1-10-15232/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-15232 (kohtueelses menetluses nr 10284000102) riik O.E ja F.G versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav O.E

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxxx ; töötab ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

Süüdistatav F.G

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx; töötu; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada O.E süüdi (KarS) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega

O.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17. novembri 2008 otsusega O.E-le

mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning mõista O.E-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS § 69 alusel asendada O.E-le

mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. oktoober 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada O.E KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx-xxxxxx xx-xx xxxxxxxxxx; määrata O.E-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel

käitumiskontrolli ajal kohustusena hüvitada kannatanule tekitatud kahju katseaja jooksul; tühistada O.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada F.G süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 69 alusel asendada F.G-le mõistetud vangistus 2

kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. august 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada F.G KarS

2

§ 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxx; tühistada F.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Liisa S.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt O.E-lt ja

F.G-lt 10 337 (kümme tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) krooni Liisa S.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 O.E-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 900 (üheksasada) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40

(nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 465 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 623

(kuussada kakskümmend kolm) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 F.G-lt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 900 (üheksasada

krooni) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 1 940 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a

jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 162 (ükssada kakskümmend kaks) krooni

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 300 (kolmsada) krooni, Raul Tosmannile 300 (kolmsada) krooni. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15232“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

3 1.

Süüdistused

1.1. Süüdistusest nähtuvalt on O.E toime pannud kuriteona avaliku korra raske

rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

KarS § 263 p 1 ja 4 järgi, mis seisnesid: 1) 18. aprillil 2010. a kella 03.35 paiku viibides koos F.G-ga Viljandi linnas

Tartu tänaval, tungis kallale Liis S.ile, keda peksis jalgade ja kätega peaja kehapiirkonda, põhjustades Liisa S.ile valu ja tervisekahjustuse; 2) 07. mail 2010.a kella 02.00 paiku viibides Viljandi linnas Tartu tn 9 asuvas ööklubis , lõi ühe korra lahtise käega Liisa S.i näkku, „City“ põhjustades Liisa S.ile valu. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on F.G toime pannud kuriteona avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt KarS § 263 p 1 ja 4 järgi, mis seisnes selles, et tema viibides 18. aprillil 2010.a kella 03.35 paiku koos O.E-ga Viljandi linnas Tartu tänaval, tungis kallale Liis S.ile, keda peksis jalgade ja kätega pea-ja kehapiirkonda, põhjustades Liisa S.ile valu ja tervisekahjustuse.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) O.E KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 65 lg 2

alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 17.11.2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 5 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista vangistus 6 kuud; KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

määrata 10 kuud kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu

järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule;

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata kohustuseks hüvitada kannatanule tekitatud kahju katseaja jooksul; 2) F.G KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 69

alusel asendada vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 8 kuud kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 263 p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

4

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Liisa S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

10 337 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt

O.E-lt ja F.G-lt 10 337 (kümme tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) krooni Liisa S.i kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava O.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni. Süüdistatava O.E

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni.

Süüdistatava F.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni. Süüdistatava F.G

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 80 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Arvestades asjaolu, et süüdistatav F.G on ametlikult töötu ja seetõttu raskes majanduslikus olukorras tuleb süüdistataval vähendada sundraha 5 525 võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

5

1) O.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 900 (600 + 300) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks;

2) F.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 900 (600 + 300) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik