040 alusel 6 420 eurot) ning kohustada kostjat maksma

viivist alates 25.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses ja määrata kindlaks, et viivise suurus oli piiratud 580 euroga. Kõik

menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

2. Maakohus võttis hagi 29.09.2020 menetlusse ja rahuldas selle 17.12.2020 tagaseljaotsusega.

3. Kostja esitas 11.02.2021 kaja ja vastuse hagile, milles ta vaidles hagile vastu. Kostja vastuse

kohaselt oli tal omakorda hageja vastu nõudeid kokku 9 048 eurot, mis tulenesid arvest

nr 200803, mida ta soovis tasaarvestada. 31.03.2021 rahuldas kohus kaja ja taastas menetluse.

4. Hageja loobus 14.04.2021 (täpsustatud 17.05.2021) osaliselt nõudest ja palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja 7 376 eurot ja kohustada sellelt summalt tasuma viivist seadusjärgses

määras alates 25.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 580 euro. Hageja vähendas

nõuet 1 044 euro võrra, mis puudutas geodeetilisi mõõdistusjoonistusi 684 eurot ja tasu kahe

kanalisatsioonikaevu eest 360 eurot (hageja nõustus osaliselt kostja arvega nr 200803).

5. Kohus võttis 06.09.2021 nõudest loobumise vastu ja lõpetas menetluse 1 044 euro osas.

6. Kohus kinnitas 30.12.2021 poolte kompromissi ja lõpetas menetluse hageja nõuete osas, mis

tulenesid arvest nr 19089. Kompromissi kohaselt kinnitas hageja, et ta loeb arvest nr 19089

tuleneva kohustuse kostja poolt täidetuks ja hagejal puuduvad sellest arvest tulenevad nõuded

kostja vastu. Kostja kinnitas, et tal puuduvad nõuded hageja vastu arvest nr 200803 tulenevate

järgmiste tööde osas: kanalisatsiooni kaevud, kanalisatsiooni toru vahetus, teostusjoonised.

Menetlus jätkus hageja nõuete osas, mis tulenesid arvest nr 20040 (põhinõue 6 420 eurot) ja

kostja nõuete osas, mis tulenesid arvest nr 200803 (v.a. eelmises lauses nimetatud tööd).

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ehitustööde töövõtulepingu. Töövõtulepingu

järgi teostas hageja ajavahemikus 01.08.2019-30.08.2019 ehitustöid aadressil Keskväljak 2,

Kuusalu alevik (Kuusalu Sotsiaalmaja ehitus). Kostja sai antud ehitusobjekti hanke tulemusel

ja tööde tellijaks oli Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu). Kostja sõlmis hagejaga

töövõtulepingu nagu alltöövõtjaga.

Poolte vahel oli kooskõlastatud tööde maksumus. Pärast tööde maksumuse kooskõlastamist

lubas kostja hageja töötajad ehitusobjektile ja hageja alustas kokkulepitud ehitustöid (s.o

kanalisatsiooni ja veevarustuse rajamine ning kaeve- ja pinnasetööd). Ehitustööd olid hageja

poolt seisuga 30.08.2019 lõpetatud ja kostjale üle antud. Kõik ehitustööd olid Kuusalu valla

poolt vastuvõetud ning ehitustööde lõpetamise tähtaeg ehitusobjektil oli juuli 2020.

Hageja edastas kostjale 02.09.2019 teostatud tööde eest (ehitustööde esimene osa -

kanalisatsiooni ja veevarustuse rajamine) arve nr 19089 summas 11 310 eurot ja teostatud tööde

akti nr 1. Arve ehitustööde teise osa eest (s.o kaeve- ja pinnasetööd) kavatses hageja esitada

pärast esimese arve tasumist. Kostja maksis arvest 9 310 eurot (tasumata 2 000 eurot). Hageja

edastas kostjale 01.06.2020 teostatud tööde eest (ehitustööde teine osa - kaeve- ja pinnasetööd)

arve nr 20040 summas 6 420 eurot ja teostatud tööde akti nr 2. Kostja arvet ei tasunud.

Kostja ei esitanud mõjuvat põhjust arvete maksmata jätmise kohta ega põhjendatud

pretensioone tööde suhtes. Kostjal puudus mõistlik põhjendus arvete tasumata jätmiseks.

Ehitustööd olid kostja poolt vastu võetud ja hageja tasunõue muutus sissenõuetavaks.

Kostja vastuväited hagile ja tasaarvestuse vastuväide

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Poolte kokkuleppe järgi tuli teha: a) kanalisatsiooni tööd; b) rajada veevarustus; c) geodeetiline

mõõdistamine; d) kontrollida ja kinnitada tööde kvaliteet (veetrassi survestamine ja

kanalisatsiooni vaatlus kaameraga); e) vundamendi aluse ettevalmistustööd, sh rajada

killustikuga vundamendi alus; f) rajada parkla ja parklasse sissesõidu tee killustikalus. Tööde a)-

d) hinna ja mahu kokkulepetes lähtusid pooled hageja esitatud hinnapakkumisest 12 030 eurot.

Pinnasetööde (loetelus e ja f) hinnas lepiti kokku 5 040 eurot (4 200 + käibemaks 20%).

Tööde maksumuseks kujunes kokku 16 070 eurot, millest kostja tasus hagejale 9 310 eurot.

Tellija keeldus ülejäänud summat tasumast seetõttu, et töövõtja jättis osad tööd tegemata, osad

tuli ümber teha. Samuti tekitasid hageja töötajad ehitusobjektil kahju, mis tuli likvideerida. Kokku

kandis kostja hagejapoolse praagi ja tegemata jätmiste tõttu kulusid 9 048 eurot järgmiselt:

− kanalisatsioonitööd algasid geodeetilise mõõdistamisega. Algse kokkuleppe järgi pidi

hageja need ise teostama, kuid hiljem leppisid pooled kokku, et kostja tellib ise geodeedi

ja mõõdistuste summa arvestatakse pakkumisest maha. Tööde maksumus oli 420 eurot;

− kanalisatsiooni tööd hõlmasid töövõtja poolt ehitusmaterjalina 3 kanalisatsioonikaevu

hankimist. Pooled leppisid kokku, et kostja tarnib kaevud ise ja arvutab tegeliku kulu

tööde maksumusest maha - üks kaev oli juba ehitusobjektil olemas ja teised kaks soetas

kostja. Kolme kaevu kogumaksumus 540 eurot tuli kokkuleppe kohaselt hinnapakkumise

summast maha lahutada;

− tööde teostamise ajal eemaldasid ja rikkusid hageja töötajad kahel korral geodeedi poolt

fikseeritud maamärgid, mistõttu tuli need uuesti mõõdistada ja maha märkida. Lisana

tellitud geodeetiliste tööde maksumus oli kokku 528 eurot;

− töövõtja pidi teostama vundamendi aluse ettevalmistuse. Töö oli teostatud

ebakvaliteetselt (erinevatel kõrgustel), et betooni raketised tuli enne betooni valu ümber

teha ja betooni kulu oli aluspinna ebakvaliteetse ettevalmistamise tõttu oluliselt suurem.

Kostja juhtis sellele hageja tähelepanu ja palus tal viivitamatult tööd ära parandada, kuid

hageja sellele ei reageerinud, mistõttu oli kostja sunnitud need tööd kiiresti mujalt tellima.

Tööde maksumus oli 1 260 eurot;

− töövõtja pidi teostama parkla aluse pinna ettevalmistamise ja killustikkatte paigalduse,

kuid tegi seda üksnes osaliselt (küll aga esitas enam kui pool aastat hiljem arve). Hagejalt

tellitud tööde lõpetamiseks pidi kostja tööd mujalt tellima. Maksumus oli 2 623,55 eurot;

− tööde käigus kahjustas töövõtja krundil paiknevaid sideposte. Esialgu lubas hageja töötaja

kahjustused parandada, kuid tegelikkuses ta kohale ei ilmunud. Seetõttu oli kostja

sunnitud tööd kolmandalt ettevõttelt tellima maksumusega 811,74 eurot;

− töövõtja ehitas kanalisatsioonitorustiku ebakvaliteetselt. Hageja pidi tegema enne tööde

üleandmist kaamera uuringud ja survekatsetused veendumaks, et tööd vastavad oodatud

kvaliteedile, kuid seda ei tehtud. Nii ilmneski kanalisatsioonitorudes leke ning kostja

teostas ise kaameravaatluse, milles ta tuvastas, et kanalisatsioonitoru oli katki. Tellija

palus töövõtjal selle välja vahetada, kuid hageja jättis selle tegemata, mistõttu oli tellija

sunnitud töövõtja praagi ise ära parandama. Kostja tasus tööde eest 2 446,20 eurot;

− iga ehitustöö juurde kuulus teostusjooniste koostamine ja enda järelt koristamine. Ka need

kohustused jättis töövõtja täitmata, mistõttu oli tellija sunnitud töö kolmandalt isikult

tellima nii jooniste koostamise kui ka hageja poolt maha jäetud ehitusprügi koristamise ja

utiliseerimise. Teostusjooniste maksumus oli 360 eurot ja koristustööd 128,16 eurot.

Tellija edastas töövõtjale arve nr 200803 kantud kulutuste kohta 9 048 eurot (käibemaksuga).

Kostja teavitas hagejat ka puudustest, mille tõttu keeldus kostja hageja esimese arve tasumisest.

Selle peale saatis hageja aga 2020 juunis kostjale hoopis teise arve. Kuna töövõtja oli oma

tegevusega tellijale juba selleks ajaks niipalju kahju tekitanud ning ka teisel arvel näidatud tööd

tuli ümber teha ja parkla alus oli üldse tegemata, siis oli teise arve esitamine põhjendamatu. Kostja

saatis hagejale veelkordse selgituse ja omapoolse arve, milles teatas, et ta tasaarvestab sellega

hageja nõuded tema vastu ning peale tasaarvestamist jääb hageja kostja ees võlgu. Seega oli hagi

põhjendamatu.

Hageja ei tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud. Kostja teavitas hagejat koheselt, et tööd

ei vastanud lepingutingimustele ja palus need ümber teha, kuid hageja sellele ei reageerinud.

Samuti nõudis kostja mitmel korral lõpetamata tööde lõpetamist. Kostja oli õigustatud tellima

tööde teostamise kolmandalt isikult, kuna hageja seda ise ei teinud. Vundamendi töödes esinenud

puuduste kõrvaldamine oli kriitilise tähtsusega, kuna tööde ajagraafiku järgi alustati objektil

betoonitöödega ning seetõttu oleks puuduste kõrvaldamise ootamise tõttu veninud ka teised tööd

ning niiviisi kogu tööde teostamine viivitusse jäänud.

Hageja vastuväited kostja tasaarvestusele

9. Seoses kostja nõuetega tulenevalt arvest nr 200803 esitas hageja järgmised vastuväited:

− killustikualuse ehituse vundamendi alla maksumuseks märkis hageja 2 150 eurot

(käibemaksuta). Töö oli tehtud, kuna hoone ja parkla olid ehitatud. Hageja pidi kaevama

pinnase vundamendi ehitamiseks, vedama pinnase ära ja ehitama killustikualuse

vundamendi alla paksusega 15 cm. Puudus kokkulepe vundamendialuse tasasusega ehk

killustikualuse kõrgus ja kõrguste erinevus. Tõendamata oli kõrguste vahe 7 cm. Hageja

polnud vastavat pretensiooni kätte saanud. Kulu lisabetoonile oli tõendamata ja betooni

hind polnud mõistlik. Lisaks oli see vastuolus 06.09.2019 ekspertiisiga;

− parklaosa killustikaluse ehitus oli tehtud osaliselt ja lepiti kokku, et hageja teeb antud

töö lõpuni hiljem. Maksumus oli 1 200 eurot. Hageja tegi üksnes sissesõidu tee

killustikualuse ja tarnis killustiku. Arve esitati kostjale 450 eurot (käibemaksuta). Pärast

hagivastuse saamist külastas hageja ehitusobjekti ning tegi parklas mitu pilti. Parkla oli

täielikult ehitatud. Selle ehitamises polnud pooled kokku leppinud. Kostja ei vastanud

hageja pöördumistele ega kinnitanud pinnasetöödega seotud lõplikku hinnapakkumist.

Nüüdseks oli parkla lõpuni ehitatud ning hageja ei pidanud seda kostjale kinni maksma;

− hageja lõpetas tööd augustis 2019 ja koristas enda järelt. Üldehitustööd objektil lõpetati

juulis 2020. Hageja ei pidanud tasuma ehitusplatsi koristamise eest, kui see toimus aasta

pärast hageja ehitustööde lõpetamist ja objekti valmimist;

− tellija ei tõendanud, et töövõtja oleks sideposte kahjustanud. Hageja suhtles kostjaga

(periood 09.09.2019-11.09.2019) ja oli seisukohal, et kui see oli töövõtja viga, siis ta

parandab selle ära, kuid pärast seda tellija enam töövõtjaga ühendust ei võtnud.

Parandamise kulu oli tõendamata, hageja käis objektil (09.04.2021) ning tuvastas, et

sidepost puudus. Tellija poolt hagejale 09.04.2020 edastatud e-kirjas ei heidetud ette, et

töövõtja oleks sideposte kahjustanud;

− geodeetiliste märkide taastamine sai toimuda ainult kanalisatsioonitööde koostamise

tõttu hageja poolt, kuna need kanalisatsiooni tööd toimusid perioodil 06.08.2021-

10.08.2019. Ehitustööde teisel etapil, mis seondub selle teise arvega, puudus poolte

vahel kokkulepe, et geodeetiliste töödega seotud kulud peab kandma hageja. Samuti sai

hageja eeltoodud tellija nõude olemasolust teada alles kohtumenetluses.

Maakohtu otsus

10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 704,26 eurot ja

kohustas sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

25.09.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 580 euro ulatuses. Hagi jäi

rahuldamata 3 715,74 eurot ulatuses. Kohus jättis hageja menetluskuludest 47% kostja kanda

ja kostja menetluskuludest 53% hageja kanda.

Kohus lahendas hagi ja kostja tasaarvestusavaldust VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 635 lg 1, §637 lg-

te 3, 4 ja 5, § 639 lg 1, § 641 lg-d 1 ja 2, § 642 lg 1-d ja 3, § 646 lg 5, § 197 lg 1, § 2 lg 2, § 115

lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja § 2 lg 1 alusel.

11. Hageja nõudis kostjalt arve nr 20040 summas 6 420 eurot (käibemaksuga) tasumist. Hageja

pöördus kohtuväliselt arve tasumise osas kostja poole (kd I, tl 16; kd I, tl 16, pöördel-17; kd I,

tl 17, pöördel-19; kd I, tl 160). Arve oli täielikult tasumata. Arvega nr 20040 (kd I, tl 9) seotud

hinnapakkumise (kd I, tl 106) ja ka teostatud tööde akti nr 1 (kd I, tl 9, pöördel) kohaselt pidi

hageja teostama järgmised tööd: kaevetööd ja pinnase äravedu; killustikaluse ehitus

vundamendi alla, h=15 cm; parkla osa killustikaluse ehitus 32/63 kiht ja tihendamine;

mobiliseerimine. 16.12.2021 toimunud kohtuistungil nõustusid pooled sellega, et ülaltoodud

tööd pidi hageja teostama. Hageja tõi esile, et ta lõpetas need tööd 06.09.2019. Samal kuupäeval

toimus tööde ülevaatamine ja tööd lõppesid ning järgmisest päevast on hagejal õigus tasu

nõuda. Kostja eeltoodud kuupäevade osas kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud.

Hageja koostas hinnapakkumise nr OD08102019, mille kohaselt oli tööde maksumuseks

6 100 eurot (käibemaksuga 7 320 eurot). Hageja esitas 20.12.2019 ja 06.04.2020 kostjale

kinnitamiseks pinnasetöödega seotud hinnapakkumise (kd I, tl 106). Kostja vastas kirjale ja

vaidles sellele vastu. 14.02.2020 edastas kostja hagejale e-kirja, milles oli mh märkinud, et

hinnapakkumine, mis saadeti tagantjärgi, ei vastanud nende kokkuleppele, seega seda ei saanud

aktsepteerida. Kokkulepitud summa vundamendi, parkla ja sissesõidu killustikualusele oli

4 200 eurot (kd I, tl 51-52, pöördel). Täiendavalt edastas kostja hagejale 03.08.2020 e-kirja,

milles märkis, et „19089 02.09.2019 summas 11310,00 eurot koos käibemaksuga millest

tasutud 9310,- eurot lisaks kokkulepitud 4200,- (arve 20040 01.06.2020 ei saa arvestada kuna

ei vasta kokkulepitud summale) killustikualuste rajamise eest (mille pidin lõpuks ikka mujalt

tellima)“ (kd I, tl 67). Hageja avaldas, et ta polnud kostja sellist kirja saanud ja sai sellest teada

alles kohtumenetluses. Kohus leidis, et majandus- ja kutsetegevuses sai lugeda e-kirja

kättesaaduks hiljemalt järgmise päeval pärast e-kirja saabumist saaja serverisse (Riigikohtu

29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 13). Samuti polnud hageja väide usutav, sest kostja

oli kasutanud sama hageja e-posti aadressi (xxx), millelt hageja oli ise kostjale e-kirju edastanud

(hageja kirjad kostjale- kd I, tl 11-12, pöördel; kd I, tl 16, pöördel; kd I, tl 107; kd I, tl 160;

kostja kirjad hagejale- kd I, tl 51-52; kd I, tl 58; kd I, tl 67). Eeltoodust nähtus, et tööde

maksumuseks oli 4 200 eurot (käibemaksuga 5 040 eurot). Hageja ei tõendanud, et pooled

leppisid kokku, et tööde maksumus võis suureneda. Seega sai hageja kostjale esitada arve nr

20040 summas 5 040 eurot (käibemaksuga).

12. Kostja poolt hagejale edastatud arve nr 200803 kohaselt kandis kostja kulutusi 9 048 eurot

(käibemaksuga). 30.12.2021 kompromissis kinnitas kostja, et tal puudusid nõuded hageja vastu

arvest nr 200803 tulenevate järgmiste tööde osas: kanalisatsiooni kaevud, kanalisatsiooni toru

vahetus, teostusjoonised. Seega ei pidanud kohus eeltoodud tööde osas hindama, kas kostja

tasaarvestusavalduses toodud nõue oli põhjendatud. Kohtul tuli hinnata, kas töövõtja teostas

killustikualust ehitust vundamendi alla ja parkla osale ning tihendas nõuetekohaselt, kuna kostja

esitas eeltoodud tööde osas tasaarvestuse vastuväite. Ülejäänud tööde (kaevetööd ja pinnase

äravedu ning mobiliseerimine) teostamise kvaliteedi osas vastuväiteid ei esitatud.

12.1. Killustikualune ehitus

Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja lõpetas tööd ehitusobjektil 06.09.2019. Kostja edastas

hagejale 07.09.2019 kirja järgnevas sõnastuses: „Täna avastati, et vundamendi killustikaluse

ettevalmistus ei ole hea. Nimelt kõrgust nivelleerides on kõrguste vahel kuni 7 cm. Tuleks

kiiresti madalamatesse kohtadesse lisada killustikku ja tihendada. Betooni tarne on planeeritud

10.09, seega hiljemalt homme peaks puudus olema kõrvaldatud. Vastasel juhul peame betooni

raketist ümber tegema ja betooni kogus suureneb, seda aga siis teie kulul“ (kd I, tl 58).

Eeltoodud kiri oli saadetud vastusena hageja poolt kostjale 02.09.2019 edastatud kirjale. Kohtu

hinnangul oli töövõtja tellija eeltoodud 07.09.2019 kirja kätte saanud. Tsellu Ehitusabi OÜ

esitas tellijale 08.11.2019 arve nr 190032 betoonitööde objekti eest 1 260 eurot. Tellija tasus

vastava arve (kd I, tl 59, pöördel). Kostja teavitas hagejat mõistliku aja jooksul puudusest

(ebatasane vundament). Samuti nähtus kostja esitatud arvest nr 190032, et ta kandis kulutusi

ehitusobjektil seoses vundamendi ebatasasuse likvideerimisega. Vundament pidi olema

ühetasane. Mis puudutas hageja poolt märgitud OÜ Teehoiu Ekspert 09.09.2019 ekspertiisi (kd

I, tl 113; kd I, tl 114-115), siis antud tõendist nähtus töö kirjeldus, milleks oli aluse kandevõime

kontroll. Ekspertiis kinnitas killustikualuse kandevõime vastavust nõuetele, kuid ei kinnitanud,

et killustikualus oleks õige kõrgusega. Lisaks selgitas kostja, et kuna tegemist oli kiireloomulise

tööga (objekti üldehitustööde graafiku järgi), siis polnud tal võimalik oodata, kuni töövõtja

tuleb ja oma praagi parandab, vaid kostja oli sunnitud kiiresti reageerima ja tööd mujalt tellima.

Mis puutus töövõtja etteheitesse, et kolmandalt isikult tellitud betooni hind ei vastanud

turuhinnale, siis selgitas tellija, et arvel kajastatud kaubaks ei olnud ainult betoon, vaid ka

killustikaluse kõrguste korrigeerimistööd, betooniraketiste ehitus koos materjaliga jms. Kostja

kirjeldas töödes esinevat puudust detailse täpsusega, selgitades, et killustikaluse kõrguste vahe

oli kuni 7 cm. Kohus leidis, et tegemist oli puudusega vundamenditöödes. Tellija nõue puuduste

parandamiseks seoses vundamendi ettevalmistusega 1 260 eurot oli põhjendatud.

12.2. Killustikualuse ehitus parkla osas

Kostja tasus Tsellu Ehitusabi OÜ arve nr 2011 summas 2 553,90 eurot (kd I, tl 60-61). Arvel

märgitud

selgitus

„parkla

killustikualuse

rajamine,

tihendamine“

ja

„transport,

väikemehhanismid“ seondusid hageja poolt lõpetamata jäetud tööde lõpuni viimisega. Hageja

soovis fotodega (kd I, tl 108-112) tõendada, et augustis 2019 oli tema töö tehtud osaliselt, s.o

ehitatud parklasse sissesõidu tee killustikalus ja tarnitud killustik. Samuti esitas hageja fotod

(kd I, tl 164-168) pärast hagivastuse saamist (so 01.03.2021), millelt nähtuvalt oli ehitusobjektil

parkla täielikult ehitatud. 14.02.2020 edastas kostja hagejale kirja, milles tõi mh esile, et parkla

killustikualus oli tänaseni tegemata. Kostja selgitas, et hageja peaks eeltoodud töö paari nädala

jooksul ära tegema, vastasel juhul tellitakse töö tegemine kelleltki teiselt hageja kulul. Ka

09.04.2020 hagejale edastatud kirjas oli kostja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja

jättis tööd poolikuks ning 03.08.2020 hagejale edastatud kirjas oli tellija selgitanud, et ta pidi

killustikualuse rajamise mujalt tellima, mistõttu ei arvestanud ta hageja arvet nr 20040. Tellija

esitas selle tõendamiseks, et killustikualust lõpuni ei ehitatud, plaani (kd I, tl 175), millelt

nähtus, et sissesõidu osa Kuusalu tee parklasse läbis kõnnitee, ning fotod (kd I, tl 176-177), mis

näitasid, et sissesõidu osa oli killustikualusega ettevalmistatud, kuid kõnniteest parkla poole

killustikualus puudus. Pooled ei vaielnud, et parkla killustikualuse tööd tehti hageja poolt

poolikult. Selle eest esitas hageja kostjale arve 450 eurot (lõpetatud tööde maksumuseks oleks

olnud 1 200 eurot). Töövõtja esitas tasunõude pooliku töö eest. Kostja ei toonud kohtu ette

asjaolusid ega tõendanud, et poolikult tehtud töö oli puudustega. Tellija etteheide töövõtjale

seisnes selles, et töö oli teostatud poolikult ja kostja oli sunnitud tööde lõpetamise mujalt

tellima. Kohus leidis, et kostja nõue 2 553,90 eurot, mis seondus parklaosa killustikaluse

ehituse tööde lõpetamisega, ei olnud põhjendatud.

12.3. Torujääkide koristus ja utiliseerimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud ehituse töövõtulepingute

üldtingimuste (ETÜ 2013) p 4.1.7.8 kohaselt oli töövõtja kohustatud tegema peale lepingus

sätestatud ehitustööde ka nendega kaasnevad ettevalmistus- ja abitööd, kui lepingus ei ole

kokku lepitud teisiti, sealhulgas koristama ehitusplatsi ja korraldama jäätmete äraveo selleks

määratud kohtadesse. Eeltoodust tulenes töövõtjale kohustus koristada ehitusplats ja korraldada

jäätmete äravedu. Kostja esitas ehitusplatsi koristuskulude osas Tsellu Ehitusabi OÜ arve nr

20014 summas 128,16 eurot (kd I, tl 65, pöördel). Vastava arve oli kostja tasunud. Arve

esitamise kuupäevaks oli 10.07.2020. Kohus järeldas eeltoodu pinnalt, et koristustööd toimusid

juulis 2020. Vastupidist kostja ei tõendanud. Samuti puudus vaidlus selle üle, et hageja lõpetas

ehitusobjektil tööd 06.09.2019. Kostja ei tõendanud, et ta oleks töövõtjale teatanud, et tal lasub

kohustus ehitusplats enda järelt koristada. Samuti ei tõendanud kostja, et 2020 ehitusobjektil

korraldatud koristustööd seondusid hageja poolt 2019 septembrikuus ehitusobjekti koristamata

jätmisega. See nõue polnud põhjendatud.

12.4. Sidepostide parandustööd

Kostja tõi esile, et sidepostide kahjustamine võis aset leida perioodil 02.09.2019-03.09.2019,

kui hageja teostas kaevetöid. Hageja sellele vastu ei vaielnud, et ta eeltoodud perioodil

kaevetöid teostas. Hageja selgitas, et ta lõpetas need tööd 06.09.2019. Tellija edastas töövõtjale

esmaspäeval 09.09.2019 kirja, paludes selgitust ümberlükatud sideposti kohta (kd II, tl 21-23).

Eeltoodud kirjale vastas hageja 11.09.2019 selgitades, et kui see oli hageja viga, siis ikkagi

parandatakse ära. Kostja kirjutas hagejale 11.09.2019, et ta rääkis naabriga ja naaber ütles, et

sidepostid tõmmati kopaga viltu. Täiendavalt saatis hageja kostjale 11.09.2019 kirja, milles

selgitas, et hageja viimane tööpäev oli 03.09.2019 ja kõik oli korras, 06.09 oli tehtud

kandevõime kontroll, ka oli kõik korras. 14.02.2020 saatis kostja hagejale täiendava kirja,

märkides et sidepostid, millele hageja kaevetööde käigus otsa sõitis, hakkavad ümber kukkuma,

tuleb toekamalt korda teha ja vajadusel betoneerida, kuna ei soovi, et pool küla ilma internetita

jääb (kd I, tl 51-52; kd I, tl 161-162). Tunnistaja JA ütlustest nähtus, et üks sidepostidest asus

ehitusplatsil ja teine tunnistaja maja läheduses. Ehitusplatsil asuva sideposti osas selgitas

tunnistaja, et ta nägi posti pikali lükkamist, mingisuguse tehnikaga mindi vastu. Võis olla

mingisugune traktor või suur masin, täpsemalt ei mäletanud. Tunnistaja nägi, et kaabel vajus

väga ära, mis oli ka loogiline, kui üks vahepost oli ümber. Tunnistaja ei osanud öelda, millal

täpselt sidepostide kahjustamine aset leidis. Tunnistaja territooriumil asuv teine post oli ammu

likvideeritud. Pooled ei vaielnud, et käesolevaks ajaks oli sotsiaalmaja krundil asunud sidepost

likvideeritud (kd I, tl 163). Kahju nõude alus oli VÕS § 115 lg 1.

Töövõtja rikutud kohustuseks oli seadusest tulenev lepingujärgne kõrvalkohustus hoiduda töö

tegemisel teisele lepingupoolele kahju tekitamisest (VÕS § 2 lg 2). Samasugune kohustus kehtis

hagejal kui ehitusettevõtjal ka ehitustava järgi (TsÜS § 2 lg 1). Töövõtulepingute

üldtingimused (ETÜ 2013) olid käsitatavad ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea

tavana. Nende üldtingimuste p 12.1.1 nägi ette, et pooled olid kohustatud rakendama kõiki

abinõusid, et vältida teisele poolele kahju tekitamist, vähendada tekkinud kahjusid ja tagada

võimalikult suures ulatuses lepingu täitmine (kd II, tl 41). Postide kahjustamisega rikkus hageja

oma kohustusi raske hooletusega, kuna lühikese ajavahemiku jooksul kahjustas hageja töötaja

mitut posti. Tunnistaja ütlustega oli tuvastatud sidepostide kahjustamine. Samuti lubas hageja

ise kostjale hüvitada 11.09.2019 kirjas sidepostide kahjustamise kulu juhul, kui see oli hageja

viga. Hageja polnud vaielnud vastu sellele, et sidepostide kahjustamise ajal (02.09.2019-

03.09.2019) ta töötas objektil. Kohtu ette ei toodud asjaolusid ega tõendatud, et keegi teine

lisaks hagejale oleks samal ajal ehitusobjektil töid teostanud. 11.09.2019 ja 14.02.2020

töövõtjale edastatud kirjades juhtis tellija töövõtja tähelepanu töövõtja poolt sidepostide

kahjustamisele ja täiendavalt 14.02.2020 teatas, et töövõtja peaks paari nädala jooksul saama

asjad tehtud, vastaselt juhul tellib sidepostide toestamise kolmandatelt isikutelt töövõtja kulul.

Hageja rikkumise ning kostjal varalise kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos, kuna kahju ei

oleks tekkinud (kostja ei oleks kulusid kandnud), kui hageja ei oleks sideposte kahjustanud ega

jätnud oma kulul parandamata. Tellija pidi laskma kahjustatud sidepostid tasu eest parandada

kolmandal isikul, kuna kostja ehituse peatöövõtjana vastutas ehitusplatsil toimunu eest suhetes

tellijaga. Kuigi sidepostid olid käesolevaks ajaks eemaldatud, selgitas kostja, et see sideliin

varustas ka alevi lõpus mingi hulga maju ja projekti järgselt see liin kuulus likvideerimisele

objekti lõpus, kui Telia rajab uue liini maasiseselt. Niikaua pidid need postid seal püsti seisma.

Kostja pidi seda posti toestama ja tugevdama, et ta enne objekti lõppu ümber ei kukuks. Kahju

hüvitamise nõue seoses sidepostide parandamisega 811,74 eurot oli põhjendatud.

12.5. Geodeetilised mõõdistusjoonised

Kostja tugines, et tööde teostamise ajal eemaldasid ja rikkusid hageja töötajad kahel korral

geodeedi poolt fikseeritud maamärke, mistõttu tuli need uuesti mõõdistada ja maha märkida.

Hageja oli nõus hüvitama kostjale 420 eurot (OÜ Melbra arve nr 1965, kd I, tl 53, pöördel) ja

264 eurot (OÜ Melbra arve nr 1976, kd I, tl 56), kokku 684 eurot. 17.05.2021 loobus hageja

oma nõudest, mis puudutas geodeetilisi mõõdistusjoonistusi 684 eurot. Seega oli käesoleval

juhul vaidlus, kas ülejäänud osas kostja poolt kantud geodeetiliste mõõdistustööde kulu

264 eurot (OÜ Melbra arve nr 1982, kd I, tl 56, pöördel-57) oli põhjendatud. Teine geodeetiliste

märkide kahjustamise juhtum ehitusplatsil toimus 02.09.2019, kui hageja teostas vundamendi

kaevetöid. Kostja vastava nõude aluseks oli VÕS § 115 lg 1, kuna kostjale oli eeltoodud kulude

kandmise näol tekkinud kahju.

Töövõtja rikutud kohustuseks oli seadusest tulenev lepingujärgne kõrvalkohustus hoiduda töö

tegemisel teisele lepingupoolele kahju tekitamisest (VÕS § 2 lg 2). Samasugune kohustus kehtis

hagejal kui ehitusettevõtjal ka ehitustava järgi (TsÜS § 2 lg 1). Töövõtulepingute üldtingimused

(ETÜ 2013) on käsitatavad ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana. Nende

üldtingimuste p 12.1.1 nägi ette, et pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vältida

teisele poolele kahju tekitamist, vähendada tekkinud kahjusid ja tagada võimalikult suures

ulatuses lepingu täitmine.

Hageja ei vaielnud vastu, et geodeetiliste märkide kahjustamise ajal (02.09.2019) ta objektil

töötas. Kohtu ette ei toodud asjaolusid ega tõendatud, et keegi teine lisaks hagejale oleks samal

ajal ehitusobjektil töid teostanud. OÜ Melbra esitas kostjale 08.09.2019 arve nr 1982

geodeetliste märkide taastamiseks ehk siis arve oli kostjale esitatud kuus päeva hiljem

kahjujuhtumi toimumise ajast. Geodeetiliste märkide kahjustamisega rikkus töövõtja oma

kohustusi raske hooletusega. See järeldus kas või asjaolust, et lühikese ajavahemiku (kaks

episoodi) jooksul kahjustas hageja töötaja korraga mitut geodeetilist märki. Töövõtja rikkumise

ning tellija varalise kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos, kuna kahju ei oleks tekkinud

(kostja ei oleks kulusid kandnud), kui töövõtja ei oleks geodeetilisi märke kahjustanud ega

jätnud oma kulul parandamata. Tellija pidi laskma kahjustatud geodeetilised märgid tasu eest

parandada kolmandal isikul, kuna kostja ehituse peatöövõtjana vastutas ehitusplatsil toimunu

eest suhetes tellijaga. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses geodeetiliste märkide taastamisega

264 eurot oli põhjendatud.

13. Kohus leidis, et kostja tasaarvestusavaldus, mis seondus arvega nr 200803, oli põhjendatud

2 335,74 euro ulatuses (1260 + 811,74 + 264). Hagejal oli kostja vastu arvest nr 20040 tulenev

nõue 5 040 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppesid VÕS § 197 lg 2 järgi tagasiulatuvalt

poolte nõuded kattuvas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kujunes hageja nõude suuruseks kostja

vastu eurot 2 704,26 eurot (5040 – 2335,74). Hageja nõue viivise väljamõistmiseks oli VÕS §

101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud ja kuulus rahuldamisele.

Hageja apellatsioonkaebus

14. Hageja palus tühistada maakohtu otsus osa, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude

jaotuses. Hageja palus uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud tuli jätta samuti kostja kanda.

Maakohus jõudis järelduseni, et tööde maksumuseks oli 4 200 eurot (käibemaksuga

5 040 eurot). Kohtu järeldus oli vale, sest kohus lähtus ekslikult üksnes kostja paljasõnalistest

väidetest, et tööde hinnas lepiti kokku. Hageja vaidlustas selle kokkuleppe. Tööd olid seotud

poolte jaoks mittesiduva eelarvega. Kostja ei esitanud tõendeid, et poolte vahel oli

pinnasetöödega seotud siduv eelarve. Kuna seda ei olnud, siis ei saanud seda kohtule esitada ka

hageja. Tellija ei esitanud vastuväiteid ehitustööde mahu ja maksumuse osas. Tööde maksumus

sõltus tehtud tööde mahust. Tööde suurus oli 6 420 eurot (käibemaksuga).

Kohus jõudis vale järelduseni, kui leidis, et kostja nõue puuduste parandamiseks seoses

vundamendi ettevalmistusega 1 260 eurot oli põhjendatud. Selline järeldus tehti kostja

paljasõnaliste tõendamata seletuste alusel. Seletus ei olnud tõendiks, eriti kui sellele esitas

vastaspool vastuväite.

Kostja väide, et vundamendi killustikaluse ettevalmistus polnud hea ja killustikaluse kõrguste

vahe oli kuni 7 cm, oli tõendamata. Kui isegi eeldada, et hageja oleks kostja pretensiooni kätte

saanud, siis ei olnud hageja kohustatud sellele reageerima. Tellijal puudus tõend tema väite

õigsusest. Töövõtja jaoks oleks reageerimine tellija pretensioonile seotud suurte ebamõistlike

kuludega, kuna hageja oleks sunnitud võtma seadme ja tehnika enda uuelt ehitusobjektilt ja

viima selle tagasi ehitusobjektile. Töövõtja tunnistas üksnes seda, et poolte vahel oli

kokkuleppe, et hageja pidi kaevama pinnase vundamendi ehitamiseks ja vedama pinnas ära ning

ehitama killustikaluse vundamendi all paksusega 15 cm. Eelpool märgitud tööd olid

nõuetekohaselt tehtud. Muud kokkulepped seoses killustikaluse ehitamisega poolte vahel

puudusid. Pooled ei saavutanud kokkuleppeid seoses vundamendialuse tasasusega. Kostja

esitas istungil üksnes oma seisukohti, et ehitusprojektis oli antud kõrgusmärk ja sellest tulenesid

hageja kohustused. Hageja vaidles vastu ka kostja tasu ulatusele, kuid maakohus hageja

vastuväiteid ei arvestanud. Kostja ei tõendanud väidetavat kulu lisabetoonile ja esitatud tõendid

olid vastuolus faktiliste asjaoludega. Tellija ei tõendanud väidetava kulu suurust seoses

lisabetooni kasutamisega.

Kohus jõudis vale järelduseni, kui leidis, et kostja kahju hüvitamise nõue seoses sidepostide

parandamisega 811,74 eurot oli põhjendatud. Selline järeldus ei põhinenud kogutud tõenditele

ja oli tehtud suuremas osas kostja tõendamata seletuste alusel. Puudusid tõendid, et hageja

töötajad kahjustasid krundil paiknevaid sideposte. Maakohus jättis ka osa töövõtja

vastuväidetest seoses sidepostide kahjustamisega tähelepanuta ja tellija ei esitanud

usaldusväärseid tõendeid, et parandustöid oli vaja teha ja neid tegelikult tehti. Kostja poolt kulu

kandmine ei tõendanud kahju. Kostja ei põhjendanud ega tõendanud väidetava kahju suurust.

Nõuete tõendamiseks ei saanud tõendina käsitleda üksnes arve esitamist. Kahju hüvitamise

(VÕS § 115 lg 1 kohaldamise) eeldused ei olnud täidetud.

Kohus jõudis vale järelduseni, kui leidis, et tellija kahju hüvitamise nõue seoses geodeetiliste

märkide taastamisega 264 eurot oli põhjendatud. Kohtu järeldus ei põhinenud toimikus kogutud

tõenditele ja oli tehtud suuremas osas tellija paljasõnaliste tõendamata seletuste alusel.

Vastustaja seisukohad

15. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse

norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei

korda

neid.

Maakohtu

otsust

tuleb

täpsustada

menetluskulude

jaotuse

osas.

Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

17. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

18. Vaidlus puudus selles, et pooled olid sõlminud suulise ehitustööde töövõtulepingu, mille

kohaselt hageja kohustus Kuusalu sotsiaalmaja ehituse objektil ajavahemikul 01.-30.08.2019

rajama kanalisatsiooni ja veevarustuse ning tegema kaeve- ja pinnasetöid. Kuusalu sotsiaalmaja

ehituse valmimise tähtaeg oli juuli 2020 ja tellija oli Kuusalu vallavalitsus ning peatöövõtja oli

kosja. Hageja tegi töid alltöövõtu korras. Leping oli sõlmitud hageja hinnapakkumise alusel.

22.04.2018 esitas hageja esimese hinnapakkumise, mille kohaselt moodustas kanalisatsiooni-

ja veevarustuse rajamisega seotud materjali ja tööde maksumus kokku 12 030 eurot. Hageja

väitel esitas ta teise hinnapakkumise kaevetööde ja killustikaluse kohta kokku summas 7320

eurot. Esimese hinnapakkumise alusel teostatud tööde eest esitas hageja 02.09.2019 kostjale

teostatud tööde akti nr 1 ja arve nr 19089, millest jättis kostja tasumata 2000 eurot. Teise

ehitustööde osa eest esitas hageja 01.06.2020 kostjale akti nr 2 ja arve nr 20040 summas 6420

eurot, mis jäi kostja poolt tasumata. Arvest nr 19089 tasumata jäänud summa lahendasid pooled

maakohtus 30.12.2021 kompromissiga ja menetlus jätkus arve nr 20040 alusel esitatud nõude

osas.

19. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud üksnes maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti,

millele maakohus on hinnangu andnud ja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud.

21. Esmalt vaidlesid pooled selles, kas kaevetööde osas oli neil kokkulepe tööde maksumuses.

Kostja väitel oli kokku lepitud hinnas 5040 (4200+k/m) eurot. Kostja selgitas, et hageja poolt

tagantjärele saadetud hinnapakkumine ei vastanud kokkuleppele (I kd, lk 51). Kostja seaduslik

esindaja kinnitas hinnas kokkulepet 4200 eurot ka 16.12.2019 istungil ning hagejas poolt

20.12.0219 ja 06.04.2020 saadetud hinnapakkumine ei saanud seda kokkulepet muuta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited, et ta ei olnud kostja e-kirjasid kätte

saanud, ei olnud usutavad, kuna e-kirjad olid saadetud samale aadressile, millelt hageja pidas

ise kirjavahetust kostjaga ja millelt oli kostjale e-kirju saatnud. Maakohus arvestas põhjendatult,

et hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühingu puhul saab lugeda e-kirja

kättesaanuks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja servesisse. Hageja ei ole

maakohtu neid otsuses tuvastatud väiteid pidanud ebaõigeks, vaid on kinnitanud, et hind pidi

selguma pärast tööde teostamist ja sõltuma tööde mahust, kuid samas möönis, et see oli

vähemalt 4200 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendeid hinnates saab lugeda

tõendatuks, et tööde hinnas oli kokku lepitud ja hagejal sai olla kostja vastu arvest nr 20040

tulenev nõue 5040 eurot.

22. Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja lõpetas töö objektil 06.09.2019. Tööde lõpetamise

päeval olid objektil hageja projektijuht OD ja kostja juhatuse liige MR ning tehti ekspertiis (I

kd, lk 114 jj), millega kontrolliti killustikualust kandevõimet.

23. Ringkonnakohtu nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hagejal ei olnud alust nõuda kogu

arves märgitud summa tasumist, kuna kostja tasaarvestusavaldus oli osaliselt edukas.

24. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega nõude sissenõutavaks muutumise kohta.

Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS §

82 lg 7 esimene lause). Töövõtja tasunõue saab muutuda sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS

§ 637 lg 3) või töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (VÕS § 637 lg 4). Tellija on

kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele. Maakohus leidis,

et hageja ei tõendanud tasunõude täies ulatuses sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et kostja

võttis töö vastu või tuli lugeda see vastuvõtnuks.

Hageja väitel ei kooskõlastanud pooled tööde vastuvõtmise- üleandmise protseduuri. Hageja

väitel andis ta tööd üle korraga, s.t kokku polnud lepitud tööde üleandmises etapiviisi. Kostja

vastuväitel ei muutunud hageja tasunõue täies ulatuses sissenõutavaks, töid ta vastu ei võtnud,

sest töö tuli kas parandada või ümber teha või oli osa töid lõpetamata. Kostja tellijana oli

kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastas kokkulepitule. Maakohus leidis, et

hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et ta esitas kostjale töö

ja kostja võttis töö vastu või tuli lugeda hageja töö vastuvõetuks. Hageja edastas 02.09.2019

kostjale arve nr 19089 ja akti nr 1 ja 01.06.2020 arve nr 20040 ühes aktiga nr 2. Asjas puuduvad

tõendid, et kostja oleks aktid alla kirjastanud ja kinnitanud tööde vastuvõtmist. Et kostja tasus

hageja esitatud arve nr 19089 suuremas osas, ei ole asjas määrav. Maakohus tuvastas, et tööd

ei saanud lugeda ka vastuvõetuks, kuivõrd see oli osaliselt puudustega. Maakohus tuvastas, et

kostja oli teatanud hagejale reast puudustest ja need olid hagejale saanud teatavaks. Asjas leidis

tuvastamist, et kostja teatas 07.09.2019 hagejale e-kirjaga, et vundamendi killustikualuse puhul

oli kõrguste vahe 7 cm, killustikku tuli lisada ja seda tihendada (I kd, lk 58). Seega oli kostja

teatanud puudustest VÕS § 644 lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul ja puudust piisavalt täpselt

kirjeldanud. Hageja sai teate kätte, kuid sellele ei reageerinud ning ega tõendanud, et

killustikalu oli vajaliku tasasusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 06.09.2019

läbiviidud ekspertiisiga objektil kontrolliti kandevõimet ja tuvastati killustikualuse kandevõime

vastavust nõuetele, kuid ei kinnitatud killustikualuse kõrguse õigsust.

25. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Arvestades, et töö oli kiireloomuline ja et üldehitustööde

graafiku kohaselt pidi koheselt toodama vundamendi jaoks betoon, kõrvaldas tellija ise

puudused, st tellis tasandustööd seoses vundamendi ettevalmistusega mujalt, mistõttu oli 1260

euro arvestamine kostja poolt tasaarvestuseks korrektne. Seoses vundamendi aluse

ettevalmistusega kandis kostja täiendavaid kulutusi 1260 eurot, mida oli alus tasaarvestada

hageja poolt nõutud summaga.

26. Samuti nõustub kohus sideposti kahjustamise tuvastamisega hageja poolt kaevetööde

tegemisel. Hageja on vastuseks kostja 09.09.2019 kirjale selgitanud, et kui see on tema viga,

siis see parandatakse, kuid hiljem taganes öeldust. Kuna tõendamist leidis tunnistaja J.Aasa

ütlustega, et mingi sotsiaalmaja territooriumil oleva tehnikaga sidepostile vastu mindi ning

kaabel vajus ära, sest post oli ümber kukkunud ning et hageja 2.-3.09.2019 sideposti

kahjustamise ajal ainsana objektil töötas, oli kohtu hinnangul olema põhjuslik seos hageja

rikkumise ja kostjal varalise kahju vahel olemas ja kostjal tekkis sideposti parandamisega kahju

summas 811 eurot 74 senti, millise summa sai tasaarvestada hageja nõudega.

27. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt oli kostjal õigus

nõuda geodeetiliste märkide taastamise tasu 264 eurot tasaarvestamist hageja nõudega.

Maakohtu järeldused tuginesid asjas hinnatud tõenditele.

28. Kostja tasaarvestus oli põhjendatud summas 2335 eurot 74 senti. VÕS § 197 lg 2 kohaselt

lõpevad poolte nõuded kattuvas osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue

kuulus rahuldamisel osaliselt summas 2 704 eurot 26 senti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

poolt tõenditele antud hinnanguga ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid

maakohtust erinevalt. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega ja

maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetega. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda põhjendusi. Kuna

asjas leidis tõendamist, et hageja oli töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, teda oli

puudustest teavitatud, siis kuulus hageja nõue rahuldamisele osaliselt 3284 euro 26 sendi

ulatuses, kuivõrd kostja tasaarvestuse vastuväide oli osaliselt 2335 euro 74 sendi ulatuses

põhjendatud.

29. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada ka menetluskulude

jaotuse osas, küll aga tuleb otsust täiendada. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 ja 2, kuivõrd

jättis osa menetluskuludest jaotamata. Tegemist on rikkumisega, mille ringkonnakohus

kõrvaldab ja jaotab senijaotamata maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 47% kostja

kanda, st hageja enda kanda jäid ülejäänud 53% enda kuludest. Sarnaselt jättis maakohus kostja

menetluskuludest 53% hageja kanda, st 47% kostja kuludest jäi tema enda kanda. Selles osas

täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni.

Menetluskuludest

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)