2-20-17662/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ilmar Tageli kanda. Hüvitatavad Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Legislator headnote
AI generated2-20-17662/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hüvitatavad Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-17662
Tsiviilasi
Ilmar Tageli avaldus XXXXXX korteriühistu 5.
novembri 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks
tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Ilmar Tageli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ilmar Tagel (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (puudutatud isik): XXXXXX korteriühistu
(registrikood XXXXXXXX) seaduslik esindaja juhatuse
liige Rene Kintsiraud
RESOLUTSIOON
1. Jätta Ilmar Tageli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
6. aprilli 2022. a määrus muutmata.
2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ilmar Tageli kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Ilmar Tagel (avaldaja) esitas 28. novembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse tunnistada
XXXXXX korteriühistu 5. novembri 2020. a üldkoosoleku otsused kehtetuks ning tuvastada
nende tühisus.
Avalduse kohaselt oli Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldusjuhi Kaili Kuuse korraldusel
2020. aasta novembrikuu algul XXXXXX elamu trepikoja X uksele paigaldatud teatised, mis
kutsusid korteriomanikke 5. novembril 2020. a jalgpalliklubi Lootos saali korteriomanike
üldkoosolekule. Üldkoosoleku kutsus kokku ja määras selle päevakorra Kvatro
Kinnisvarahalduse OÜ haldusjuht Kaili Kuuse ainuisikuliselt. Korteriühistu üldkoosoleku
kokkukutsumist ja üldkoosoleku päevakorda korteriühistu juhatuse koosolekul ei arutatud ning
selle kohta juhatuse koosoleku protokoll puudub. Sellega eirati korteriühistu põhikirja ja selle
kohta vastavate seaduste sätteid. Tartu Maakohtu registriosakonnas 7. detsembri 2017. a
registreeritud XXXXXX korteriühistu põhikirja punkti 7.4.1. järgi kuulub üldkoosoleku
kokkukutsumine juhatuse pädevusse. Põhikirja punkti 7.6.4. kohaselt määrab üldkoosoleku
päevakorra
juhatus
arvestades
ühistu
liikmete
taotlusi.
Korteriomandi-
ja
korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.
Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra
juhatus. Seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel põhikirja ja seaduse nõudeid, mistõttu ei
olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.
Avaldaja taotles, et kohus annaks täiendavalt õigusliku hinnangu Osaühingu Põlva Maja
tegevjuhi, hilisemalt Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldusjuhi ja XXXXXX korteriühistu
juhatuse liikme Kaili Kuuse tegevusele või tegevusetusele ning peataks tema volitused
korteriühistu juhatuse liikmena. Juhatuse liige Kaili Kuuse on ainuisikuliselt määranud
kohtuvaidluses avaldajaga esindajaks Kvatro Kinnisvarahaldus OÜ juristi ning maksnud temale
korteriühistu raha, selleks üldkoosolekult volitusi saamata. Avaldaja tugineb MTÜS § 19 lg 1 p-
le 4. Seoses sellise Kaili Kuuse õigusvastase tegevusega taotles avaldaja, et kohus kuulaks Kaili
Kuuse avalikul kohtuistungil tunnistajana vande all üle. Avaldaja taotles ka, et kohus tunnistaks
Kaili Kuuse tegevuse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning mittetulundusühingute
seaduse rikkumisel õigusvastaseks. Avaldaja märkis, et vastav otsus oleks temal aluseks kohtu
kaudu temale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitise nõudmiseks.
Avaldaja täpsustas, et korteriühistu üldkoosoleku 5. novembri 2020. a otsuste tühisus tuleneb
nii selle koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest (koosoleku ebaseaduslikust
kokkukutsumisest) kui ka koosoleku läbiviimise korra rikkumisest ning hilisemas
ebaseaduslikult kokku kutsutud koosoleku protokolli ebaõiges vormistamises Kvatro
Kinnisvarahalduse OÜ tegevjuhi Kaili Kuuse poolt. Avaldaja esitas korteriühistu
5. novembri 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise nõude juhatuse
liikmena. Kohtule ei ole esitatud korteriühistu juhatuse protokolli üldkoosoleku
kokkukutsumise ja selle päevakorra kinnitamise kohta.
2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Vastavalt kehtivale seadusele ja puudutatud isiku põhikirjale kutsub üldkoosoleku kokku
juhatus. 5. novembri 2020. a korteriomanike üldkoosoleku kutsus kokku korteriühistu juhatuse
liige Kaili Kuuse. Üldkoosoleku kutses oli märgitud koosoleku toimumise koht ja aeg ning
päevakord. Üldkoosoleku kutse oli ühistu liikmetele korterelamu trepikodades teatavaks tehtud
vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist (28. oktoobril 2020) ning edastatud samal
kuupäeval kõikidele korteriomandi omanikele e-posti teel. Koosoleku päevakorda aktsepteeris
teine juhatuse liige Tea Sool 26. oktoobril 2020 kinnitatud e-kirjaga. 5. novembri 2020. a
üldkoosolekul vastu võetu otsused ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning puudub ka alus
otsuste tühisuse tuvastamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis 6. aprilli 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud
avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude
katteks 600 eurot.
Maakohus käsitles avaldaja nõuet korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja
tühisuse tuvastamise nõuet ühtse nõudena, mis on suunatud ebaseaduslikest otsustest
vabanemisele.
Vaidlust ei ole selle üle, et avaldajale kuulub korteriomand Põlva linnas XXXXXX ja avaldaja
on ning oli vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tegemise ajal, s.o 5. novembril 2020,
XXXXXX korteriühistu liige. Äriregistri andmetest nähtub, et avaldaja oli alates 22. märtsist
2018 kuni 13. juulini 2021 ka korteriühistu juhatuse liige. Seega saab avaldajat pidada huvitatud
isikuks, kes saab korteriühistu otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist nõuda.
Avaldaja tugineb nõude alusena sellele, et XXXXXX korteriühistu 5. novembri 2020. a
üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid.
Tulenevalt KrtS § 29 lg-st 1 on korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine, kui koosoleku
kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Ehk kui leiab tuvastamist,
et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siis peab kohus
hindama, kas tegemist on KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega, mis annab alust lugeda
sellel koosolekul vastu võetud otsused tühiseks.
Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et 5. novembril 2020 toimus korteriühistu
liikmete üldkoosolek Põlvas Jalgpalliklubi Lootos ruumides algusega kell 18.00. Avaldaja on
esitanud tõendina selle üldkoosoleku protokolli. Vaidlust ei ole ka selle üle, et enne
üldkoosoleku toimumist oli elamu trepikodadesse välja pandud koosoleku kokkukutsumise
teade, mille avaldaja on kohtule esitanud ja mille sisu on alljärgnev:
„Lp Korteriühistu XXXXXX korteriomanikud
Korteriomanike üldkoosolek toimub neljapäeval, 5. novembril 2020. a algusega kell 18.00
Jalgpalliklubi Lootos saalis XXXXXX
PÄEVAKORD:
1. KÜ juhatuse liikmete tagasikutsumine, uute juhatuse liikmete valimine ja kinnitamine,
volituste pikendamine.
2. 2020. a ja järgnevate aastate planeeritavate tegevuste arutelu ja otsustamine (torustikud,
küttesüsteem, ventilatsioon ja katus, trepikojad, niiskuskaitseriba.
3. Jooksvad probleemid (puude mahavõtmine maja ümber, valik ja otsustamine).
Palume rohket osavõttu! Hea korteriomanik!
Kui Te ei saa ise koosolekul viibida, siis palun volitage lihtkirjaliku volitusega pereliiget või
naabrit enda eest hääletama!
Kui teil on ettepanekuid või probleeme, mida peaksime koosolekul arutama, siis palume nendest
teada anda e-mailile: XXXXXXXXXXXXX.
