2-21-7703/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7703

Kohtuasi

AK avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsu

saamiseks

ja

juurdepääsuõiguse

märkusena kinnistusraamatusse kandmiseks ning

tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. novembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AK (XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I RN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II TT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III SR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik IV

AKTSIASELTS

KARUMAA

(registrikood 10235017), seaduslik esindaja AM

Puudutatud isik V Harku vald (Harku Vallavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja TR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. novembri 2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud AK kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-7703

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AK (avaldaja) esitas 14. mail 2021 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 17. ja 18. mail

2021), milles palus määrata piiranguteta juurdepääs kinnistule asukohaga Harju maakond,

Harku vald, Rannamõisa küla, Taumi tee 4 (registriosa nr 2091202) (Taumi tee 4 kinnisasi) üle

kinnistu asukohaga Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Tammeranna (registriosa nr

9207602, katastritunnus 19801:002:1109) (Tammeranna kinnisasi) mööda Tammeranna

kinnistul paiknevat erateed, vastavalt avaldusele lisatud plaanile. Samuti palus avaldaja

kohustada RN (puudutatud isik I), TT (puudutatud isik II) ja SR (puudutatud isik III) andma

tahteavaldus juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ning palus

tahteavaldused asendada kohtulahendiga.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Taumi tee 4 kinnisasi. Puudutatud isikute I–III

kaasomandisse kuulub Tammeranna kinnisasi (registriosa nr 9207602). Avaldajal puudub

juurdepääs avalikult kasutatavale Taumi teele. Avaldajale on ligi 35 aasta vältel võimaldatud

ligipääsu mööda Tammeranna kinnistul paiknevat teed. Selliselt on ligipääs välja kujunenud

ajalooliselt. Avaldaja on hoolitsenud juurdepääsutee kasutatavuse eest. Puudutatud isikud ise

on teed kasutanud harva. Koormatavat kinnistut ületab kaks elektriliini, kinnistu kasutamine on

suures ulatuses piiratud. Sissesõidutee jääb suures ulatuses Tammeranna kinnistu piirkonda,

mille kasutamine on kitsendatud. Avaldaja kinnistule on võimalik teoreetiliselt rajada

juurdepääs avalikult kasutatavale Taumi teele läbi AKTSIASELTS KARUMAA (puudutatud

isik IV) kinnistu, mis piirneb nii avaldaja kinnistu kui ka avalikult kasutatava Taumi teega, mis

oleks aga koormav puudutatud isikule IV ja avaldajale. Praegu kasutatav juurdepääsutee

näiliselt tükeldab puudutatud isikute I–III kinnistu, kuid sisuliselt see ei takista puudutatud

isikutel I–III ühelgi viisil kasutada maa-ala, mis on ühel või teisel pool olemasolevat

juurdepääsuteed. On teoreetiliselt võimalik juurdepääsutee nihutamine puudutatud isikute I–III

kinnistu piirile vastu puudutatud isiku IV kinnistu piiri, kuid see tähendab täiesti uue tee

rajamist olukorras, kus on olemas toimiv juurdepääsutee.

Avaldaja palus kohtul määrata õiglane juurdepääsutasu suurus. Avaldaja on valmis kandma

juurdepääsutee hooldamise kulud.

Vastuseks puudutatud isikute I–III seisukohale märkis avaldaja, et puudutatud isikud ei ole

esitanud tõendeid, et eksisteeriks juurdepääsutee Taumi põik kaudu. Seda teed pole kunagi

ehitatud ega ei ehitatagi, sinna on planeeritud haljasala, mitte tee ehitus. Seega ei ole Taumi

tee 4 kinnistule muud sissesõiduteed kui olemasolev tee Tammeranna kinnistu kaudu.

Nimetatud tee ei takista Tammeranna kinnistu kaasomanikel kasutada ei ühel ega teisel pool

teed olevaid kinnistu osi, mida kinnitab heina niitmine kinnistul. Tee nihutamine kinnistu

äärmisesse serva on kulukas, maksab mitmeid tuhandeid eurosid, nende kulutuste tegemist

hindab avaldaja tarbetuks. Lisaks peab avaldaja sel juhul ümber ehitama oma krundisisesed

kommunikatsioonid, parkimisalad, väravad jmt, mis on ebamõistlik, kuna avaldajal on juba

olemas sissesõidutee olemasoleval kujul. Vähetähtis pole ka asjaolu, et enamjaolt on nii

sissesõidutee kui suur osa Tammeranna kinnistust kaetud kitsendustega, mille kitsenduste

seadja hüvitab Tammeranna kinnistu kaasomanikele. Avaldaja on seisukohal, et sissesõidutee

2-21-7703

talumistasu võiks olla võrreldavas suuruses näiteks elektriliinide talumise tasuga, mida

puudutatud isikutele regulaarselt makstakse.

2. Avaldaja esitas koos avaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, mille Harju Maakohus

rahuldas 26. mai 2021 määrusega ja võimaldas Taumi tee 4 kinnisasjale ajutise piiranguteta

juurdepääsu, sh sõidukitega, Taumi teelt üle Tammeranna kinnisasjal paikneva eratee, kuni

käesoleva tsiviilasja lahendamiseni ja määras, et Taumi tee 4 kinnisasja igakordsed omanikud

on kohustatud Tammeranna kinnisasja omanikele tasuma ajutise juurdepääsutee kasutamise

eest igakuiselt 20 eurot kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isikud I–III vaidlesid avaldusele vastu. Vale on avaldaja väide, et tal puudub

juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kui üle Tammeranna kinnistu viiv sissesõidutee

suletakse. Avaldajal on juurdesõidutee Taumi tee 4 kinnistule teelt Taumi põik L2. Antud tee

on kuni kinnistu nurgani pinnatud freesasfaltkattega ja edasi on tee kuni Taumi tee 4 kinnistu

mahasõiduni kruusakattega. Tammeranna kinnistul asuv eratee lõikab Tammeranna kinnistust

ca 2250 m2 suuruse tüki eraldiseisvaks väheväärtuslikuks maaks. Tammeranna kinnisasja

omanikel ei ole nende kinnistut läbivale teele selle asukoha tõttu rakendust. Tammeranna

kinnistut läbivat teed kasutab igapäevaselt 4 sõiduautot. Taumi tee 4 kinnistul toimuvate

ehitustööde raames pargivad Tammeranna kinnistul ka ehitajate autod, sh kopplaadur. Autode

liikluse ja parkimise on avaldaja omavoliliselt korraldanud Tammeranna kinnistul, milleks ta

rajas parkla ca 10 autole. Kui kohus peaks juurdepääsu üle Tammeranna kinnisasja määrama,

tuleks seda teha kinnistu piiri äärest ning parkimist avaldaja sõidukitele ei tohiks Tammeranna

kinnistul võimaldada.

4. Puudutatud isik IV teatas, et ei ole talle kuuluval kinnistul Taumi tee 6 asuva teeosa

kasutamise eest kunagi tee kasutajatelt tasu küsinud ning ei plaani seda küsida ka tulevikus.

Puudutatud isik IV on otsustanud anda nõusoleku Harku valla ettepanekule seada puudutatud

isikule IV kuuluvale teele isiklik kasutusõigus Harku valla kasuks.

5. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik V) teatas maakohtule, et Taumi

põik teed hooldab vald ning puudutatud isik V ja puudutatud isik IV on sõlminud notariaalse

lepingu, millega on Harku valla kasuks seatud Taumi tee 6 kinnistul asuvale erateele isiklik

kasutusõigus. Seega on nimetatud tee avalikus kasutuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 17. novembri 2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Menetluskulud jättis maakohus nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks

määramata. Maakohus tühistas 26. mai 2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et avaldajale kuulub Taumi tee 4

kinnisasi, puudutatud isikute I, II ja III kaasomandisse kuulub Tammeranna kinnisasi,

puudutatud isikule IV kuulub Taumi tee 6 (registriosa nr 11192302) kinnisasi.

Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tulenevalt

2-21-7703

Riigikohtu juhistest tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 p 11 peab kohus esmalt analüüsima, kas

avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.

Maakohtule esitatud 5. novembri 2021 notariaalse lepinguga (I kd, tl 171–176) seati Harku

valla kasuks Taumi tee 6 kinnistul asuvale erateele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus eratee

avalikuks kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks liiklemise

tagamise eesmärgil (I kd, tl 172). Lepingu lisaks olevalt asendiplaanilt (I kd, tl 175) nähtub

avalikuks kasutuseks antud eratee osa. Kohtule on tõendatud, et avaldajale on sellega tagatud

juurdepääs enda kinnisasjale mööda avalikult kasutatavat teed, st avalikult kasutatavalt Taumi

teelt, edasi mööda Taumi põiku ja avalikult kasutatavalt Taumi põik teelt L2. Kuna avaldajale

on sellega tagatud juurdepääs enda kinnistule mööda eelmärgitud avalikult kasutatavat teed,

puudub alus võimaldada talle juurdepääsu enda kinnisasjale mööda Tammeranna kinnistut

asuvat erateed ja kohus ei pea tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-31-17 seda võimalust

kaaluma. Maakohus lisas määrusele avaldaja kinnistule juurdepääsutee (märgitud punasega)

kaardi.

Maakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul põhjus kaaluda ajalooliselt seni avaldaja poolt

kasutatud Tammeranna kinnisasjal asuvat teed enda kinnistule juurdepääsuteena, kuna

avaldajal on võimalik kinnistule pääseda avalikult teelt. Seetõttu puudub põhjus Tammeranna

kinnistut läbiva tee võimaldamiseks ja ebamõistlikuks koormamiseks. Samuti puudub põhjus

kohustada Tammeranna kinnistu omanikke tee korrashoiuks olukorras, kus avaldajal on

võimalik kasutada avalikult kasutatavat teed, mida hoiab korras kohalik omavalitsus. Samuti

on vajadusel võimalik operatiivsõidukitel liikuda kinnistuni mööda avalikult kasutatavat teed.

Kohus tuvastas vaatlusel (I kd, tl 130–133), et avalikult teelt avaldaja kinnistuni viiv tee on heas

seisukorras ja võimaldab kõikidel sõidukitel kinnistuni jõudmist. Samuti ei takista Taumi põik

teelt L2 avaldaja kinnistuni jõudmist avaldaja viidatud kaevud (I kd, tl 132), mis asuvad

avaldaja kinnistu väravast (sissesõidust) vasakul.

Avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuõigust ei tule kinnistusraamatusse märkusena kanda.

Maakohus tühistas 26. mai 2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna kohus jättis

avalduse rahuldamata. Puudutatud isikutel puudus menetluses esindaja, seega puudusid ka

kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, millest nähtuvalt palub maakohtu määruse tühistada ja teha

uus lahend, millega avaldus rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kaalutlusõigust teostanud ning see on vastuolus

Riigikohtu lahenditega. Maakohus on ekslikult hinnanud vaidluse materiaalõiguslikku poolt ja

eeldanud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu õigusliku aluse olemasolu iseenesest

annab tegeliku ja avaldaja poolt realiseeritava juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.

Maakohus ei hinnanud asjas esitatud tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et avaldaja

kinnistuga külgnevale teekinnistule pole teed ehitatud, mida kinnitab Harku valla esindaja

e-kirjaga avaldatud seisukoht, et vald on valmis vajadusel tee rajama. Tegemist on tupikteega,

mis on kitsas ning kus pole ümberpööramistaskut, milline on hädavajalik transpordivahenditega

opereerimiseks. Avaldaja nõustub vaatlusprotokollis esitatud väitega, et tee lõpuosa (u 15 m)

2-21-7703

kuni avaldaja kinnistu tagumise väravani on kaetud kruusaga, sest ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitrassi rajamisel, mis asub teekinnistu all, tehti kaevandi tagasitäitmine just

kruusaga, mis aga mitte mingil juhul ei tähenda, et sinna oleks rajatud projektikohane tee kui

ehitustehniline

rajatis.

Sellise

täidetud

pinnase

peal

autode,

pääste-

ja

esmaabiliiklusvahenditega opereerimine toob tegelikkuses kaasa suurte ja sügavate roobaste

tekkimise ning vajaduse kasutada rasketehnikat liiklusvahendite mülkast kättesaamiseks.

Vastavalt Rannamõisa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise projektile on seal haljasala,

mitte üldkasutatav sõidutee.

Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldaja poolt üle Tammeranna kinnistu kulgeva

juurdepääsutee kasutamise tava. Seda juurdepääsuteed on kasutatud ca 35 aastat. Avaldaja on

kinnistule rajanud elamu arvestusega, et juurdepääs elamule, parkimisvõimalused,

juurdepääsud kommunikatsioonidele, sisse- ja väljapääsud elamule ja elamust jmt johtuvad just

juurdepääsuteest üle Tammeranna kinnistu. Elamu ainus sissepääs on maja esiküljel, olles

mõtteline pikendus üle Tammeranna kinnistu kulgevale juurdepääsuteele.

Tammeranna kinnistu osa, mida läbib juurdepääs avaldaja kinnistule, on kaetud suuremas osas

elektriliinide

kitsendustega.

Kui

juba

koormatud

kinnistule

seada

täiendavaid

kasutuskitsendusi, siis on selge, et summaarne kitsenduste maht ei kasva nimetamisväärselt ja

puudutatud isikute õiguste täiendav piiramine küll eksisteerib, kuid on hoomatavalt väiksem

kui avaldaja kulutused ja kohustused, kui ta peaks hakkama kasutama teist juurdepääsu

kinnistule.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Puudutatud isik III vaidles avaldaja määruskaebusele vastu.

9. Puudutatud isik V jäi maakohtu menetluses antud arvamuse juurde ja märkis, et Taumi tee 4

kinnistule pääseb üle avalikult kasutatava tee ja vald on valmis ehitama vajadusel

Taumi põik L2 kinnistul asuva tee lõpuni, st kuni Taumi tee 4 sissesõiduni.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654

lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

13. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

2-21-7703

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-17-12857 p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161 p 17.1).

14. Maakohus jättis avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldamata põhjusel, et täitmata on

AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus, kuivõrd avaldajal on olemas juurdepääs avalikult

kasutatavale teele.

14.1. Maakohus tuvastas õigesti, et Taumi tee 4 kinnisasjale pääseb mööda avalikult

kasutatavalt Taumi teed, edasi mööda Taumi põiku ja avalikult kasutatavalt Taumi põik

teed L2. Ehitusseadustiku § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja

avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Puudub vaidlus, et Taumi tee L1 ja avaldaja kinnistuga

külgnev Taumi põik L2 on Harku vallale kuuluvad kohalikud teed. Taumi tee 6 kinnisasjal

paiknev teeosa, mis jääb Taumi põik L2 ja Taumi tee L1 vahele, on eratee, mille osas on

puudutatud isikute IV ja V vahel 5. novembril 2021 sõlmitud lepinguga seatud valla kasuks

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus eratee avalikuks kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks liiklemise tagamise eesmärgil (I kd, tl 170–175). Kuivõrd

avaldaja kinnistuga külgnev Taumi põik L2 on avalikult kasutatav tee, millelt saab liikuda

mööda avalikuks kasutamiseks määratud Taumi põiku avalikult kasutatavale Taumi teele, on

avaldajal olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

14.2. Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt oleks maakohus pidanud arvestama, et avaldaja

kinnistuga külgnevale teekinnistule pole teed rajatud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Maakohus on märkinud, et avalikult teelt avaldaja kinnistuni viiv tee on heas seisukorras ja

võimaldab kõikidel sõidukitel kinnistuni jõudmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt

on Taumi tee L2 lõpuosa täidetud kruusaga ning sellise täidetud pinnase peal autode, pääste- ja

esmaabiliiklusvahenditega opereerimine toob kaasa suurte ja sügavate roobaste tekkimise ning

vajaduse kasutada rasketehnikat liiklusvahendite mülkast kättesaamiseks. Avaldaja ei ole

teinud ringkonnakohtule usutavaks, et maakohtu vaadeldud teelõik, mis ühtlasi kajastub

vaatluse protokolli fotodelt 5 ja 7 (I kd, tl 131 pöördel ja tl 132), ei võimalda avaldaja

kinnisasjale liiklemist. Samuti nähtub puudutatud isikute I–III esitatud fotolt, et nimetatud

teelõiku on võimalik sõiduautoga kasutada (I kd, tl 68). Väidet, et Taumi põik L2 ei ole läbitav,

ei tõenda ka avaldaja esitatud 19. märtsi 2019 Tabasalu, Rannamõisa ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni rajamise projekt (I kd, tl 29), kuivõrd maakohus on ajaliselt hilisemal vaatlusel

kogenud, et avaldaja viidatud alal ei ole tegemist haljastuse, nagu on märgitud viidatud

projektis, vaid kruusaga kaetud teega (vt vaatluse protokolli lk 1, I kd, tl 130 (Taumi põik L2

ekslikult märgitud Möldri teena)). On arusaamatu, miks avaldaja hinnangul ei ole Taumi põik

L2 kruusatee puhul tegemist teega, kui avaldaja taotletud juurdepääs üle Tammeranna

kinnisasja on samuti kruusateel, mille auke on avaldaja enda väidetel lausa pea iga-aastaselt

vabatahtlikult killustikuga täitnud (avalduse p 3.4.6.). Samuti on avaldaja Tammeranna

kinnisasjal asuvale teele rajanud ümberpööramistasku. Jääb selgusetuks, miks avaldaja on

teinud sagedasi kulutusi Tammeranna kinnisasja kruusatee parandamiseks ja parendamiseks,

millise tee kasutamiseks tal õigus puudub, kuid heidab sealjuures läbivalt ette Taumi põik L2

tee seisukorda. Lisaks eeltoodule on puudutatud isik V avaldanud, et vajadusel on vald valmis

Taumi põik tee L2 lõpuni välja ehitama, st kuni Taumi tee 4 sissesõiduni. Seega, kui Taumi

põik L2 peaks aja möödudes muutuma kasutuskõlbmatuks, nagu avaldaja väidab, või esineb

muu vajadus tee parandamiseks, parendamiseks või välja ehitamiseks, saab Taumi tee 4

kinnisasja omanik pöörduda puudutatud isiku V poole, et viimane teed parandaks või ehitaks

välja uue tee.

14.3. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus isikul on avalikult kasutatavale teele

juurdepääs olemas, saab täiendava juurdepääsu määrata üksnes erandlike asjaolude esinemisel.

2-21-7703

Ka Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat

juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb

juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve ning autoga

juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui

juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt Riigikohtu 12. mai 2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-15916 p 13 ja selles viidatud lahendid). Näiteks on kohtupraktikas peetud

täiendava juurdepääsu määramist võimalikuks olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle

osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada (vt

nt Riigikohtu 30. märtsi 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 p 18). Avaldaja ei ole

ringkonnakohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid täiendavat

juurdepääsu üle Tammeranna kinnisasja määrata. Ringkonnakohtu arvates ei välista täiendava

juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Avaldaja esiletoodud

asjaolud ja põhjendused seonduvad eeskätt avaldaja mugavusega enda kinnisasja kasutamisel

(parkimisvõimalused, juurdepääsud kommunikatsioonidele, eramu sisse- ja väljapääsud). Kuigi

avaldaja on avalduses üldsõnaliselt väitnud, et Taumi tee 4 kinnisasjaga külgnevat Taumi põik

L2 ei saa kasutada päästeteenistuse, erakorralise meditsiini, prügiveo ega kanalisatsiooni

tühjendamise autod, ei pea see seisukoht vastavalt asjas esitatule paika. Täiendava juurdepääsu

määramist ei õigusta ka määruskaebuses esitatud väidete kohane vajadus tagada

transpordivahendiga, sh operatiivsõidukitel ümberpööramise võimalus avaldaja kinnisasja

juures. Nn ümberpööramistaskut ei eksisteeri ka Tammeranna kinnisasjal, kuivõrd puudutatud

isikud I–III on selle 26. juulil 2021 likvideerinud (vt I kd, tl 108 ja tl 118 pöördel). Vajadusel

on avaldajal võimalik sõidukite ümber keeramise koht rajada enda kinnisasjale.

Päästesõidukitele on tagatud vajalik juurdepääs päästeseaduse § 132 lg 2 alusel ning kui tekib

vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist

õigustada hädaseisund tsiviilseadustiku üldosa seadus § 141 tähenduses (vt ka Riigikohtu

19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 p 11).

15. Kuna täitmata on AÕS § 156 lg 1 eeldus ehk avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

puudumine, ei oleks maakohus vastupidiselt avaldaja seisukohale pidanud juurdepääsu

määrama ka tava olemasolu tõttu. Samuti ei ole ka tava olemasolu ainumäärav (vt Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16). Juurepääsu üle teise isiku kinnisasja ei saa

ringkonnakohtu arvates määrata ka hoolimata pikaaegse tava olemasolul, kui avaldajal on juba

olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Pelgalt puudutatud isikute I–III poolt teatud ajal

nende kinnisasjal asuva tee kasutamise talumine ei anna iseenesest alust või põhjust nende

omandiõiguse riivamiseks juurdepääsu seadmise näol, kui nad sellega ei nõustu. Samuti

asjaolu, et puudutatud isikute I–III kinnisasjal on elektripaigaldise kaitsevöönd, ei anna

iseenesest alust selle kinnisasja täiendavaks koormamiseks.

16. Eeltoodust lähtuvalt jääb maakohtu määrus muutmata ja avaldaja määruskaebus

rahuldamata.

17. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohtu

määrus jääb muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

19. Puudutatud isik III esitas menetluskulude nimekirja, milles on märgitud riigilõiv 50 eurot.

Praeguse määruskaebuse on esitanud avaldaja, mistõttu ei ole puudutatud isik III riigilõivu

2-21-7703

pidanud tasuma. Maksekorraldusest nähtub, et riigilõiv on tasutud samas asjas Harju Maakohtu

26. mai 2021 määrusele esitatud määruskaebuse eest, mille Tallinna Ringkonnakohus lahendas

5. juuli 2021 määrusega. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega menetluskulud avaldaja

kanda, kuid märkis, et kulude puudumise tõttu jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata. Puudutatud isik III ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, mistõttu ei saa ka

ringkonnakohus puudutatud isiku III tasutud riigilõivu avaldajalt välja mõista, kuivõrd see ei

ole tasutud praeguse määruskaebemenetluse raames. Puudutatud isikud I, II, IV ja V

menetluskulude nimekirja ei esitanud ning toimiku materjalidest ei nähtu nende kindlaks

määratavaid menetluskulusid. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks

määrata.

20. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)