2-18-11131/134 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2022

Tsiviilasja number

2-18-11131

Tsiviilasi

Vana-Viru Kaubaveod OÜ (AS Shale Oil

Chemicals (pankrotis) õigusjärglane) hagi Illimar

Partsi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 212 400 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Illimar Partsi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

30. august 2022

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Illimar

Parts

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja (hageja): Vana-Viru Kaubaveod OÜ

(AS

Shale

Oil

Chemicals

(pankrotis)

õigusjärglane) (registrikood 12488780), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Illimar Partsi apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 22. novembri 2021. a

otsus, millega rahuldati Vana-Viru Kaubaveod OÜ

(AS

Shale

Oil

Chemicals

(pankrotis)

õigusjärglane) hagi Illimar Partsi vastu kahju

hüvitamiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta Vana-Viru

Kaubaveod

OÜ

(AS

Shale

Oil

Chemicals

(pankrotis) õigusjärglane) hagi Illimar Partsi vastu

kahju hüvitamiseks rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

Vana-Viru Kaubaveod OÜ kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Shale Oil Chemicals (pankrotis) (Shale Oil) esitas 24. juulil 2018 hagi Viru Maakohtule

Illimar Partsi (kostja) vastu kahju 212 400 euro hüvitamiseks. 22. veebruari 2021. a teate

kohaselt loovutas Shale Oil talle kuuluva nõude kostja vastu Vana-Viru Kaubaveod OÜ-le. Viru

Maakohus lubas 15. aprilli 2021. a määrusega senise hageja AS Shale Oil Chemicals (pankrotis)

asemel astuda hagejana menetlusse tema eriõigusjärglasel Vana-Viru Kaubaveod OÜ-l.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja Shale Oil üks omanikest ja alates 21. maist 2012 juhatuse

liige. Viru Maakohtu 12. oktoobri 2017. a määrusega kuulutati välja Shale Oil pankrot,

pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Määruse kohaselt saab Shale Oil maksejõuetuse

alguseks pidada 2016. a lõppu. Põhjuseks oli sissetulekute oluline vähenemine, kuna Shale Oilil

ei õnnestunud võita sügisel 2016. AS Eesti Energia hanget, mille ta oli kaks aastat järjest

võitnud ja mis oli varasemalt taganud Shale Oilile püsiva lepingupartneri ja rahavoo.

Ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansist nähtub, et 31. augusti 2017. a seisuga on Shale Oil

bilansis kajastatud immateriaalne põhivara 226 031 eurot, mis kostja selgituse järgi seisneb

põlevkivituha uurimis- ja katsetustööde uuringute tegemises ja nende tulemustes vastavalt

tehtud kulutustele. Bilansi lisaks olevatest immateriaalse põhivara sissetulekute kannetest

nähtuvalt on kulud kantud ajaperioodil 31. detsembrist 2015 – 3. aprillini 2017.

Kostja esitas pankrotihaldurile 17. septembril 2015 Venemaa Föderatsiooni äriühinguga ООО

«Полимерaльянс» (Polimeralians) sõlmitud lepingu, mille alusel maksis kostja hageja

esindajana immateriaalse põhivara eest. Lepingu järgi on tegemist üldise koostöölepinguga, kus

ei ole konkreetselt märgitud, et hageja tellib Polimeraliansilt uuringu vms. Seoses lepingu

täitmisega on koostatud kassa väljamineku orderid koos töölähetuse korraldustega, sularaha

üleandmise aktide ja kütusetšekkidega. Kostja võttis sularaha hageja kassast kokku 212 400

eurot alljärgnevalt: 50 000 eurot 31. detsembril 2015; 80 000 eurot 28. juunil 2016; 50 000

eurot 1. augustil 2016; 25 500 eurot 15. detsembril 2016; 6900 eurot 31. märtsil 2017. Kostja

väitel on need summad tasutud Polimeraliansile põlevkivituha uuringute tegemiseks. Kostja

esitas pankrotimenetluses sularaha üleandmise aktid.

Pankrotimenetluses kogutud andmete ja dokumentide alusel on selgunud, et hageja ei ole

saanud lepingupartnerilt vastusooritust, puuduvad sularaha deklaratsioonid Eesti piiri

ületamisel ning Polimeraliansi nimel on lepingu ja aktid allkirjastanud selleks mitteõigustatud

isik. Kostja ei ole pankrotimenetluse käigus esitanud mitte ühtegi uuringut, mis oleks teostatud

Polimeraliansi poolt või uuringut, mis vastaks lepingupartnerile tasutud mahule. Kostja

selgitused seoses immateriaalse põhivara kulupõhise kajastamisega ei ole veenvad.

Töölähetuse korraldustest ja kassa väljamineku orderitest nähtuvalt on kostja viinud kolmel

korral sularaha 10 000 eurot ületavas summas Eestist üle piiri Venemaa Föderatsiooni: 80 000

eurot töölähetusel 29. juunist – 3. juulini 2016; 50 000 eurot töölähetusel 2. augustist –

6. augustini 2016 ning 25 500 eurot töölähetusel 16. detsembril 2016. Kostja passis puudub

viidatud kuupäevadel Venemaa Föderatsiooni sisenemise ja väljumise tempel. Vastavalt 2016.

a-l kehtinud tolliseaduse § 481 lg-le 1 tuli 10 000 eurot või seda ületavas summas sularaha

väljaviimisel Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki esitada kirjalik deklaratsioon, kostja sularaha

deklaratsioone esitanud ei ole.

Polimeraliansi poolt on lepingu ja kõik sularaha üleandmise aktid allkirjastanud ettevõtte nimel

direktor Anton Vershinin. Venemaa Föderatsiooni äriregistri väljatrükist Polimeraliansi kohta

nähtub, et alates ettevõtte asutamisest 21. märtsil kuni 17. detsembrini 2015 oli ettevõtte

direktoriks

ja

allkirjaõiguslikuks

isikuks

Mariya

Daniyalova.

A. Vershinin

oli

allkirjaõiguslikuks isikuks Polimeraliansis üksnes 17. detsembrist 2015 – 19. maini 2016.

Alates 20. maist 2016 on firma osanik ja ametlik esindaja Aleksei Solovjov-Novikov. Seega ei

olnud lepingu allkirjastamise ajal 17. septembril 2015 Polimeraliansi poolt allkirjaõiguslikuks

isikuks ehk esindusõigust omavaks isikuks A. Vershinin, vaid M. Daniyalova. Perioodil, mil

äriühingu esindajaks oli A. Vershinin, on allkirjastatud vaid üks sularaha üleandmise akt, mis

väidetavalt toimus Tallinnas 31. detsembril 2015, ülejäänud dokumentide allkirjastamise ajal

ei olnud A. Vershininil Polimeraliansi esindamise õigust.

Pankrotihaldur esitas 19. märtsil 2018 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, mille

kohaselt on kostja tema hinnangul toime pannud karistusseadustiku (KarS) § 201 järgi

kvalifitseeritava

kuriteo

(omastamise),

KarS

§-s

3811

kvalifitseeritava

kuriteo

(raamatupidamise kohustuse rikkumine) ning KarS §-s 384 kvalifitseeritava kuriteo

(maksejõuetuse põhjustamine).

Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema

heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud

ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas

kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele

(Riigikohtu 19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 15). Kostja on viinud

Shale Oilist välja kokku 212 400 eurot ning sellega tekitanud Shale Oilile selles ulatuses varalist

kahju. Kostja ei ole raha tagastanud ega kasutanud äriühingu huvides.

Kui oli vaja tellida põlevkivituha uuringuid, siis ei ole kostja käitumine kooskõlas korraliku

ettevõtja hoolsusega seetõttu, et uuringud telliti Venemaal asuvast eralaborist. Selleks puudub

mõistlik põhjus, kuivõrd Eesti on maailmas juhtival positsioonil põlevkivi ja sellega seonduvate

uuringute osas ning uuringu oleks saanud tellida sama teenuse akrediteeritud laboritelt. Tallinna

Tehnikaülikooli (TTÜ) ettevõtluskeskuse Mektory hinnangul oleks põlevkivi teadusliku

uuringu maksumus koos laborite kasutamisega olnud maksimaalselt 50 eurot tunnis. Seda

arvestades oleks Polimeralians pidanud teostama uurimistöid 4248 tundi, mida ta teinud ei ole.

Polimeraliansiga sõlmitud leping oli näilik tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89

lg 1 mõttes ning selle eesmärgiks oli anda kostjale võimalus Shale Oil raha omastamiseks.

Lepingus ja kõikides lepinguga kaasnevates dokumentides ning lisades on vastaspoolena

märgitud teise äriühingu nimi. Vene Föderatsiooni äriregistri väljatrükist nähtub, et lepingus

märgitud koodiga 7733225664 on registreeritud ООО POLIMERALIYANS. OOO

"ПОЛИМЕР-АЛЬЯНС" (OOO Polimer-Alians) nimetusega äriühing, mis on märgitud lepingu

pooleks, on aga Venemaa Föderatsiooni äriregistrisse kantud koodiga 7714684574. Ei ole

eluliselt usutav, et juriidilise isiku esindajad allkirjastavad suurel hulgal dokumente, millest igal

dokumendil on juriidilise isiku nimena märgitud võõra juriidilise isiku nimi.

Kostja väitel võeti 31. detsembril 2015 lepingu lisaga 3. vastu 1. etapi tööd ning kostja tasus

50 000 eurot Polimeraliansi esindajale A.N.le sularahas põhjusel, et pangaülekande teel raha

tasumine oleks endaga kaasa toonud liigse bürokraatia ja pikendanud oluliselt raha kättesaamise

aega. Kostja väited on tõendamata. Nii suurtes summades sularahas arveldamine ei ole

tavapärane ega usutav. Vene Föderatsiooni äriregistri väljavõttest nähtub, et 31. detsembril

2015 oli Polimeraliansi juhatuse liige ja seega esindaja A. Vershinin. Juhul, kui kostja andis üle

sularaha, siis andis ta selle õigustamata isikule. Lisast 3 nähtub, et on vastuvõetud mingisugused

1. etapi tööd, ent reaalselt teostatud töid tõendavaid dokumente ega analüüse, mida väidetavalt

vastu võeti, ei eksisteeri. Seega on kostja esitatud lisa 3 sisutühi ja ei tõenda kostja väiteid.

Lisasid 5, 8 ja 9 on Polimeraliansi nimel allkirjastanud A. Vershinin, kellel puudus lisade

allkirjastamise hetkedel Polimeraliansi esindusõigus.

Basalt Fiber Materials Tehnology Developtment Ltd poolt tehtud töödel ei ole seost

Polimeraliansiga ega vaidlusaluse lepinguga. Kostja sõlmis Shale Oil nimel 30. augustil 2016

kaks lepingut otse Basalt Fiber Materials Tehnology Developtment Ltd-ga tööde tegemiseks ja

finantseerimiseks. Tööde sisuks oli eelkõige tehnilis-geoloogiliste basaltuuringute tegemine

Karjalas ja Leningradi oblastis, mille osas üritab kostja väita, et need teostas Polimeralians.

Lepingute alusel üle kantud tasud ei kuulu kostja vastu esitatud kahjunõude hulka.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja on Shale Oil juhatuse

liikmena täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kostjat ei ole võimalik samaaegselt süüdistada selles, et ta on ettevõtte raha omastanud ja selles,

et ta on sama raha tasunud äriühingu lepingupartnerile tehingu alusel, mille sõlmimisega ta

põhjustas äriühingule kahju.

Hageja ei ole kohtule esitanud kogu pooltevahelist koostöölepingut koos lepingu osaks olevate

lisadega. Tegelikkuses käsitleb leping lepingupoolte vahelist pikemat koostööd äriprojekti

väljatöötamiseks, millega on tellija (hageja) soovinud basaltide toorme uuringute läbiviimist,

et asuda koos Polimeraliansiga tootma ja väärindama basaltkiude põlevkivituha baasil. Leping

nägi ette ühise äriühingu asutamist ja selle osaluse jagamist. Tegemist on raamlepinguga, mille

alusel asutakse sõlmima koostöölepingu alusel tehtavate tööde osas eraldi kokkuleppeid, mh

täpsustama osutatavaid teenuseid. Kirjeldatud koostöö vorm ja kokkulepete sõlmimise viis on

tehnoloogia arendamiseks sõlmitud koostööprojektide puhul tavapärane, kuivõrd projekti algul

ei suuda pooled prognoosida täpset arendustööde iseloomu, mahtu ega ka maksumust.

Hageja üheks etteheiteks kostjale on tehingute tegemine, mis ei ole kooskõlas Shale Oil

huvidega. See on esitatud olukorras, mil Shale Oil jäi ootamatult ilma oma edasiseks tegevuseks

vajalikust rahast (ebaõnnestumine Eesti Energia AS hankel). Kostja poolt lepingu sõlmimist ja

selle täitmist tuleb hinnata reaalajas, s.o nende teadmiste, oskuste ja kogemuste baasil, mis

kostjal olid või pidid olema lepingu ja selle lisade sõlmimise ajal, aastatel 2015 – 2016.

Kokkuleppe sisuks ei olnud mitte kitsalt uuringute tellimine Polimeraliansilt, vaid koostöö

kivivilla tootmiseks põlevkivituha baasil efektiivse tehnoloogia väljatöötamiseks ning

võimaliku hilisema koostöö raames Eesti Enerigia AS-iga kivivilla tootmine ja turustamine nii

Euroopa Liidus kui ka Vene Föderatsioonis. Polimeraliansi roll oli eeskätt oskusteabe jagamine

ja edasiarendamine ning Shale Oil rolliks oli projekti finantseerimise tagamine ning hilisemate

koostöövõimaluste loomine Eesti Energia AS-iga ning TTÜ-ga.

Lepinguga samal päeval (17. septembril 2015) sõlmiti lisad 1 ja 2, milles lepiti kokku kavatsuste

protokolli tasemel eeluuringute rahastamise ulatus (170 000 eurot) ja kulude kandmise jaotus

ning konkreetsed koostööetapid (3 etappi).

Kostja on hageja nimel võtnud ühendust ja kohtunud TTÜ esindajatega ja võimaliku partneriga,

korduvalt kohtuti Eesti Energia AS esindajatega kui võimaliku koostööpartneriga ja toorme

omanikuga. Eesti Energia AS-iga on 7. detsembril 2015 sõlmitud konfidentsiaalsusleping.

Võimaliku projekti rahastamise küsimusega, s.t selleks loodud Eesti Vabariigi kui ka välismaa

fondidelt sihtrahastuse saamisega, tegeles OÜ One Eleven, kes omas selles valdkonnas häid

teadmisi ja kogemusi ning tegi samal ajal tihedat koostööd ka Eesti Eneriga AS-i ja TTÜ-ga.

Lepingu pooled sõlmisid 31. detsembril 2015 lepingu lisa 3, millega võeti vastu lepingu

1. etapis kokku lepitud ja Polimeraliansi poolt tehtud tööd. Samuti fikseeriti sularaha (50 000

eurot) üleandmine kostja poolt (hageja esindajana) Polimeraliansi esindajale A.N.le. Arveldus

sularahas oli tingitud Polimeraliansi palvest, pangaülekande teel raha tasumine oleks kaasa

toonud liigse bürokraatia ja pikendanud oluliselt raha kättesaamise aega.

Suvel 2016. a sai Polimeralians kontakti tippteadlasega S.O., kes on välja töötanud kivivillast

ja basaldist toodetavate materjalide tootmise tehnoloogiad. S.O. hinnangul oli perspektiivne

läheneda kivivilla ja basaldi tehnoloogiatele kompleksselt. Lepingu lisa 4 sõlmimisel 30. juunil

2016 lähtusid pooled juba kompetentsi lisandumisest (S.O. ja tema poolt äriühing Basalt Fiber

Materials Tehnology Development Ltd), otsustati laiendada uurimist ja leppida kokku uutes

uuringuetappides ja nende sisus. Kokku tasuti 30. juunil 2018 sularahas 80 000 eurot, mida

võttis vastu Polimeraliansi esindaja A.N..

Senini olid uuringud seotud peamiselt põlevkivituha baasil kivivilla tootmise tehnoloogia

väljatöötamisega. Seoses S.O. poolt edastatud oskusteabega sai selgeks perspektiiv sobitada

basaltkiudude tootmine ja tuha uuringud. Tuha ja basaldi baasil on võimalik toota väga

huvitavate omadustega hübriidkomposiite. Lepingu pooled leidsid, et uurimislabori rajamine

võimaldaks süveneda temaatikasse, kuivõrd Eesti ja Ida-Virumaa sobivad ideaalselt projekti

realiseerimiseks, sh toodangu hilisemaks, nii Euroopa Liidus kui ka Vene Föderatsioonis,

turustamiseks. Kahe erineva turu lähedus, toorme lähedus, suhteliselt odav energia,

põlevkivigaasi väärindamine ja muud tegurid tegid projekti arendamise väga perspektiivseks.

Lähimad basaldi leiukohad ei asunud kaugel (Karjalas), mistõttu oli loogiline järgmine samm

Karjala basaldi karjääride uurimine. Selle tegevuse arendamiseks sõlmiti 2. augustil 2016

lepingu lisa nr 5, millega lisandus lepingule 4. etapp – Karjala basaldi karjääride ja materjalide

uuringu teostamine, milleks tasuti samaaegselt 50 000 eurot.

Oktoobris 2016. a valmis lepingu 2. etapi raames koostatud põlevkivituha uuring. 7. novembril

2016 allkirjastati lisa nr 6, millega fikseeriti lepingu 2. etapi valmimine (kokku lepitud lepingu

lisaga nr 4) ja selle eest tasumine 30 000 eurot (varasemalt oli tasutud selle eest 30 000 eurot).

Projekti edasiarendamise käigus valmis novembris 2016. a Karjala basaldi leiukoha uuring ning

21. novembril 2016 vormistati lisa 7, millega anti üle ja võeti vastu lepingu 4. etapi tööd,

eelnevalt oli nende eest tasutud 50 000 eurot.

Paralleelselt asusid pooled otsima tootmise rajamiseks sobivaid maa-alasid (Balti Elektrijaama

territoorium, Kondopoga linn ja seal asuv tehase territoorium) ja äriplaanide koostamisega.

Selleks koostati 16. detsembril 2016 lisa 8, millega fikseeriti lepingu 5. etapi täitmine (platside

ülevaatus ja äriplaanid) ning tasuti ettemaks 25 500 eurot.

Kuivõrd projektide finantseerimiseks oli otstarbekas kasutada võimalikult palju abiprogramme,

eelarvelisi vahendeid ja maksusoodustusi, hakati koostama ja kokku panema rahastamise

plaane ja struktuuri. Viidatud tööd on fikseeritud 3. aprillil 2017 lepingu lisas nr 9, millega

fikseeriti ühtlasi lepingu 5. etapi lisafinantseerimine ning tehti makse 6900 eurot.

Seega on Shale Oil poolt oma lepingupartnerile Polimeraliansile üle antud kokku 212 400 eurot.

Lepingus ja kõikides selle lisades kokku lepitud töödest jäi kahepoolse aktiga vormistamata

üksnes lepingu 3. etapp ja 5. etapp, millised tööd on peamises osas tehtud ja milliste valmimise

osas oskavad anda ütlusi S.O. ja A.N..

Hageja etteheited, et vastavaid uuringuid oleks olnud võimalik tellida ja teha ka Eestis ja

soodsama hinnaga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on lepingu täitmise käigus ja selle

raames teinud koostööd TTÜ teadlaste ja vastava valdkonna tippspetsialistidega. TTÜ on küll

kinnitanud oma huvi koostöö ja põlevkivituha baasil arendatavate materjalide uuringute

teostamise vastu ning Shale Oil on omalt poolt olnud huvitatud TTÜ spetsialistide kaasamisest

uurimistöösse, kuid läbirääkimiste tulemusena on selgunud, et konkreetse toorme (basaltide)

uuringuteks puudub Eestis piisav tehniline ja teaduslik baas.

ЗАО «Базальтовые Проекты» pakkumisest nähtub, et üksnes Shale Oil tellitud projekti

eeltööde, s.o toormega varustamise ja majanduslike arvestuste, maksumus on 500 000 USD

(sellele lisaks toorme uurimise maksumus 200 000 – 250 000 USD). On alusetu seisukoht, et

samalaadsete tööde tellimine kostja poolt summas 212 400 eurot on ettevõttele kahju tekitav.

Oktoobris 2016 valmis Ukraina äriühingu Basalt Fiber Materials Technology Development Co

Ltd poolt koostatud lepingu 1. etapi tööde aruanne põlvkivituha uuringute tulemustest ja

ettepanekutega selle rakendusvõimalustest materjalide tootmises. Oktoobris 2016 on lepingu

täitmisena valminud projekt tehase rajamiseks Vene Föderatsiooni linna Kondopogasse.

Lepingupoolte vahel on käinud veel veebruaris 2017. a läbirääkimised Shale Oil ja Basalt Fiber

Materials Technology Development Co Ltd poolt basaltkiudude ja materjalide tootmise tehase

rajamise kohta Eestisse. Seega on kostja Shale Oil esindajana astunud reaalseid samme Shale

Oil äritegevuse jätkamiseks ning laiendamiseks ja jõudnud alustada ka uue projekti

finantseerimist. Projekti realiseerimine peatus põhjusel, et Shale Oilil ei õnnestunud võita

sügisel 2016. a Eesti Energia AS hanget. Lepingu reaalset täitmist, sh raha üleandmist kontrollis

ka Maksu- ja Tolliamet (MTA) selleks algatatud menetluses. MTA ei ole tuvastanud Shale Oil

2016. a aasta majandusarvestuse õigsust kontrollides maksukohustust muutvaid asjaolusid.

Hageja on ebaõigesti järeldanud, et kuivõrd Shale Oil raamatupidamises puuduvad sularaha üle

riigipiiri väljavedu kajastavad deklaratsioonid, siis ei ole sularaha ülevedu toimunud. Kostja

viibis 29. juuni 2016. a – 3. juuli 2016. a Vene Föderatsioonis. Vaatamata ajutistele

muudatustele Polimeraliansi registrikaardil tema esindusõiguslike isikute osas, omasid kõik

tema nimel lepingu lisasid allkirjastanud isikud pädevust seda Polimeraliansi nimel teha ja

Polimeralians on hilisemalt kõik antud tahteavaldused heaks kiitnud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 22. novembri 2021. a otsusega hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 212 400 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning jättis

jõusse Viru Maakohtu 1. augusti 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-tele 1 ja 2 peab aktsiaseltsi juhatuse liige täitma oma

kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et

on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb

õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest

või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed.

Tulenevalt äriühingu ja juhtorgani liikme vahelise õigusliku suhte käsundilaadsest olemusest

võib hoolsuskohustuste sisu lahtimõtestamisel ja määratlemisel kasutada ka võlaõigusseaduse

(VÕS) §-i 620, mis sätestab käsundisaaja hoolsusstandardi käsundi täitmisel. Selle paragrahvi

kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine (ÄS § 315

lg 1, TsÜS § 35), äriühingul varalise kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), juhatuse liikme vastutus oma kohustuste rikkumise

eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 315 lg 2 teine lause).

Seejärel on juhatuse liikmel võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-113-16, p 15, otsus nr 3-2-1-40-13, p 18).

Kostja poolt lepingu sõlmimist ja selle täitmist tuleb hinnata reaalajas, s.o nende teadmiste,

oskuste ja kogemuste põhjalt, mis kostjal kui Shale Oil juhatuse liikmel olid või pidid olema

lepingu ja selle lisade sõlmimise ajal, s.o aastatel 2015 – 2016. Juhatuse liikme kohustuste

täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda

sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige

tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema (Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 15).

Kostja vande all antud ütluste (III kd, tl 54–65) kohaselt asutati Shale Oil 21. mail 2012. Kostjal

on 15–20-aastane kogemus kõigega, mis puudutab põlevkivi ja põlevkiviõli. Shale Oil oli

loodud selleks, et võtta mõned nendest teemadest ette ja tegeleda mõne põlevkiviga seotud

teemaga sügavamalt (III kd, tl 54 pöördel).