KÜ XXXXXX juhatus
XXXXX OÜ Haldur
Kaili Kuuse XXXXXXX.“
Eeltoodust nähtub, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud üldkoosoleku
toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord nii nagu see MTÜS § 20 lg-s 6 ja
korteriühistu põhikirja punktis 7.6.4. on nõutud. Puudutatud isiku väitel tehti üldkoosoleku
kokkukutsumise teade korteriomanikele teatavaks 28. oktoobril 2020 teate elamu trepikodades
väljapanemisega ja e-posti teel saatmisega korteriomandite omanikele. Puudutatud isik on
esitanud tõendina väljavõtte programmist haldusnet.ee, mis tõendab, et 28. oktoobril 2020
koostati korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja saadeti korteriomandite
omanikele, sh avaldajale, e-postiga. Seega saab lugeda tõendatuks, et korteriühistu liikmeid, sh
avaldajat, teavitati üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt 7 päeva, nii nagu see on
MTÜS § 20 lg 5 ja korteriühistu põhikirja p 7.6.4. järgi nõutud.
MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle
poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. MTÜS §
29 lg 2 järgi, kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav
juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette
nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 29 lg 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1
sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt
hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. XXXXXX
korteriühistu põhikirja p 7.1.5. kohaselt on juhatus viieliikmeline. Põhikirja p 7.3.5. sätestab, et
kõik juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ning kõik otsused ja eriarvamused
protokollitakse. Vastavalt põhikirja p-le 7.3.6. võib juhatus võtta vastu otsuseid, kui selle
koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks,
et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal, s.o 28. oktoobril 2020 oli korteriühistu
juhatus viieliikmeline, koosseisus: Tea Sool, Kaili Kuuse (endise perenimega Meekler), Raimo
Rosman, Ilmar Tagel (avaldaja) ja Tiina Volžina. Arvestades MTÜS § 29 sätteid ja
korteriühistu põhikirja p-des 7.3.5. ja 7.3.6. ettenähtut, siis juhatuse otsuse tegemiseks pidi
juhatuse koosolekul osalema vähemalt üle poole juhatuse liikmetest, kellest enamus hääletas
otsuse poolt. Juhatuse otsus tuli ka protokollida. Koosolekut kokku kutsumata sai juhatus otsust
vastu võtta, kui otsuse poolt oleks hääletanud kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Antud juhul ei
ole vaidlust selle üle, et 5. novembri 2020. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja üldkoosoleku
päevakorra määramise kohta juhatuse otsust vormistatud ei ole. Üldkoosoleku kokkukutsumise
teate on koostanud ainuisikuliselt juhatuse liige Kaili Kuuse. Puudutatud isik on esitanud
tõendina väljavõtte juhatuse liikmete Kaili Kuuse ja Tea Soola elektroonilisest kirjavahetusest.
Sellest tõendist nähtub, et 26. oktoobril 2020 on Kaili Kuuse saatnud Tea Soolale kirja
pealkirjaga „koosoleku kutse“, milles küsib:“ Kas selline kutse variant on sobilik, täienda kui
vajalikuks pead? Vb on sul mõni probleem veel tekkinud, mida peaks käsitlema?“. Tea Sool on
samal päeval Kaili Kuusele kirjaga vastanud: „Minule see päevakord sobib, sest kõike saab siin
arutada, kui huvi on tõsine. Kui kellegi on probleeme või ettepanekuid, siis ta saab sellest veel
teada anda“. Puudutatud isik on esitanud veel tõendina 9. oktoobri 2020. a toimunud
korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli. Tõendist nähtub, et 9. oktoobril 2020. a toimus
korteriühistu juhatuse koosolek, kus osalesid kolm juhatuse liiget: Ilmar Tagel, Raimo Rosman
ja Tea Sool. Puudutatud isiku esitatud tõendid tõendavad, et 9. oktoobri 2020. a korteriühistu
juhatuse koosolekul otsustati teha korteriomanike üldkoosolekul ettepanek planeeritavateks
tegevusteks osades küsimustes (trepikojad, niiskuskaitseriba ja puude mahavõtmine), mille
otsustamiseks 5. novembri 2020. a üldkoosolek kokku kutsuti (päevakorra punktid 2 ja 3).
Puuduvad tõendid selle kohta, et juhatus oleks otsustanud teha ettepanekuid ka planeeritavateks
tegevusteks elamu torustiku, küttesüsteemi ja ventilatsiooni küsimustes, mis üldkoosoleku
kokkukutsumise teate päevakorra punktis 2 veel lisaks sisaldusid. Ka puudub juhatuse otsus 5.
novembri 2020. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra kohta. Üldkoosoleku
kokkukutsumise teate on koostanud juhatuse liige Kaili Kuuse ainuisikuliselt ja kirjalikult
andnud sellele heakskiidu veel ainult üks juhatuse liige, Tea Sool.
Eeltoodust saab teha järelduse, et 5. novembri 2020. a korteriühistu üldkoosoleku
kokkukutsumise ja koosoleku päevakorra kohta nõuetekohast juhatuse otsust ei olnud.
Maakohus leidis, et seda rikkumist ei saa pidada KrtS § 29 lg 1 mõttes oluliseks rikkumiseks,
mis annaks alust lugeda sellel üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühiseks. Käesolevas
tsiviilasjas on tõendatud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja päevakord olid seaduses
ning põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud.
Koosoleku kokkukutsumise teates oli palutud liikmetel teha omapoolsed ettepanekud, mida
tuleks koosolekul veel arutada. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja osales 5. novembri 2020. a
korteriühistu üldkoosolekul. Koosoleku protokollist nähtub, et avaldaja tegi seal ettepaneku
lisada päevakorda täiendav punkt. Kõik koosolekul osalejad hääletasid avaldaja ettepaneku
poolt ja otsustati kinnitada ühehäälselt uus päevakord. Koosolekul osales kokku 20
korteriomanikku, mis moodustas 63% korteriomanike arvust. Üldkoosoleku protokollist
nähtub, et avaldaja on 5. novembri 2020. a korteriomanike üldkoosolekul juhatuse liikme Kaili
Kuuse poolt koosoleku kutses teatavaks tehtud päevakorra heaks kiitnud. Avaldaja on
koosolekul teinud ka ettepaneku päevakorra täiendamiseks ja tema ettepanekut on kõik
koosolekul osalenud korteriomanikud toetanud ning kinnitati täiendatud päevakord. Ka on
kõikides päevakorrapunktides võetud vastu otsused osalenud korteriomanike poolthäälega, v.a
päevakorrapunkti 3 all hinnapakkumiste küsimuses, millise otsuse vastu hääletas 7
korteriomanikku ja erapooletuid oli 2.
Kuigi 5. novembri 2020. a korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra
määramise kohta puudub protokollitud juhatuse otsus ning koosoleku kokkukutsumise teate
koostas juhatuse liige Kaili Kuuse ainuisikuliselt, siis ei ole avaldaja põhjendanud, et selle
rikkumisega oleks tema õigused kuidagi rikutud saanud. Avaldaja oli koosoleku toimumise
ajast, kohast ja määratud päevakorrast teadlik. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud
üldkoosoleku päevakorrale vastuväiteid. Avaldaja osales koosolekul, sai seal teha ka
omapoolse ettepaneku päevakorra täiendamiseks ning koos teiste korteriomanikega hääletas
päevakorra kinnitamise poolt. Seega sisuliselt on avaldaja üldkoosoleku kokkukutsumise teates
määratud päevakorra heaks kiitnud, millisel juhul KrtS § 29 lg 1 2. lause kohaselt ei saa vastav
otsus tühine olla.
Kõike eeltoodut arvestades oli maakohus seisukohal, et Ilmar Tageli avaldus XXXXXX
korteriühistu 5. novembri 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja tühisuse
tuvastamise nõudes ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab avalduse
rahuldamata.
Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Puudutatud isiku esindaja Andry Krassi
esindamise osas leidis maakohus, et kohtu suhtes esindusõiguse kontrollimisel ei kehti MTÜS
§ 19 lg 1 p 4. Puudutatud isik esitas kohtule Kaili Kuuse allkirjastatud volikirja, mille kohaselt
jurist Andry Krass esindas puudutatud isikut. Kaili Kuuse oli volituse andmisel korteriühistu
juhatuse liige ja tal oli õigus korteriühistust üksi esindada ja korteriühistu nimel volitusi anda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,
millega avaldus rahuldatakse.
Avaldaja leiab, et maakohus ei ole välja nõudnud avaldaja nõutud tõendeid ja kuulanud üle
Kaili Kuuset ja korteriühistu juhatuse liiget Tea Soola. 8. märtsi 2022 kohtuistungil tõendite
hindamist ei toimunud.
Puudutatud isiku poolt kohtule esitatud 9. oktoobri 2020 koosoleku protokolli ei saa käsitleda
tõendina, sest tegemist on allkirjastamata nõuetekohase vormistamata dokumendiga. Rikutud
on põhikirja punkti 7.3.5.
Usaldusväärne ei ole Kaili Kuuse ja Tea Soola kirjavahetus, sest Kaili Kuuse oli seal halduri
rollis, mitte juhatuse liikmena nagu märkis maakohus.
Kohtule ei ole esitatud korteriühistu juhatuse protokolli korteriühistu üldkoosoleku kokku
kutsumise ja selle päevakorra kinnitamise kohta.
Koosoleku kutse kohaselt kutsus 5. novembri 2020 koosoleku kokku kolmas isik Kvatro
Kinnisvarahalduse OÜ haldur Kaili Kuuse ja juhatus. Kaili Kuusel puudusid volitused
koosoleku kokku kutsumiseks.
Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja avaldused ja taotlused, et ainult üldkoosoleku pädevusse
kuulub
juhatuse
liikmega
õigusvaidluse
pidamise
otsustamine
ning
vaidluses
mittetulundusühinguga esindaja määramine. Kaili Kuusel puudus õiguslik alus kanda
käesolevas tsiviilasjas korteriühistu arvelt 600 eurot õigusabi kuludeks.
Avaldaja pöördus kohtusse juhatuse liikmena.
Koosoleku protokoll ei kajasta koosoleku läbiviimist. Koosolekut ei protokollinud korteriühistu
liige. Kohus ei nõudnud välja 5. novembri 2020 üldkoosoleku protokolli, mis oleks vormistatud
vastavalt 2020. a kehtestatud nõuetele. Maakohus jättis tähelepanuta, et koosolekul olnud
küsimuste kohta mingeid eelnõusid osalistele eelnevalt ei tutvustatud. Korteriühistu liikmed
tulid 5. novembril 2020 üldkoosolekule teadmata, et seda ei ole kokku kutsutud ning selle
päevakorda ei ole määranud korteriühistu juhatus. Korteriühistu põhikiri ei võimalda juhatusel
vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata kirjalikult.
Avaldaja palub tunnistada ebaseaduslikuks kolmanda isiku, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
haldusjuhi tegevus 5. novembril 2020 XXXXXX korteriühistu üldkoosoleku ainuisikulisel,
seadusvastasel kokkukutsumisel, selle ainuisikulisel päevakorra määramisel ja koosoleku
läbiviimisel. Tunnistada 5. novembri 2020. a üldkoosoleku otsused kehtetuks ja tuvastada
nende tühisus. Mõista välja Kaili Kuusel kohtukulud puudutatud isikule XXXXXX
korteriühistule. Mõista välja Kaili Kuuselt avaldajale tekitatud moraalne ja materiaalne kahju.
5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Avalduse alusel puudub selgelt mõistetav õiguslik põhjendus. Teemakohasel üldkoosolekul on
avaldaja ka ise osalenud ning pole päevakorra osas vastuväiteid esitanud vaid on lisanud
täiendava ettepaneku, mida on ka samal üldkoosolekul arutusele võetud. Õigusvaidluse
pidamise otsustas puudutatud isik mitte avaldaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse
väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning
maakohtu määrus muutmata.
Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6
juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Avaldaja märgib määruskaebuses, et esitas avalduse juhatuse liikmena.
Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks jätnud nimetatud
asjaolu avalduse lahendamisel arvestamata. Maakohus on õigesti selgitanud, et avaldaja oli
vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tegemise ajal 5. novembril 2020 Põlva vald,
Põlva 4, XXXXXX korteriühistu liige ning alates 22. märtsist 2018 kuni 13. juulini 2021 ka
korteriühistu juhatuse liige ning sellest lähtuvalt saab avaldajat pidada huvitatud isikuks, kes
saab korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist nõuda. Kuigi iseenesest
on õige avaldaja väide, et KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 järgi on juhatuse liikmega
peetavas vaidluses esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses, ei muuda see praeguse asja
lahendust, kuivõrd praegu ei ole avaldaja enam korteriühistu juhatuse liige, mistõttu temaga
õigusvaidluses esindamine või esindaja määramine on korteriühistu juhatuse pädevuses.
Seejuures võib korteriühistut esindada üks juhatuse liige.
8. Avaldaja on vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsused, leides, et üldkoosolek ei olnud
nõuetekohaselt kokku kutsutud, kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei olnud juhatuse
otsust.
Maakohus on asja lahendanud õigesti KrtS § 29 lg 1 alusel. Selle kohaselt ei too üldkoosoleku
otsuse tühisust kaasa mitte igasugune üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, vaid
üksnes oluline rikkumine. Kuna maakohus leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumisel nõudeid on
rikutud, siis pidi maakohus hindama, kas tegemist on KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega,
mis annab alust lugeda 5. novembri 2020. a üldkoosolekul vastu võetud otsused tühiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järelduseni, et tegemist ei ole
olulise rikkumisega ning sellest lähtuvalt tuli jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
Esitatud tõenditest nähtub, et 5. novembri 2020. a korteriomanike üldkoosoleku
kokkukutsumise ja selle päevakorra määramise kohta puudub põhikirja nõuete kohaselt
protokollitud juhatuse otsus. Koosoleku kokkukutsumise teate koostas Kaili Kuuse. Teate
lõppu on Kaili Kuuse märkinud KÜ XXXXXX juhatus, XXXXX OÜ Haldur ja enda nime ning
telefoninumbri. Seega on teate koostaja Kaili Kuuse koostanud teate ka juhatuse nimel, mitte
ainult Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldurina. Kuivõrd Kaili Kuuse oli ka korteriühistu
juhatuse liige, võisid korteriomanikud teatest järeldada, et üldkoosoleku on kokku kutsunud
seaduse ja põhikirja kohaselt juhatus. Seega ei saanud tekkida olukorda, kus mõni liige ei tulnud
koosolekule põhjusel, et seda ei olnud kokku kutsunud pädev isik, mis oleks võinud mõjutada
koosolekul tehtud otsuseid.
Samuti ei ole alust järeldada, et koosoleku kokkukutsumine selles sisalduva päevakorraga oleks
olnud vastuolus juhatuse tegeliku tahtega. Korteriühistu juhatusel oli viis liiget. Neist Kaili
Kuuse koostas kutse, mistõttu saab järeldada, et ta oli koosoleku kokkukutsumisega nõus. Oma
heakskiitu väljendas 26. oktoobri 2020 e-kirjas (I kd, tl 28) ka juhatuse liige Tea Sool.
Maakohus on põhjalikult käsitlenud 5. novembril 2020 toimunud üldkoosoleku läbiviimist ning
asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja oleks 5. novembri 2020 üldkoosoleku päevakorrale
vastu vaielnud. Avaldaja oli koosoleku toimumise ajast, kohast ja määratud päevakorrast
teadlik ning on teinud ka ettepaneku täiendada päevakorda (I kd, tl 31-33), osalenud koosolekul
ning hääletanud päevakorra kinnitamise poolt (I kd, tl 5). Seega oli ka avaldaja algselt
koosoleku sellise läbiviimisega nõus, st vähemalt kolm juhatuse liiget viiest olid koosoleku
kokkukutsumise poolt. Samuti on kohtule esitatud Tea Soola kiri koos allkirjastamata juhatuse
koosoleku protokolliga (I kd, tl 29-30), millest nähtub, et juhatus oli üldkoosoleku
kokkukutsumist ja selle päevakorda arutanud.
9. Avaldaja teeb etteheiteid 5. novembri 2020 üldkoosoleku protokollile, mis ei kajasta
koosoleku läbiviimist ja koosolekut ei ole protokollinud korteriühistu liige ning maakohus jättis
tähelepanuta, et koosolekul olnud küsimuste kohta mingeid eelnõusid osalistele eelnevalt ei
tutvustatud.
Protokolli koostamiseks annab juhised MTÜS § 21 lg 6, mille kohaselt üldkoosolek
protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv,
üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul
tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele
jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja
ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on
ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud
kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.
Protokollist nähtub üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, osalenud liikmete arv 20 (moodustab
63% korteriomanike arvust), päevakord ja hääletamistulemused ja vastuvõetud otsused. Seadus
ei reguleeri, kes võib olla üldkoosoleku protokollija. Protokollist nähtub, et koosoleku
protokollijaks on valitud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ raamatupidaja Riina Jaaska (poolt 20
häält, vastu 0 häält) ja protokollija valimise poolt on olnud kõik koosolekul osalejad. Vaidlust
pole selles, et raamatupidaja ja juhataja ei ole protokolli allkirjastanud.
Üldkoosoleku päevakavast ja protokollist ei nähtu, millised on need eelnõud, millega avaldaja
hinnangul oleks pidanud osalised eelnevalt tutvuma. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike
üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või
majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik
tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende
dokumentidega tutvumise kord. 5. novembri 2020. a üldkoosoleku päevakord ei sisaldanud
KrtS § 20 lg-s 3 sätestatud eelnõud või aruannet.
Kuna avaldaja on kohtule esitanud 5. novembri 2020. a üldkoosoleku protokolli ja sellest ei
nähtu avaldaja nimetatud puudused, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka
avaldaja väide, et kohus ei nõudnud välja 5. novembri 2020 üldkoosoleku protokolli, mis oleks
vormistatud vastavalt 2020. a kehtestatud nõuetele.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja etteheited maakohtule tõendite hindamise ja
vajalike tõendite väljanõudmata ning tunnistajate ülekuulamata jätmise osas põhjendamata.
Maakohus on hinnanud asjas esitatud ja kogutud tõendeid asja lahendamiseks vajalikus ulatuses
ja on põhjendanud, miks ei pea vajalikuks tunnistaja ülekuulamist.
10.1. Avaldaja märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendit XXXXXX korteriühistu juhatuse
protokolli korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumise ja selle päevakorra kinnitamise kohta.
Asja materjalidest nähtuvalt on selge, et vastavat protokolli ei ole olemas ning sellest lähtuvalt
ei saa ka seda tõendit kohtule esitada. Maakohus on ka vaidlustatud määruses kinnitanud, et
antud juhul ei ole vaidlust sellest, et 5. novembri 2020. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja
üldkoosoleku päevakorra määramise kohta juhatuse otsust vormistatud ei ole. Maakohus on
leidnud, et tegemist ei ole KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega.
10.2. Avaldaja heidab maakohtule ette, et 9. oktoobri 2020. a juhatuse koosoleku protokoll on
allkirjastamata ja seda ei saa arvestada tõendina.
Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et juhatuse liige Tea Sool on 14. oktoobril 2020 edastanud
Kaili Kuusele e-kirja, milles on tehtud kokkuvõtte 9. oktoobri 2020 juhatuse koosolekust, kus
osalesid juhatuse liikmena avaldaja, Raimo Rosman ja Tea Sool. Tea Sool on e-kirjas märkinud,
et tegi 9. oktoobri 2020 arutelu kohta ka manusesse lisatud protokolli ning üldkoosoleku võiks
teha 3. või 5. novembril. Seega 9. oktoobri 2020 juhatuse koosoleku protokollis juhatuse liige
Tea Sool. Kuigi asja materjalidest ei nähtu 9. oktoobril 2020 toimunud koosoleku allkirjastatud
protokolli, puudub ringkonnakohtul põhjus kahelda juhatuse liikme Tea Soola e-kirjas, milles
juhatuse liige on välja toonud teemad, mida arutati 9. oktoobril 2020 ja lisanud, et neid teemasid
võiks arutada ka üldkoosolekul, mis võiks toimuda 3. või 5. novembril 2020. Ringkonnakohtu
hinnangul ei ole asjas vajalik koosolekul osalenud liikmete poolt allkirjastatud protokolli
esitamine, sest kokkuvõttes ei muudaks see järeldust, et nõuetekohane juhatuse otsus
5. novembri 2020. a korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja koosoleku päevakorra
kohta puudub.
10.3. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et Kaili Kuuse ja Tea Soola vahelist kirjavahetust
ei saa pidada usaldusväärseks, sest Kaili Kuuse oli seal halduri rollis. Kirjavahetuse või tõendi
usaldusväärsust ei saa mõjutada see, millises rollis selle osalised esinesid. Samas saab
ringkonnakohtu hinnangul 26. oktoobri 2020 ja 14. oktoobri 2020 e-kirjade sisust järeldada, et
tegemist oli kahe juhatuse liikme omavahelise kirjavahetusega seoses järgmise üldkoosoleku
ettevalmistamisega. Seda kinnitab ka 14. oktoobri 2020 kirjavahetus, kus juhatuse liige Tea
Sool edastas teisele juhatuse liikmele Kaili Kuusele ülevaate 9. oktoobril 2020 toimunud
juhatuse koosolekust ja uue koosoleku toimumise vajadusest 3. või 5. novembril 2020.
10.4. Maakohus on 21. detsembri 2021. a määruses selgitanud, miks ei ole pidanud vajalikuks
Kaili Kuuse tunnistajana ülekuulamist. Samuti on maakohus jätnud 8. märtsi 2022. a
kohtuistungil avaldaja taotluse tunnistaja Kaili Kuuse ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus
on õigesti märkinud, et avaldaja ei ole põhistanud, et Kaili Kuuse saaks anda tunnistajana ütlusi
asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, mille kohta ei ole juba tõendeid esitatud.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud õigetest alustest, jättes avaldaja vastava
taotluse rahuldamata. Avaldaja heidab maakohtule ette ka Tea Soola ülekuulamata jätmist.
Määruskaebuses ei täpsusta avaldaja aga, kuidas see mõjutas asja lahendamist. Samuti ei ole
avaldaja esitanud määruskaebemenetluses taotlust Tea Soola ülekuulamiseks. Avaldaja taotles
maakohtu menetluses 1. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis Tea Soola ärakuulamist selleks,
et tõendada, et korteriühistu juhatus enne üldkoosoleku toimumist koosolekul toimuvat ei
otsustanud. Kuivõrd maakohus tuvastas niigi, et nõuetekohast juhatuse otsust koosoleku
kokkukutsumise kohta ei olnud, polnud vaja täiendavalt ka Tea Soola ülekuulamist. Avaldaja
leidis, et Tea Sool saaks anda ütlusi ka üldkoosoleku toimumise, seal otsuste vastuvõtmise ja
protokollimise kohta. Taotlusest ei nähtu, milliste konkreetsete asja lahendamiseks oluliste
asjaolude tõendamiseks Tea Soola ülekuulamine vajalik oleks.
11. Ringkonnakohus ei võta seisukohta avaldaja taotluse osas seoses Kaili Kuuselt avaldajale
tekitatud kahju nõude osas, kuivõrd see ei käesoleva vaidluse esemeks. Käesolevas tsiviilasjas
menetles kohus hagita menetluses avaldaja nõuet tunnistada XXXXXX korteriühistu 5.
novembri 2020. a üldkoosoleku otsused kehtetuks ning tuvastada nende tühisus. Kui avaldaja
leiab, et Kaili Kuuse on oma õigusvastase tegevusega tekitanud avaldajale kahju, siis on
avaldajal enda õiguste kaitseks võimalik pöörduda eraldi hagiga kohtu poole. Maakohus on
seda asjaolu ka 20. detsembri 2021. a määruses avaldajale selgitanud.
12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda
(TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur Peeter-Liin