17. septembril 2015 sõlmisid Shale Oil, keda esindas kostja, ja Polimeralians (Venemaa

Föderatsiooni INN 7733225664), keda põhikirja alusel esindas A. Vershinin koostöö ja ühise

tegevuse lepingu nr 170915 (I kd, tl 35–36, tõlge I kd, tl 149–150). Samal päeval sõlmisid

samad osapooled kavatsuste protokolli (I kd, tl 36 pöördel, tõlge I kd, tl 150 pöördel), mis on

lepingu lisa 1. Protokolli p-i 1 kohaselt leppisid pooled kokku ühiste uuringute alustamises, et

leida võimalikud valdkonnad AS-i Eesti Energia ettevõtetes põlevkivi töötlemise jäägina

tekkinud põlevkivituha kasutamiseks. Välistatud ei ole ka teistel ettevõtjatel põlevkivi

töötlemisel tekkinud jääkide (tahm, poolkoks) kasutamine toorainena. Protokolli p-i 3 järgi

eeluuringute üldmaksumus on kooskõlastatud tasemel 170 000 eurot. Uuringuid rahastab 75%

ulatuses Shale Oil ja 25% ulatuses Polimeralians.

Venemaa Föderatsiooni äriregistri väljatrüki (I kd, tl 33, tõlge I kd, tl 147) kohaselt on koodi

7733225664 all registreeritud ООО POLIMERALIYANS, mille juhatajaks ja osanikuks oli

ajavahemikul 17. detsembrist 2015 – 19. maini 2016 A. Vershinin. Kohtule jäid esitamata

tõendid selle kohta, et A. Vershininil oli 17. septembril 2015 tehingute tegemise ajal

Polimeraliansi esindamise õigus. Polimeraliansi poolt A. Vershininile volituse andmine

TsÜS § 118 lg 2 järgi on tõendamata. Kostja, olles äriühingu juhatuse liige, rikkus

hoolsuskohustust, mille hulka kuulub teise lepingupoole volituste olemasolu ja selle ulatuse

kontrollimine, arvestades, kuivõrd suuri kohustusi äriühingule kostja võttis.

Tõendamata on, millise ettevõttega on leping sõlmitud. Vene äriregistri andmete järgi on

Polimeraliansi nimetuse all registreeritud mitu erinevat äriühingut erinevate koodidega

olenevalt nimetuse kirjapildist, s.o kokkukirjutatud või sidekriipsu kasutades. Lepingutes

käsitatud nimetus, milles on sidekriips, on Vene äriregistris hoopis teise registrikoodiga. Kostja

selgitas nimetuse erinevust väites, et pikk nimi ei mahtunud ritta ja nähtavasti on kostja

lepingusse pannud sellele poolitusmärgi. Vene äriregistri väljavõttest (I kd, tl 33, tõlge I kd, tl

147–148) nähtuvalt registreeriti 21. märtsil 2015 koodide 7733225664 (INN) ja

1157746219674 (GRN) all ettevõte OOO „POLIMERALIYANS“. Lepingus (I kd, tl 35–36) ja

selle lisades 1–9 (I kd, tl 81–89, tõlked I kd, tl 150 pöördel, 152, 157–162) on kirjas ettevõtte

nimi läbivalt kujutisel „ООО ПОЛИМЕР-АЛЬЯНС“ ja seda mitte ainult kohtades, kus

ettevõtte nime pikkuse tõttu oleks põhjendatud panna sellele poolitusmärk. Kuivõrd

dokumendid koostati ilmselgelt arvuti abil ja arvutiprogramm ei kanna ise mingeid märke sisse,

siis kandis poolitusmärke dokumente koostanud isik. Lepingus ja lisade 1–4 ja 6 (I kd, tl 14,

15, 36 pöördel, 87, 88) lõpus olevatel pitsatitel on kirjas ettevõtte nimi kujutisel hoopis

„ПолимерАльянс“, kuid on üles märgitud ОГРН 1157746219674, mis ühtib Venemaa

Föderatsiooni äriregistris oleva ettevõtte OOO „POLIMERALIYANS“ GRN koodiga.

Tehinguid sõlmitava ettevõtte kehtivate andmete (nimetus, kood, esindusõiguslik isik jne)

kontrollimata jätmine on kostja hoolsusstandardi rikkumine. Kostja, olles juhatuse liige,

pidanuks hindama äririske ning seejuures toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kostja võttis ebamõistliku äririski. Äripartneri ettevõte asutati 21. märtsil 2015 (I kd, tl 33, tõlge

I kd, tl 147–148) kohustusliku kapitaliga 10 000 Venemaa rubla ja esmased vaidlusalused

ühised dokumendid koostati 17. septembril 2015. Seega jäid dokumentide koostamise ajal

äripartneril veel esitamata isegi esimene majandusaasta bilanss, kust oleks võimalik saada

informatsiooni äripartneri majandusliku seisundi kohta. Seejuures sõlmiti leping, mille esialgne

väärtus on vähemalt 170 000 eurot, millest 25% kohustus kandma äripartner. Äripartneri ühingu

andmete ja tausta kontrollimata jätmine on kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumine, kuna toob kaasa liigse riski juhul, kui äripartner jätab oma kohustuse täitmata.

Kui uuringuid oli vaja tellida, siis ei ole kostja käitumine kooskõlas korraliku ettevõtja

hoolsusega ka seetõttu, et uuringud telliti Venemaal asuvast laborist. TTÜ innovatsiooni- ja

ettevõtluskeskuse Mektory ettevõtluskoostöö koordinaatori Allan Lahi kirjade (I kd, tl 21)

kohaselt saanuks põlevkivituha uuringu tellida TTÜ akrediteeritud laboritelt ja ilmselgelt

kordades soodsamalt. Mektory hinnangul oleks põlevkivi teadusliku uuringu maksumus koos

laborite kasutamisega olnud maksimaalselt 50 eurot tunnis.

Shale Oilil polnud otsest ligipääsu põlevkiviõlile ja selle tuhale ja ta ostis selle vaid AS Eesti

Energia väljakuulutatud hangete võitmise tõttu. Kahe hanke järjestikune võitmine ei tähenda

järgnevate hangete võitmist.

1. jaanuarist 2016 – 30. juunini 2017 kehtinud tolliseaduse (TS) § 481 lg 1 sätestas, et Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 artiklis 3 nimetatud summat ületava

sularaha kohta esitatakse sularaha deklaratsioon. Rahandusministri 31. märtsi 2010. a määruse

nr 24 „Sularaha deklareerimise kord, sularaha deklaratsiooni vorm ja selle täitmise juhend“

(juhend) § 2 lg 1 kohaselt esitab isik, kes toimetab liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist

liiduvälisesse riiki sularaha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 artikli

3 lõikes 1 nimetatud summas, selle kohta tollile sularaha deklaratsiooni. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 artikli 3 esimese lõike kohaselt peab iga ühendusse

sisenev või ühendusest lahkuv füüsiline isik, kellel on kaasas sularaha 10 000 euro väärtuses

või rohkem, selle summa vastavalt määrusele deklareerima selle liikmesriigi pädevatele

asutustele, mille kaudu ta ühendusse siseneb või sealt lahkub. Deklareerimiskohustus ei ole

täidetud, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik.

Töölähetuse korralduste (I kd, tl 12–13) ning kassa väljamineku orderite (I kd, tl 13, 38–39)

kohaselt on kostja viinud sularaha 10 000 eurot ületavas suuruses Eestist üle piiri Venemaa

Föderatsiooni kolmel korral. Tavapärane ega usutav ei ole, et nii suurtes summades arveldaksid

pooled sularahas, viies märkimisväärseid summasid üle piiri. Selline käitumine on vastuolus nii

tavapäraste tsiviilsuhete loogika ja praktika kui ka kõikide rahapesu tõkestavate reeglitega.

Kostja, jättes üle piiri viidud sularaha 10 000 eurot ületavas summas deklareerimata, rikkus

tahtlikult seadust ja ei tegutsenud heas usus ega äriühingu huvides. Seaduse nõuete eiramine ei

vasta juhatuse liikme hoolsusstandardile. Kostja on käitunud Shale Oil huvi vastaselt, sest

deklareerimata jäetud sularaha piiril leidmise korral võinuks äriühing saada rahatrahvi.

Peterburis 30. juunil 2016, 2. augustil 2016, 7. novembril 2016, 21. novembril 2016,

16. detsembril 2016 ja 3. aprillil 2017 koostatud lepingu lisadest 4–9 nähtub Shale Oil poolt

Polimeraliansile sularaha üleandmine. Polimeraliansi esindajaks märgitud A. Vershininil ei

olnud lisade koostamise ajal Polimeraliansi esindusõigust.

Kostja passi andmete kohaselt Eesti-Vene piiri ületamise aegade kohta on kostja läinud

Venemaale 29. juunil 2016 ja lahkunud sealt 3. juulil 2016 ning läinud taas Venemaale

2. augustil 2016 ja lahkunud 6. augustil 2016 (I kd, tl 16, 103, tõlge I kd, tl 153). Ülejäänud

aegadel (7. novembril 2016, 21. novembril 2016, 16. detsembril 2016 ja 3. aprillil 2017) kostja

poolt Eesti-Vene piiri ületamist kostja passist ei tulene. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ületaks

Eesti-Vene piiri neljal korral ja see jääks kostja passis üles märkimata.

Kostja poolt esitatud lepingu lisadel 5, 7, 8 ja 9 puuduvad väidetavate osapoolte esindajate

allkirjad ja pitsatid. Lepingu lisast 3 nähtub, et võeti vastu mingisugused 1. etapi tööd, ent

reaalselt teostatud töid tõendavaid dokumente ega analüüse, mida väidetavalt vastu võeti, ei

eksisteeri. Seega on kostja poolt esitatud lepingu lisa 3 sisutühi ja ei tõenda kostja väiteid.

Kostja üritab näidata, et justkui oleks tehtud koostööd Polimeralians ja Basalt Fiber Materials

Tehnology Developtment Ltd-ga, viimase poolt tehtud töödel pole seost Polimeraliansiga ega

vaidlusaluse lepinguga. Kostja sõlmis Shale Oil nimel tööde tegemiseks ja eraldi

finantseerimiseks 30. augustil 2016 kaks lepingut otse Basalt Fiber Materials Tehnology

Developtment Ltd-ga (I kd, tl 185–187, tõlge I kd, tl 194–196). Tööde sisuks oli eelkõige

tehnilis-geoloogiliste basaltuuringute tegemine Karjalas ja Leningradi oblastis, mille osas

üritab kostja väita, et neid on teostanud Polimeralians. Viidatud lepingute alusel tegi Basalt

Fiber Materials Tehnology Developtment Ltd ka tegelikkuses töid ja andis üle kaks

uurimistööd, millest on esimese maht 100 lk ja teise maht on 24 lk. Tööde eest kandis Shale Oil

üle teostajale lepingu nr 18.1 – EST alusel 12 000 USA dollarit (I kd, tl 188–189, tõlge I kd, tl

197) ning lepingu nr 19 – EST alusel 3170 USA dollarit (I kd, tl 190, tõlge I kd, tl 198).

Kostja poolt esitatud lepingu lisa 8 kohaselt on see äriplaani koostamise jaoks, selles fikseeriti

lepingu 5. etapi täitmine ja tasuti Polimeraliansile ettemaksuna 25 500 eurot. Samas ei ole

dokumenteeritud ühtegi Polimeraliansi väidetavat tegevust ega Shale Oilile osutatud teenust,

mistõttu jääb ebaselgeks, mille eest on kostja andnud Polimeraliansile ettemaksuna sularaha

25 500 eurot. Seega ei tõenda nimetatud akt Polimeraliansi poolt Shale Oilile ühegi töö

teostamist.

Kostja poolt Polimeraliansiga sõlmitud leping ja selle lisad olid näilikud, nimetatud äriühingu

poolt Shale Oilile reaalselt teenuse osutamine tõendatud ei ole. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik

tehing tühine. Lepingu ja selle lisade ning sularaha üleandmist ei muuda kehtivaks kohtule

esitatud (II kd, tl 66, tõlge II kd, tl 67) Polimeraliansi 13. mai 2019. a kinnituskiri, et vastavalt

Polimeraliansi ja Eesti ettevõtte AS Shale Oil Chemicals vahel 17. septembril 2015 sõlmitud

koostöö ja ühistegevuse lepingule toimus sularaha üleandmine-vastuvõtmine (sealhulgas

31. detsembril 2015 50 000 eurot, 30. juunil 2016 80 000 eurot, 2. augustil 2016 50 000 eurot,

16. detsembril 2016 25 500 eurot, 3. aprillil 2017 6900 eurot). Kinnitused on otseselt vastuolus

kohtule esitatud tõenditega, mistõttu on kinnituskiri fiktiivne ja väljastatud selleks, et jätta

mulje, et tehingud ja sularaha üleandmine olevat toimunud. Kinnituskirjas on äripartneri nimi

kirjutatud „PolimerAljans“ ja puudub kood.

Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti 10. märtsi 2017. a (I kd, tl 104) teade kontrolli lõpetamise

kohta, mille kohaselt ei tuvastatud hageja 2016. a majandusarvestuses maksukohustust

muutvaid asjaolusid, ei tõesta, et hageja kassast võetud sularaha 212 400 eurot on tegelikult üle

antud Polimeraliansile.

Maakohus leidis, et tunnistajate A.M., I.P., ja A.N. ütlused ei ole usaldusväärsed.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagi õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue põhines

sisuliselt kahel oletusel ehk kahel üksteist välistaval faktilisel asjaolul. Esiteks, et Shale Oil ja

Polimeraliansi koostööleping ja selle alusel sõlmitud muud kokkulepped on tühised/fiktiivsed,

kuna Shale Oil ei ole lepingu alusel väidetavalt vastusooritust saanud ja et leping on

allkirjastatud esindusõiguseta isiku poolt ning teiseks, et kostja ei ole 212 400 eurot sularahas

Polimeraliansile koostöölepingu alusel tasunud, vaid on selle omastanud. Hageja ei suutnud

nimetada konkreetset kostja tegu/tegevusetust, mis on põhjustanud väidetava kahju tekkimise.

Shale Oil ja Polimeraliansi koostööleping ja selle alusel sõlmitud muud kokkulepped on

kehtivad ja seaduslikud. Maakohus jättis alusetult arvestamata Polimeraliansi 13. mai 2019

kinnituskirja. Isegi kui A. Vershininil ei olnud õigust tehinguid teha, millega kostja ei nõustu,

on Polimeralians oma hilisema kinnituskirjaga tehinguid TsÜS § 129 lg 1 alusel heaks kiitnud,

mis välistab tehingu tühisuse esindusõiguse puudumise tõttu. Maakohus ei selgitanud, milliste

konkreetsete tõenditega on kinnituskiri vastuolus. Asja materjalide juures pole ühtegi tõendit,

mis välistaks sularaha üleandmist. Sularaha väljaveo tollieeskirjade rikkumine ei muuda raha

üleandmist / vastusvõtmist kinnitavat dokumenti automaatselt võltsituks. Asjas ei ole

tuvastatud, et tegemist oleks võltsitud kinnituskirjaga. Kinnituskiri on kooskõlas tunnistaja

A.N. ütlustega. Maakohus jättis põhjendamata, mis viitab sellele, et A.N. on otseselt huvitatud

asja lahendamises kostja kasuks.

Maakohus on tunnistaja A.N. ja kostja vande all antud ütlusi hinnates rikkunud menetlusõiguse

norme (TsMS § 442 lg 8 neljas lause) ja jätnud tunnistaja ja kostja ütlused alusetult arvestamata.

Maakohus ei põhjendanud, miks kostja ütlused basaltide toorme uuringute läbiviimise ja

Polimeraliansiga koostöö kohta ei ole usaldusväärsed ja milliste tõenditega on need vastuolus.

Maakohus ei ole tuvastanud ega hageja tõendanud vastupidist, s.o et vastavad uuringud ja

koostöö ei ole aset leidnud.

Maakohus jättis põhjendamata ja nõuetekohaselt tuvastamata, miks ta leiab, et kostja on

tekitanud hagejale väidetava kahju, millise tegevusega on kostja seda teinud ja millest tuleneb

põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja kahju vahel ning et see kahju on üldse olemas.

Asjas esitatud tõenditest on selgelt tuvastatav, et kuigi lepingutes on mõnel juhul märgitud

Venemaa äriühingu nime erinev kirjapilt, siis on selgelt tuvastatav, et leping oli sõlmitud

Venemaa äriühinguga, mille koodid Venemaa äriregistris vastavad äriühingule koodidega

7733225664 (INN) ja 1157746219674 (GRN). Maakohus on ise otsuses kasutanud läbivalt

läbisegi erinevaid Venemaa äriühingu nimekujusid. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel

jõudis kohus järelduseni, et kostja on jätnud äripartneri andmeid ja tausta kontrollimata.

Maakohtu seisukoht, et alles asutatud äriühinguga ärisuhetesse astumine on käsitletav juhatuse

liikme kohustuste rikkumisena, on alusetu.

Maakohtu seisukoht, et kostja on hoolsuskohustust rikkunud ka seetõttu, et tellis uuringu

Venemaalt, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vastavate uuringute tellimine Eestis ei olnud

võimalik ning see on tõendatud S.O., A.N. ja kostja ütlustega. Maakohus ei teinud vahet

põlevkivituha uuringute ning tuha sulatamise ja nendest kiude valmistamise ja muude kostja

poolt tellitud uuringute ja arendatavate tehnoloogiate vahel. Tegemist on kahe täiesti erineva ja

viimase puhul uue uurimata tehnoloogiaga, millega tegelemiseks puuduvad Eestis spetsialistid.

Seega on asjakohatu maakohtu viide Mektory ettevõtluskoostöö koordinaatori Allan Lahi

kirjadele, mis puudutavad hoopis teistsuguseid uuringuid ja tulemusi, kui need, mida kostja

koos tunnistajate ja Polimeraliansiga on uurinud ja arendanud. On arusaamatu, mille alusel on

A. Laht jõudnud järelduseni, et vastavad kostja poolt Venemaalt tellitud uuringud oleks saanud

tellida Eestist TTÜ akrediteeritud laboritelt ilma, et ta oleks teadlik täpselt vastavate kostja poolt

tellitud uuringute, tehnoloogia ja toimingute sisust ja mahust.

Alusetu ja põhjendamatu on maakohtu oletus, et kostja olevat võtnud ebamõistliku äririski,

kuna Shale Oilil pole otsest ligipääsu põlevkiviõlile ja selle tuhale ja ta ostis selle vaid AS Eesti

Energia väljakuulutatud hangete võitmise tõttu. Kohus jättis selgitamata, mis oleks olnud

mõistliku ja ebamõistliku äririski vahe.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja on koostöölepingute alusel üle antud summad omastanud.

Lisaks kostja ja tunnistaja A.N. ütlustele, mida maakohus jättis menetlusõiguse norme rikkudes

arvestamata, tõendavad kostja poolt sularaha 212 400 euro Polimeraliansile tasumist lepingu

lisad 3– 9. Maakohus on omaalgatuslikult täiendanud hageja poolt menetluses toodud

vastuväiteid ja leidnud, et kostja oli lisade 4 ja 5 allkirjastamise ajal Vene Föderatsioonis

(29. juuni – 3. juuli 2016. a ja 2. august – 8. august 2016. a), kuid kostja ei viibinud lisade 6 –

9 allkirjastamise ajal Vene Föderatsioonis. Esimese astme kohtumenetluse ajal ei olnud viidatu

osas vaidlust. Hageja esitas hagis vastuväite üksnes kostja 30. juunil 2016 mitteviibimise kohta

Vene Föderatsioonis. Hageja poolt koos hagiga esitatud kostja passi koopias on kostja

piiriületused 10. jaanuarist 2016 – 12. septembrini 2016. Millistele andmetele tuginevalt sai

maakohus väita, et kostja ei viibinud Vene Föderatsioonis 7. novembril, 21. novembril, 16.

detsembril 2016 ja 3. aprillil 2017, jääb arusaamatuks. Kostja poolt esitatud passi koopia

kandest nähtub, et kostja oli 5. novembrist – 9. novembrini 2016 Vene Föderatsioonis. Andmed

kostja piiriületuste kohta pärast 9. novembrit 2016 asja materjalide juures puuduvad. Sularaha

üleandmist tõendab Polimeraliansi 13. mai 2019. a kinnituskiri.

Viited seoses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril raha deklareerimise kohustuse

täitmata jätmisega ei oma õiguslikku tähtsust.

Maakohus on näiliku tehingu tuvastamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kui maakohus leidis, et tegemist on näiliku

tehinguga, siis tuli maakohtul tuvastada, kas pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel

tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled

tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

Esimese alternatiivi puhul peab kohus tuvastama, et pooled on tehingu tegemise ajal leppinud

kokku, et nende tahteavaldustel ei ole õiguslike tagajärgi, kuna nad vastavat tehingut üldse teha

ei soovi ja milles vastavad tahteavaldused väljenduvad. Teise alternatiivi puhul peab kohus

tuvastama, mis on see teine tehing, mida pooled on näiliku tehingu puhul soovinud varjata.

Maakohus ei ole ühtegi ülaltoodud asjaoludest tuvastanud.

Polimeralians on tehtud uuringute kohta andmeid esitanud, mida kostja on lepingu lisadena

tõendanud. Maakohus jättis need asja lahendamisel arvestamata. 17. septembri 2015 lepingu ja

selle lisade alusel on tööd reaalselt tehtud. Nimetatud asjaolu ei ole kohus kahtluse alla seadnud.

Samas ei ole kohus seda asja lahendamisel hinnanud ega sellega arvestanud, sh ei ole lepingu

ja selle lisade täitmise kohta esitatud tõendeid üldse hinnanud ega põhjendanud, miks need ei

ole asjakohased ja nendega ei saa asja lahendamisel arvestada.

Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei ole siiamaani mingeid dokumente saanud, siis saaks ta

nende väljaandmist nõuda Polimeraliansilt, mitte kostjalt. Kui hagejal on Polimeraliansi vastu

nõue lepingu täitmiseks ehk selle raames vastava teave (uuringute tulemuste) saamiseks, ei saa

asuda seisukohale, et hagejale on kahju tekkinud. Kui hageja on kaotanud huvi vastusoorituse

vastu ja Polimeralians lepingut ei täida, siis saab hageja lepingut üles öelda ja nõuda

Polimeraliansilt 212 400 euro tagastamist. Vastavat nõuet ei ole võimalik esitada kostja vastu,

kes ei vastuta Polimeraliansi lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või rikkumise

eest, kui need peaksid üldse saama tuvastatud ja aset leidma, millega kostja ei nõustu.

Hageja väide, et teenuse väärtus on liiga suur ja Eestis oleks saanud vastavaid uuringuid teha

ja tehnoloogiaid arendada tunduvalt odavamalt, on paljasõnaline ja tõendamata.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohus võttis ebaõigesti apellatsioonkaebuse menetlusse pärast riigilõivu esimese

osamakse tasumist. Alles 14. märtsil 2022 tasus kostja teise osa riigilõivust. Seega sai

apellatsioonkaebuse menetlusse võtta alles pärast riigilõivu tasumist. Ringkonnakohus tuvastas,

et menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud vaid osaliselt andmeid vara ja

sissetulekute kohta. Alused menetlusabi andmiseks puudusid (TsMS § 189 lg 1 p 1).

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja poolt esitatud tõendid. Kostja on

kolmandatele isikutele suuliselt tunnistanud Shale Oil äriühingust raha väljaviimist vastuolus

äriühingu huvidega. Tunnistajate A.M. ja I.P. ütlustega on tõendatud, et kostja kinnitas neile,

et ta võttis sularaha pangast välja ja andis selle üle Shale Oil aktsionärile. Kohtu põhjendused,

miks tuleb tunnistajate A.M. ja I.P. ütluseid pidada ebausaldusväärseteks, on puudulikud ja

vastuolus tõendite hindamise reeglitega. Hageja taotleb, et kohus hindaks tunnistajate A.M. ja

I.P. ütlused ja kõrvutaks ütlustes esile toodud faktilisi väiteid koos teiste tõenditega (sh teiste

tunnistajate ütlustega).

Maakohus on õigesti pidanud tunnistaja A.N. ütlused ebausaldusväärseteks. Kostja vande all

antud ütlused ei ole usaldusväärsed.

Kostja poolt esitatud kinnituskirjast ei ole võimalik tuvastada, kes on selle kinnituskirja andnud

ja kelle tegevusi, tehinguid heaks kiidetakse. Kohtule ei esitatud tõendid selle kohta, et

A. Vershininil oli 17. septembril 2015 tehingute tegemise ajal Polimeraliansi esindamise õigus.

Kostja kinnitas vande all, et tema jaoks oli Polimeraliansi esindajaks A.N..

Kostja etteheited, et maakohus ei ole eristanud spetsiifiliste majandusteaduslike uuringute

olemust, on põhjendamatud.

Apellatsioonkaebuse väited hagi õigusliku põhjenduste osas ei tingi kohtuotsuse tühistamist.

Asja sisulisel arutamisel ei ole keelatud menetluse pooltel esitada alternatiivseid, sh ka

vastandlikke asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse põhjendatult menetlusse pärast riigilõivu esimese

osamakse tasumist. Ringkonnakohtu 3. veebruari 2022 määrusega rahuldati kostja taotlus

menetlusabi saamiseks osaliselt ja võimaldati kostjal riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel

tasuda kahe osamaksena ning jäeti apellatsioonkaebus kuni riigilõivu esimese osamakse

tasumiseni käiguta. TsMS § 181 lg 31 laiendab kohtu diskretsiooni osamaksetena riigilõivu

tasumise võimaldamiseks, kuna võimaldab menetlusabi anda § 182 lg 2 eeldusi täitmata.

8. Hageja nõuab kostjalt kui juhatuse liikmelt kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 212 400

euro hüvitamist.

Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-152-16, p 13), et juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige,

kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise

eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja selle järgi

vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Hageja poolt ringkonnakohtu menetluses viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 8

kui võimalik kostja vastutuse õiguslik alus, saab olla äriühingu juhtorgani liikme vastutuse

aluseks äriühingu võlausaldajate ees, nii on see ka hageja poolt viidatud Riigikohtu

23. veebruari 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-3736.

9. Hagiavaldusest tulenevalt rikkus kostja oma juhatuse liikme kohustusi sellega, et ta võttis

Shale Oil kassast välja sularaha ilma õigusliku aluseta ja vastusooritust saamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on sularaha Shale Oil kassast välja võtnud ning

välja võetud raha suuruse üle. Kostja väitel on ta raha Shale Oil lepingupartnerile üle andnud

lepingujärgse tasuna. Hageja väitel puudus kostjal maksete tegemiseks õiguslik alus, millega ta

rikkus oma kohustusi ja tekitas äriühingule kahju, hagiavalduse kohaselt ei ole kostja Shale Oil

seadusliku esindajana Shale Oil nimel tegutsedes tasunud oma äripartnerile põlevkivituha

uuringute teostamise eest (hagi p 1.7).

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud õiguslikud käsitlused ei ole olnud

menetluses selgelt arusaadavad. Hageja on tuginenud kostjapoolsete toimingute näilikkusele

sularaha äriühingust väljavõtmisel. Hagiavalduse kohaselt on hagejal alust arvata, et Shale Oil

poolt Venemaa äriühinguga sõlmitud 17. septembri 2015 leping (I kd, tl 135jj; tõlge I kd, tl

149) oli näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 mõttes. 5. detsembri 2018. menetlusdokumendis leiab

hageja, et leping on võltsitud. Samas on kogu hagiavalduse põhjendus suunatud üksnes

kostjapoolse sularaha õigusliku aluseta äriühingust väljaviimisele (nt hagi p-s 2.2.2 on

kohustuse rikkumisena nimetatud selgelt ainult sularahaga tehtud toiminguid). Hageja ei ole ka

esile toonud, et lepingu ese (selles nimetatud tegevus) oleks vastuolus äriühingu huvidega.

Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja kohtule, et kostja ja tema äripartneri vaheline

raamleping ei ole näilik, vaid selle alusel vormistatud dokumendid ei kajasta tegelikku

majanduslikku sisu ja on näilikud.

Ringkonnakohus märgib, et sularaha üleandmine või selle üleandmise tõendamiseks

vormistatavate dokumentide koostamine ei ole tehingud TsÜS § 67 lg 1 mõttes, mis saaks olla

näilikud ning seetõttu tühised (vt ka Riigikohtu 21. aprill 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478,

p 15).

10. Hageja väitel kinnitab lepingu võltsitust see (I kd, tl 181), et lepingu allkirjastamise ajaks

on märgitud 17. september 2015 ja lepingu on POLIMERALIYANS´i poolt allkirjastanud

Anton Veršinin. Kostja väitel nähtub Vene Föderatsiooni äriregistri väljatrükist, et Anton

Veršinin oli ООО POLIMERALIYANS (kood 7733225664) juhatuse liige ning seda vaid

perioodil 17.detsember 2015 kuni 19. maini 2016, mitte aga lepingu allkirjastamise ajal. OOO

"ПОЛИМЕР-АЛЬЯНС" (OOO Polimer-Alians) nimetusega äriühing, mis on märgitud lepingu

pooleks, on aga Venemaa Föderatsiooni äriregistrisse kantud koodiga 7714684574 ehk tegemist

on hoopis teise äriühinguga. Hageja leidis lisaks, et Anton Veršininil ei olnud Polimer-Aliansi

poolt lepingule alla kirjutades juriidilise isiku esindusõigust. TsÜS § 129 lõike 1 kohaselt on

teise isiku nimel esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing tühine.

Ringkonnakohtu hinnangul jääb arusaamatuks, mida hageja lepingu võltsituse all menetluses

on silmas pidanud. Hageja ei ole vaidlustanud, et leping on alla kirjutatud nende isikute poolt,

kelle nimi on lepingus märgitud (Anton Veršinin ja Illimar Parts).

Kostja esitas OOO PolimerAljans poolse heakskiidu lepingu sõlmimise ja sularaha

vastuvõtmise kohta, millega äriühing ühtlasi kinnitas isikul volituste olemasolu nendeks

tegevusteks (II kd, tl 67jj). Maakohtu hinnangul on kinnituskirjas äripartneri nimi kirjutatud

„PolimerAljans“ ja puudub kood ning see on fiktiivne. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole oma hinnangut nõuetekohaselt põhjendanud. Kinnituskirjast tuleneb, et OOO

PolimerAljans, oma seadusliku esindaja juhatuse liige Aleksei Viktorovitš Solovjov-Novikov

isikus, on kiitnud Anton Veršinini tegevuse, sh. sularaha saamise ja lepingute allkirjastamise,

heaks. Tunnistaja A.N. on selgitanud, miks oli leping allkirjastatud A. Veršini poolt (III kd, tl

120jj). Hageja ei ole menetluses tõendanud, et kinnituskiri ei oleks antud Shale Oil äripartneri

poolt.

Maakohus on leidnud otsuses vastuoluliselt esmalt, et menetluses on jäänud tõendamata, millise

ettevõttega väidetavalt leping on sõlmitud, tuginedes äriühingu nime kirjapildile. Samas on

maakohus tuvastanud, et Shale Oil äripartneri ettevõte asutati 21. märtsil 2015 kohustusliku

kapitaliga 10 000 rubla ja esmased vaidlusalused ühised dokumendid koostati 17. septembril

2015. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et kuigi asjas esitatud tõenditest

on märgitud Venemaa äriühingu nime kirjapilt erinevalt, siis on asja materjalide põhjal

tuvastatav, et millise Venemaa äriühinguga on leping sõlmitud (hageja ei ole esitanud sisulisi

vastuväiteid sellele, et äriühingu koodid Venemaa äriregistris vastavad äriühingule koodidega

7733225664 (INN) ja 1157746219674 (GRN)).

11. Hageja väidetest menetluses võib järeldada, et kostja oleks saanud tellida lepingujärgse

soorituse Eestist ja odavamalt, mis annaks iseenesest alust pidada lepingus märgitud soorituse

hinda näilikuks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud.

Hageja poolt esitatud kirjavahetus Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse

Mektory ettevõtluskoostöö koordinaatori Allan Lahiga (I kd, tl 21) ei tõenda üheselt, et kostja

oleks saanud kõik vajalikud uuringud tellida Eestist soodsamalt. A. Lahi selgituse kohaselt on

esitatud materjalide põhjal väga raske hinnata, kui suurt töömahtu raportid nõudsid ja kas

tegemist oli puhtalt laborianalüüsidega või kasutati ka metaandmeid. A. Lahi leiab, et

arusaamatuks jääb, miks telliti analüüse väljapoolt kui põlevkivi-alane ilmselt maailma parim

teadusekspertiis asub Eestis. TTÜ-st saanuks tellida teenust akrediteeritud laboritelt.

Esitatud kirjavahetuses toodud A. Lahi väited on ringkonnakohtu hinnangul üldised ega tõenda,

et sõlmitud raamleping oleks näilik. Kostja esitas kokkuvõtte Skype teel peetud konverentsist

koostööprojekti arendamiseks Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega (I kd, tl 123). Nimetatu

kohaselt on Tallinna Tehnikaülikoolil huvi koostööks kostja ning kostja lepingupartneritega.

Eesti Energia AS-iga on 7. detsembril 2015 sõlmitud konfidentsiaalsusleping.

Ka see, et kostja on hageja nimel sõlminud lepingud äriühinguga Basalt Fiber Materials

Tehnology Developtment tööde tegemiseks ja eraldi finantseerimiseks, eelkõige tehnilis-

geoloogiliste basaltuuringute teostamise eesmärgil, ei muuda vaidlusalust lepingut näilikuks.

Maakohus on ise tuvastanud, et sellele äriühingule üle kantud raha ei hõlma hageja nõuet.

Tunnistaja S.O. väitel tegi Basalt Fiber Materials Tehnology Developtment koostööd Shale Oil

äripartneriga.

Hageja ei ole seega 17. septembri 2015 lepingu näilisust puudutavaid väiteid tõendanud.

12. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja väited kostja ja tema äripartneri vahelise lepingu

sõlmimise kui näiliku tehingu suhtes, ei ole menetluses tõendamist leidnud, võib olukorras, kus

äriühingu juhatuse liige teeb ühingu nimel ilma õigusliku aluseta ja seega lubamatu soorituse,

äriühingul olla aga õigus nõuda kostjalt viimase tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel on

kostja andnud äriühingule kuuluva sularaha üle ilma õigusliku aluseta. Seega võib hagejal olla

kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kui kostja on oma kohustuse rikkumisega põhjustanud

äriühingule kahju.

Pooled ei vaidle, et kostja on äriühingu kontolt raha välja võtnud. Ringkonnakohus leiab, et

kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et tema poolt sularahana välja võetud summasid on

kasutatud äriühingu huvides (ta ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud).

Kostja väitel on ta raha üle andnud lepingu täitmise tasuna. Kostja tugineb esmalt raha

üleandmisel 17. septembri 2015 koostöölepingule, kui raamlepingule, mille sõlmimise suhtes

äriühingu huvides ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole vaidlustanud lepingu

sõlmimise eesmärki, milleks oli kostja väitel koostöö kivivilla tootmiseks põlevkivituha baasil

efektiivse tehnoloogia väljatöötamiseks ning võimaliku hilisema koostöö raames Eesti Energia

AS-ga kivivilla tootmine ja turustamine (I kd, tl 75). Kostja on esitanud lepingu lisad, milles on

kokku lepitud konkreetsed tööetapid. Lepingu lisas on 3 on loetletud 1. tööetapis tehtud ja

vastuvõetud tööd (I kd, tl 81jj; tõlked lk 149jj). Kostja on vastuses hagile p-des 3.14jj

kirjeldanud tööde üksikuid etappe. Kostja väitel jäi kõikides lepingus ja selle lisades kokku

lepitud töödest kahepoolse aktiga vormistamata üksnes lepingu 3. etapp ja 5. etapp, need tööd

on peamises osas tehtud.

Hageja vastuväited kostja poolt esitatud dokumentidele ning tehtud tööde kirjeldustele on väga

üldsõnalised. Ka vastuses apellatsioonkaebusele väidab hageja, et majandustegevust

kirjeldavatest dokumentidest ei ole tuvastatav tegelik majanduslik sisu, ning toob siiski

eelkõige esile tööde eest tasumise sularahas.

Tunnistaja S.O. (XX asutaja), kirjeldas oma ütlustes tema poolt tehtud töid, koostööd Shale Oil

ja tema äripartneri vahel, samuti tööde eest tasumist (III kd, tl 66jj).

Kostja esitas Maksu- ja Tolliameti teate kontrolli lõpetamise kohta, kostja väitel kontrollis ka

Maksu- ja Tolliamet selleks algatatud menetluses lepingu reaalset täitmist, sh raha üleandmist.

Ringkonnakohtus ei vaielnud pooled enam selle üle, et kostja oli sularaha üleandmise ajal Vene

Föderatsioonis. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sularaha veo eeskirjade rikkumine ei

tähenda sularaha veo mittetoimumist. Kui ka suurtes summades sularahaga arveldamine ja raha

üle Eesti-Vene piiri kandmine ei pruugi olla tavapärane, ei ole see ilmtingimata vastuolus

tsiviilsuhete loogika ja praktikaga, nagu leidis maakohus.

Maakohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi tellides uuringud Eestist väljaspoolt. Kostja

esitas ЗАО «Базальтовые Проекты» pakkumise väitega, et sellest nähtub, et üksnes hageja

ettevõtte tellitud projekti eeltööde, s.o toormega varustamise ja majanduslike arvestuste,

maksumus on 500 000 USD (sellele lisaks toorme uurimise maksumus ca 200 000 – 250 000

USD). Hageja ei ole selle suhtes sisulisi vastuväiteid esitanud.

13. Maakohus on otsuse põhjendustes heitnud kostjale ette hoolsuskohustuse rikkumisena

äripartneri ühingu andmete ja tausta kontrollimata jätmist, millega juhatuse liige võttis

äriühingule ebamõistliku äririski. Maakohtu hinnangul jäi dokumentide koostamise ajal Shale

Oil äripartneril veel esitamata esimene majandusaasta bilanss, kust oleks võimalik saada

informatsiooni äripartneri majandusliku seisundi kohta. Seejuures on tehingu esialgne väärtus

vähemalt 170 000 eurot, millest 25% kohustus kandma äripartner. Ringkonnakohtule jääb

arusaamatuks maakohtu järeldus, mille kohaselt on hiljuti asutatud äriühinguga lepingute

sõlmimine juhatusepoolne hoolsuskohustuse rikkumine. Selline käsitlus ei vasta ettevõtete

vahelisele tavapärasele majandustegevusele.

Maakohus leidis lisaks, et kostja on võtnud ebamõistliku äririski vaidlusaluse lepingu

sõlmimisel, kuna hagejal pole otsest ligipääsu põlevkiviõlile ja selle tuhale ja ta ostis seda vaid

AS Eesti Energia väljakuulutatud hangete võitmise tõttu. Kahe hanke võitmine ei tähenda

järgnevate hangete võitmist. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kostjal puudus alus

arvata, et Shale Oil tegevus AS Eesti Energia koostööpartneriga ei pruugi jätkuda. Põhjendatud

on apellatsioonkaebuse väide, et kartuses, et äriühing ei pruugi järgmist hanget võita, ei saa

jätta äritegevust arendamata.

14. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et asja materjalide põhjal ei saa asuda

seisukohale, et sularaha ei oleks Shale Oil poolt äripartnerile üle antud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga tunnistajate A.M. ja I.P. ütlustele. Mõlema

tunnistaja ütluste kohaselt on kostja andnud vaidlusaluse sularaha äriühingu nõukogu liikmele

U. Landile. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et tunnistaja A.M. on olnud esialgse hageja

pankrotitoimkonnas, seega hageja võlausaldaja. Praegusele hagejale osutab tunnistaja

juhtimisteenust. Tunnistaja I.P. on praeguse hageja konsultant ja tunnistas, et tal on majanduslik

huvi, et hagejal läheks hästi. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistaja A.M. ja I.P. ütlused ei

ole tõendina usaldusväärsed.

15. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

(vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke