3-20-2413/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2413

Haldusasi

Osaühingu Technosol kaebus Maksu- ja Tolliameti

17.09.2020

maksuotsuse

nr

12.2-3/051446-6

ja

06.11.2020

vaideotsuse

nr

6-1/4735-4

osaliseks

tühistamiseks

ning

24.11.2020

intressinõude

nr 13-3/115555 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – osaühing Technosol, esindaja HN

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Technosol apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühingu Technosol apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

17.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2413 muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-2413

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 10.01.2020 teate nr 12.2-3/051446-1 ja 09.06.2020

korralduse nr 12.2-3/051446-3 alusel OÜ Technosol maksude arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober–november 2019. Kontrolli tulemused

kajastati 25.08.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/051446-4, millele äriühing esitas eriarvamuse.

2. MTA kohustas 17.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051446-6 OÜ-d Technosol tasuma

5253,06 eurot.

1) OÜ Technosol kajastas käibemaksu arvestuses õigusabi teenuse soetamist Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ-lt. Arvetel näidatud teenused ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, vaid

on osutatud juhatuse liikmele IR-le tema eraelu puudutavates tsiviilvaidlustes. Seetõttu tuleb

vähendada OÜ Technosol sisendkäibemaksu ning määrata täiendav tulu- ja sotsiaalmaks

erisoodustustelt.

2) OÜ Technosol on tasunud juhatuse liikme reisikulusid (reisid Valgevenesse, Lätti, Taisse,

Singapuri ja Laosesse ning Meresuu SPA külastus). Kulud ei ole seotud äriühingu

ettevõtlusega. Juhatuse liige ei ole kulusid hüvitanud. Seetõttu tuleb äriühingul tasuda tulu- ja

sotsiaalmaks erisoodustustelt.

3) OÜ Technosol on jätnud deklareerimata juhatuse liikmele tehtud väljamaksed (pangakontolt

väljavõetud sularaha, juhatuse liikmele makstud päevaraha). Väide, et pangakontolt

väljavõetud raha on omaniku antud laenu tagastamine, on paljasõnaline. Seetõttu tuleb

äriühingul tasuda väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu.

4) Maksu määramise õiguslikud alused on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1

ja § 31 lg 1; tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 2, 4 ja 5, § 41 p 1 ja § 48 lg-d 1 ja 3 ning

sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7 ja § 9 lg 1 p-d 1 ja 4.

3. OÜ Technosol esitas vaide, mille MTA rahuldas 06.11.2020 vaideotsusega nr 6-1/4735-4

osaliselt. MTA luges Valgevene reisiga seotud kulud seotuks äriühingu ettevõtlusega.

Vaideotsusega muudeti maksuotsuse resolutsiooni selliselt, et OÜ-d Technosol kohustati

tasuma 4955,50 eurot.

4. MTA parandas 19.11.2020 otsusega nr 6-1/4735-5 vaideotsuses tehtud ilmse ebatäpsuse

(arvutusvea) ning suurendas maksuotsusega nõutavat maksuvõlga 16,85 euro võrra, s.o kokku

oli maksukohustus 4972,35 eurot.

5. MTA kohustas OÜ-d Technosol 24.11.2020 nõudega nr 13-3/115555 tasuma intresse 488

eurot.

6. OÜ Technosol palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada osaliselt

maksuotsus ja vaideotsus ning tühistada intressinõue. Kaebaja ei vaidlustanud 08.11.2019

arvega nr 966 seotud maksu määramist 127,50 euro ulatuses.

1) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved on seotud kaebaja ettevõtlusega. On tõsi, et IR pidas

kontrolliperioodil ka tsiviilvaidlust, kus oli esindajaks sama advokaadibüroo. Arve nr 966

seondus selle tsiviilvaidlusega ja oli raamatupidamises ekslikult seostatud kaebaja

ettevõtlusega. Ülejäänud arved olid seotud kaebaja majandustegevust puudutavate lepingute

õigusliku analüüsiga. Kaebaja esitas lepingud maksumenetluses. Teenuse maht kajastus arvetel

tundidena, mille kaebaja eelnevalt heaks kiitis, kuid tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga

lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Töö tehti vahetult enne arve esitamist.

Lepingueelsed läbirääkimised ja lepingus muudatuste tegemine oli pikaajaline protsess,

3-20-2413

3(8)

millesse oli kaasatud Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ. Oluline osa läbirääkimistest toimus

telefoni

teel,

samuti

oli

kaebaja

eelistatud

koostöövorm

advokaadibürooga

telefonikonsultatsioon. See tagas efektiivsuse lepingu nüansside läbirääkimistel. Kirjavahetus

advokaadibürooga ei ole säilinud seoses möödunud ajavahemiku ja arvuti hävimisega.

2) Reisikulud olid seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur ei võtnud vaideotsuses arvesse

Valgevene reisi kulusid täies ulatuses ja tegi tasaarvestuse vaid majutuskulude osas. Meresuu

SPA külastusega seonduvat on kaebaja korduvalt selgitanud: hotellis toimus õhtul juhatuse

liikme kohtumine koostööpartneriga, kus arutati edasist koostööd, mistõttu oli vajalik ka

ööbimine. Lätis kohtus juhatuse liige samuti koostööpartneriga. Kaebaja esitab kohtule

täiendavalt äripartneri SIA Deltars kinnituse kohtumise toimumise kohta. Kaebaja on

selgitanud ka Tai, Singapuri ja Laose reisi kulusid. Neis riikides toimusid tooteesitlused ja

müügikohtumised. Kaebaja esitab kohtule HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, et

juhatuse liige viibis neil kohtumistel, samuti kuvatõmmise WhatsApp’i vestlusest, kus

arutatakse kohtumise ettevalmistamist.

3) Juhatuse liikmele tehtud väljamaksed olid omaniku antud laenu tagastamine. Kaebaja esitab

kohtule 06.02.2002 notariaalse korteri ostu-müügilepingu, mis tõendab, et IR-l oli raha

äriühingule laenu andmiseks. Omaniku laenu tagasimaksete alust tõendab ka kaebaja 2002. a

majandusaasta aruande väljavõte (raamatupidamisbilanss), kus kohustuste real on kajastatud

omaniku laenuga seotud kohustusi.

4) Maksuotsuse õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka intressinõue.

7. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.

1) Kaebaja esitatud lepinguid ei ole võimalik seostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ

osutatud õigusteenusega. Õige pole kaebaja väide, tagantjärgi ei saa tuvastada iga konkreetse

lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Kaebaja saanuks pöörduda täiendavate

tõendite saamiseks advokaadibüroo poole. Pole usutav, et kaebajal ei ole alles mitte ühegi

kirjavahetust advokaadiga. Isegi kui see on nii, saanuks kaebaja küsida kirjavahetuse koopiaid

oma advokaadilt. Kaebaja väitis esialgu, et ka arve nr 966 on seotud kaebaja

majandustegevusega. See annab aluse arvata, et tegelikult on kõik vaidlusalused Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ arved seotud kaebaja juhatuse liikme isiklike kohtuasjadega ning kaebaja

püüab arvete tegelikku sisu varjata.

2) MTA on vaideotsuses arvesse võtnud kaebaja Valgevene reisiga seotud kulud kogu ulatuses.

Muude reisikulude osas jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde. Kohtumenetluses

esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest kaebaja oleks saanud need esitada juba

maksu- või vähemalt vaidemenetluses. Kaebajale selgitati, milliseid tõendeid tuleks esitada.

Läti koostööpartneri kinnitust oleks saanud küsida juba varem. Tai, Singapuri ja Laose reisi

kohta esitatud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse järgi kinnitab NS, et osales

HydroBreak toodete müümisel ja oli abiks 18.11.2019–26.11.2019 Tais ja Laoses. Tegemist ei

ole kinnitusega selle kohta, et kaebaja juhatuse liige viibis Tais ja Laoses seoses äriühingu

majandustegevusega. Pole teada, millal see kinnitus anti. WhatsApp’i vestlus oli kaebajal

olemas juba maksumenetluse ajal ning see ei tõenda kaebaja juhatuse liikme reiside seost

kaebaja ettevõtlusega. Ka väidetav kirjavahetus äripartneritega seoses reisi ettevalmistamisega

oli kaebajal olemas juba maksumenetluse ajal. Kokkuvõttes näitavad tõendid üksnes seda, et

IR suhtles kaebaja äripartneritega.

3) Väited omaniku antud laenu tagasimaksmisest ei ole usutavad. Kaebaja 10.06.2020 selgituste

kohaselt pärines laenuks antav raha IR-le kuulunud korteri müügist, kuid kaebaja ei esitanud

maksu- või vaidemenetluses kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks

3-20-2413

4(8)

kinnisvara müüki ja seda, et juhatuse liikmel oli rahalisi vahendeid laenu (700 000 krooni)

andmiseks. Kohtule esitatud müügileping ei tõenda, et IR andis kaebajale laenu. IR andis

äriühingule laenu väidetavalt 18.10.2001, kuid kinnistu müügileping on sõlmitud 06.02.2002.

Seega ei saanud vahendid laenu andmiseks pärineda viidatud kinnistu müügist. Lisaks on

kaebaja esitanud üksnes foto müügilepingu esimesest leheküljest, kus ei ole näha

lepinguosaliste lepingu sõlmimist kinnitavaid allkirju ega korteri müügihinda. Ka foto kaebaja

2002. a raamatupidamisbilansist ei tõenda omaniku laenu andmist. Kaebaja oleks saanud selle

tõendi esitada juba maksumenetluses.

8. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud haldusaktide põhjendustega neid

kordamata (HKMS § 165 lg 2).

1) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved on esitatud õigusnõustamise eest (kokku 14

töötundi). Arvetelt ei nähtu mingeid muid andmeid ja kaebaja ei ole esitanud täiendavaid

tõendeid, mis võimaldaks siduda arvetel märgitud õigusnõustamise kulu kaebaja ettevõtlusega.

Kaebaja

esitas

maksumenetluses

lepingud,

mida

advokaadibüroo

on

väidetavalt

õigusnõustamise käigus analüüsinud, kuid puuduvad tõendid, et advokaadibüroo oleks lepingud

üle vaadanud ja sinna täiendusi või parandusi teinud. Usutav pole kaebaja väide, et muid

tõendeid, millest nähtuks teenuse täpsem sisu, ei ole võimalik esitada, sest tagantjärgi ei saa

tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu ja suhtlus

advokaadibürooga käis peamiselt telefoni teel. Advokaadibüroode üldlevinud praktika on

selline, et kui arve esitatakse töötunni põhiselt, dokumenteeritakse osutatud teenuse maht 5- või

10-minutilise täpsusega ning lisaks esitatakse kliendile täpsem spetsifikatsioon arve sisu kohta

(sh märgitakse toimunud telefonikõnede aeg ja kestus), et kliendil oleks võimalik kontrollida

teenuse mahtu. Puudub põhjus arvata, et kaebajale teenust osutanud advokaadibüroo toimis

teistmoodi. Kaebaja juhatuse liikmel olid paralleelselt käsil eraelulised tsiviilvaidlused, kus oli

esindajaks sama advokaadibüroo. Kaebaja tunnistab, et arve nr 966 oli ekslikult seostatud

kaebaja ettevõtlusega ja tegelikult oli tegemist juhatuse liikmele osutatud teenusega. Arvel nr

996 on kajastatud teenuse maht ja hind samamoodi kui teistel õigusabiteenuste eest esitatud

arvetel. Seega on põhjendatud MTA kahtlus, et ka ülejäänud arved võivad olla esitatud seoses

kaebaja juhatuse liikme eraeluliste vaidlustega, mistõttu tuleb arvete alusel tehtud väljamakseid

käsitada erisoodustusena.

2) MTA ei jätnud 08.10.2019–13.10.2019 Valgevene reisiga seotud kulusid tervikuna arvesse

võtmata. Kontrolliakti p-de 1.2.2.1 ja 1.2.2.3 ning maksuotsuse p 2.2.3 kohaselt tasus kaebaja

Valgevene reisiga seotud kulutusi kokku 270,36 eurot. MTA märkis vaideotsuses, et rahuldab

vaide osas, mis puudutab kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi ajavahemikul 08.10.2019–

13.10.2019 (kokku 270,36 eurot). Vaideotsusega muudeti nii maksuotsuse resolutiivosa kui ka

erisoodustustelt arvestatud maksukohustuste maksuarvestust. Lisaks muutis maksuhaldur

maksuotsuses toodud kinnipeetud tulumaksu- ja sotsiaalmaksu arvestust osas, mis puudutas

Valgevene reisiga seoses juhatuse liikmele makstud päevarahasid, mis olid varem maksustatud

juhatuse liikme tasuna. Vaideotsuses tehtud arvutusviga on parandatud 19.11.2020 otsusega.

Vaideotsuse p 11 sõnastus on eksitav, sest lisaks reisiga seotud kulutustele (270,36 eurot) oli

reisiga seonduvalt maksustatud ka päevarahad 191,70 eurot. Seega olnuks vaideotsuses

korrektne viidata ka päevarahadele ja esitada selgelt maksuarvestuse muutmise aluseks olev

arvutuskäik. Vaideotsus lõppjäreldus on siiski õige ja tehtud kaebajale soodsamas suunas.

3) Meresuu SPA-ga seotud kulude osas on maksuhalduri järeldused õiged (vt kontrolliakti p

1.2.2.2 alap b, maksuotsuse lk 5 ja vaideotsuse p 11). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis

kinnitaks reisi seotust ettevõtlusega, ja on andnud reisi kohta vastuolulisi ütlusi.

3-20-2413

5(8)

4) Maksuhalduri hinnang Riia reisi kuludele on õige (vt kontrolliakti p 1.2.2.2 alap c,

maksuotsuse lk 5 ja vaideotsuse p 11). Kaebaja on esitanud selle reisi kohta erinevaid ja

vastuolulisi andmeid ning selgitusi. Seega ei ole veenvalt tõendanud reisi seotus kaebaja

ettevõtlusega. Kohtumenetluses esitas kaebaja uue tõendina oma äripartneri SIA Deltars

kinnituse kohtumise toimumise kohta Lätis, kuid see jääb tähelepanuta, sest kaebaja oleks

saanud selle tõendi esitada juba maksu- või vaidemenetluses.

5) Tai, Singapuri ja Laose reiside kohta on maksuhaldur kontrolliakti p 1.2.2.2 alap-s d

märkinud, et kaebaja on maksumenetluses reisi eesmärgina viidanud kohtumisele klientidega

ja toote esindajaga ning komandeeringu aruandes märkinud lisaks messil osalemise. Samas ei

nähtu maksuhaldurile esitatud andmetest, et kaebajal oleks neis riikides edasimüüjaid või

kliente. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses dokumente, mis tõendaks vastupidist.

Kohtumenetluses on kaebaja esitanud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, WhatsApp’i

vestluse äripartneriga ning 2019. a kirjavahetuse äripartneritega, kuid uued tõendid tuleb jätta

tähelepanuta, sest kaebajal oli võimalus esitada need juba maksu- ja vaidemenetluses. Lisaks

tuleb nõustuda vastustajaga, et esitatud tõendid ei kinnita reiside seost kaebaja ettevõtlusega (vt

MTA 18.01.2020 vastus, p-d 4.1.4–4.20).

6) MTA tuvastas, et kaebaja jättis kontrollitaval perioodil deklareerimata juhatuse liikmele

tehtud väljamaksed (2019. a oktoobris 941,7 eurot ja 2019. a novembris 1001,4 eurot, kokku

1987,68 eurot; vt kontrolliakti p 1.3.2.2). Kaebaja leiab, et tegemist oli omaniku antud laenu

tagasimaksetega. Kaebaja on 10.06.2020 maksuhaldurile selgitanud, et laenuks antud raha

pärines juhatuse liikmele kuulunud korteri müügist, kuid ta ei esitanud maksumenetluses

kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks kinnisvara müüki ja seda, et

juhatuse liikmel oli rahalisi vahendeid laenu andmiseks. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud

fotod korteri müügilepingu esilehest ja 2002. a raamatupidamise aastaaruandele lisatud

bilansist, kuid ka need ei lükka maksuotsuses toodud järeldust ümber. MTA on selgitanud, et

omanik andis kaebajale laenu väidetavalt 18.10.2001, kuid kinnistu müügilepingus on

kuupäevaks märgitud 06.02.2002. Seega ei saanud kaebaja vahendid laenu andmiseks pärineda

viidatud kinnistu müügist. Lisaks on kaebaja esitanud üksnes foto müügilepingu esimesest

leheküljest ning puudub teave, kas leping on üldse allkirjastatud, samuti ei nähtu tõendist korteri

müügihinda, mis näitaks IR-l laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu. Ka nende tõendite

puhul ei ole kaebaja selgitanud, miks neid ei olnud võimalik varem esitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. OÜ Technosol palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

1) Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus hindas tõendeid valesti. Kaebaja

esitatud tõendid jäid arvesse võtmata.

2) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved on seotud kaebaja ettevõtlusega. Suhtlus

advokaadibürooga toimus peamiselt suuliselt. Kaebajal oli advokaadibürooga usalduslik suhe

ja seetõttu ei fikseeritud tehtud töid detailsemalt. Õigusteenus seisnes rahvusvaheliste lepingute

juriidilises analüüsis. See ei pea tingimata väljenduma teksti muutmises või ümber kirjutamises.

Kaebaja säilitab lepingutest vaid lõplikud versioonid, millelt ei saagi parandusi nähtuda.

Kaebaja ei hoia alles lepingute tööversioone, et allkirjastamisel ei tekiks segadust või eksitusi.

Kaebaja nõustus arve õigsusega ja seetõttu ei küsinud tehtud tööde kohta täiendavaid selgitusi.

Maksuhalduril ei olnud takistust küsida ise advokaadibüroolt selgitust.

3) Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid ja selgitusi, et IR reisid olid seotud kaebaja

ettevõtlusega. Mõnda väikest eksimust kuupäevade vms osas ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks,

3-20-2413

6(8)

sest üldiselt on kaebaja selgitused üksikasjalikud, järjekindlad ja loogilised. Kaebaja esitas

maksuhaldurile töölähetuse otsuse ja komandeeringu aruande koos kuluaruandega, mille alusel

tehti väljamaksed. Äripartneritega ühiste fotode tegemine või neilt muude kinnituste küsimine

ei oleks kooskõlas hea äritavaga.

4) Juhatuse liikmele tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja esitas

maksuhaldurile äriregistri väljavõtte ühe lehekülje, sest majandusaasta aruanne on

maksuhaldurile ja kohtule kättesaadav äriregistrist. Äriregistrile esitatud aruandest on näha

juhatuse liikme poolt äriühingule antud laen. Kaebajal ei ole õigust avaldada notariaalse lepingu

sisu ilma teiste osapoolte loata. Kuna see tehing toimus u 20 aastat tagasi, ei ole muid

dokumente säilinud, sh ei ole enam olemas panka, mille vahendusel tehing tehti. Kaebaja esitas

maksuhaldurile maksegraafiku. Tagasimaksed on tehtud sularaha väljamaksetena või

maksetena kassasse.

10. MTA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

1) Kaebaja esitas hulgaliselt tõendeid alles kohtumenetluses, kuigi nende esitamise vajadus oli

talle selge juba varem ja tõendid olid kaebajale kättesaadavad. Sellega rikkus kaebaja

kaasaaitamiskohustust. Samas ei lükka ka uued tõendid maksuhalduri järeldusi ümber.

2) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvete seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole tõendatud. Pigem

võib eeldada, et kaebaja varjab täpsemat ajaarvestust ja seeläbi ka arvete täpsemat sisu, sest see

kinnitab õigusabi osutamist juhatuse liikme isiklikes huvides peetud tsiviilvaidluses.

3) Reiside kulud ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja ei ole esitanud asjakohaseid

tõendeid ja tema ütlused on vastuolulised ning ajas muutuvad.

4) Kaebaja väited juhatuse liikme antud laenust ei ole usutavad ja on piisavalt tõendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved nr 821, 877

ja 1013 (MTA 18.01.2021 vastuse lisad 3, 4 ja 6) on seotud kaebaja ettevõtlusega. Arvetel on

teenuse sisuks märgitud üldiselt „õigusnõustamine“. Kaebaja on sõlminud äripartneritega

koostöölepinguid, kuid tema väited, et Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ osales lepingueelsetes

läbirääkimistes ja tegi lepingute õigusliku analüüsi, on tõendamata. Lepingutega seotud

õigusteenuse osutamist ei tõenda pelgalt fakt, et kaebaja on koostöölepingud sõlminud.

Kaebajal võis küll olla advokaadibürooga usalduslik suhe ja ta võis eelistada

telefonikonsultatsioone, mistõttu teenuse osutamist ei dokumenteeritud, kuid sellega võttis

kaebaja riski, et tal ei ole võimalik tõendada maksuhaldurile ja kohtule arvel näidatud teenuse

seost oma ettevõtlusega. Sama puudutab kaebaja selgitust, et ta on kustutanud kõik e-kirjad ja

lepingute projektid, et oma seadmeid mitte koormata ja vältida segadusi lepingute

allkirjastamisel (vt kaebaja 02.07.2020 e-kiri, MTA 18.01.2021 vastuse lisa 8). Puudub vaidlus,

et kaebaja juhatuse liikmel oli kontrolliperioodil isiklikke tsiviilvaidlusi, kus oli esindajaks

sama advokaadibüroo. Arvetega nr 821, 877 ja 1013 sarnaselt vormistatud arve nr 966 (kaebuse

lisa 8) kohta väitis kaebaja esmalt, et see on seotud kaebaja ettevõtlusega, kuid kaebuses

möönis, et arve on seotud juhatuse liikme tsiviilvaidlusega. Eeltoodud asjaolud tekitavad

põhjendatud kahtluse, et ka arved nr 821, 877 ja 1013 on seotud juhatuse liikme isiklikes

huvides osutatud õigusteenusega. Etteheide, et maksuhaldur pole küsinud arvete nr 821, 877 ja

1013 sisu kohta teavet teenuse osutajalt, ei ole asjakohane, sest kaebaja lubas maksuhaldurile

10.06.2020 seletuste andmise käigus, et küsib oma advokaadilt kirjavahetuse koopiad (MTA

18.01.2021 vastuse lisa 7, küsimus nr 10). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta seda lubadust ei

3-20-2413

7(8)

täitnud. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri järeldusega, et kaebaja ei

saa arvete nr 821, 877 ja 1013 alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning arvete tasumist tuleb

käsitada kaebaja juhatuse liikmele tehtud erisoodustusena, millega seoses tuleb kaebajal tasuda

tulu- ja sotsiaalmaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1; TuMS § 48 lg-d 1 ja 3; SMS §

2 lg 1 p 7).

13. Maksuhaldur leidis õigesti, et maksu- ja vaidemenetluses kogutud tõendid ei kinnita

maksuotsuses toodud Läti, Tai, Singapuri ja Laose reisikulude ning Meresuu SPA külastuse

seotust kaebaja ettevõtlusega ning juhatuse liikme reisikulude katmine on käsitatav juhatuse

liikmele tehtud erisoodustusena, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu (TuMS § 48 lg-d 1

ja 3; SMS § 2 lg 1 p 7). Iseenesest on kaebaja vormistanud juhatuse liikme reiside kohta

töölähetusse saatmise otsused ja hiljem on juhatuse liige koostanud ka töölähetuse aruanded,

samuti on esitatud sõidu- ja majutuskulude arved (MTA 18.01.2021 vastuse lisad 9–11 ja 22–

40), kuid neis dokumentides on viidatud lähetuse eesmärgina üldsõnaliselt kohtumisele

klientide ja koostööpartneritega. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses muid veenvaid tõendeid,

et kõnealused reisid olid seotud kaebaja ettevõtlusega, mitte tehtud kaebaja juhatuse liikme

isiklikes huvides, sh olid kaebaja seletused üldsõnalised ja osaliselt ka ajas muutuvad. Kaebaja

kohtumenetluses esitatud tõendid ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber.

14. Kaebaja esitatud 21.10.2019 arve nr 8062671 kohaselt (MTA 18.01.2020 vastuse lisa 22)

peatus kaebaja juhatuse liige Meresuu SPA-s 18.10.2019–19.10.2019. Kaebaja selgitused ei ole

olnud selged ja järjekindlad küsimuses, kellega, millal ja millistel asjaoludel ta sel ajal kohtus

selliselt, et vajalik oli hotellis ööbida (vrd kaebaja 10.06.2020 seletuse p 13, kontrollaktile

esitatud eriarvamus (MTA 18.01.2021 vastuse lisa 43) ja vaide lisa 2 (kaebuse lisa 3); vt ka

kontrollakti p 1.2.2.2 ning maksuotsuse p-d 2.2.2 ja 3). Ringkonnakohus ei korda selles osas

maksu- ja vaideotsuse põhjendusi, kuid märgib täiendavalt, et kaebaja selgituste järgi ööbis ta

hotellis 21.10.2019, kuid arve järgi 18.10.2019. See tekitab täiendavat ebaselgust küsimuses,

kellega ja mis kuupäeval juhatuse liige kaebaja huvides kohtus. Kaebaja ei ole esitanud

maksuhaldurile mingeid tõendeid, et ajavahemikus 18.10.2019–21.10.2019 toimus kohtumine

Venemaa koostööpartneriga. Kaebaja ei ole esitanud selle külastuse kohta ka kohtumenetluses

uusi tõendeid, mis annaks aluse maksuhalduri järeldusi ümber hinnata.

15. Kaebaja juhatuse liige viibis töölähetuse otsuse järgi 04.11.2019–07.11.2019 Lätis, sh ööbis

05.11.2019 Jurmalas hotellis (vt arve, MTA 18.01.2021 vastuse lisa 26). Kaebaja juhatuse liige

ei mäletanud 10.06.2020 seletust andes täpsemalt, mis põhjusel ta Lätis käis, kuid märkis

Jurmalas ööbimise kohta, et sai seal soodsa hinna ja seal pole probleemi ka parkimisega

(seletuse p 15). Kuluaruande järgi (MTA 18.01.2021 vastuse lisa 27) viibis kaebaja juhatuse

liige Riias 04.11.2019–05.11.2019, sh sõitis Riiga 04.11.2019 bussiga ning mingeid

autorendiga seotud kulusid tal ei olnud. Kontrolliaktile esitatud eriarvamuses selgitas kaebaja,

et Riia reis toimus seoses SIA-le Deltars kauba müügiga 07.11.2019 ning kaebaja juhatuse liige

viis kauba ise kohale. Kauba transportimine liinibussiga Riiga (sh 05.11.2019 Jurmalasse) ei

ole usutav, eriti kui vaides selgitas kaebaja, et kauba tõi kohale hoopis Siim Aas FIE, kes esitas

selle kohta ka 06.11.2019 arve. Seega on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebaja selgitused

on vastuolulised ja seetõttu ka ebausaldusväärsed. Kohtumenetluses täiendavalt esitatud SIA

Deltars müügijuhi 01.12.2020 e-kiri (kaebuse lisa 9) ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale, sest see on üldsõnaline ega sisalda teavet, milles neli päeva väldanud kohtumised

seisnesid, kus ja kellega kohtumised toimusid jms.

16. Kaebaja esitatud dokumentide järgi viibis tema juhatuse liige 07.11.2019–28.11.2019 Tais,

Singapuris ja Laoses. Töölähetuse otsuse kohaselt oli reisi eesmärk kohtumine klientide ja toote

esindajaga ning komandeeringu aruande järgi kohtumine klientidega ja mess (MTA 18.01.2021

vastuse lisad 10 ja 11). Kaebaja ei esitanud maksumenetluses andmeid selle kohta, et ta oleks

3-20-2413

8(8)

müünud kaupa kõnealustesse riikidesse. Kaebaja 10.06.2020 selgitust, et tooted müüs Leedus

asuv esindaja Norra kaudu, on maksuhaldur pidanud põhjendatult ebausaldusväärseks. Ka

eriarvamuses ja vaides räägib kaebaja üldsõnaliselt kohtumistest, toomata välja konkreetseid

nimesid, kohti ja kohtumiste tulemusi. Kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid (kaebuse

lisad 10–12) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. HydroBreak Singapuri esindaja NS

selgitab 01.12.2020 e-kirjas (lisa 10), et osales ja abistas 18.11.2019–28.11.2019 Tais ja Laoses

HydroBreak toodete müümisel, kuid selles e-kirjas ei ole mainitud mingeid kohtumisi kaebaja

juhatuse liikmega ning tema osalemist kohtumistel või toodete müümisel, samuti on viidatud

üldiselt kohtumistele, toomata välja nende toimumise aega ja kohta ning konkreetseid osalejaid.

Kaebaja ei ole ka lähemalt selgitanud oma seost e-kirja saatnud isikuga. Lisa 11 on kuvatõmmis

02.03.2019 WhatsApp’i vestlusest PN-ga, kuid puudub vestluse kontekst ja selliselt ei saa seda

vestlust mõistlikult seostada kaebaja juhatuse liikme reisiga Taisse 2019. a novembris. Lisa 12

on 03.02.2019–11.02.2019 e-kirjavahetus, mille seos vaidlusaluse reisiga jääb samuti

arusaamatuks.

17. Maksuhaldur leidis õigesti ka seda, et kontrolliperioodil kaebaja juhatuse liikmele tehtud

väljamaksed (sularahas pangakontolt välja võetud raha ja päevarahad eespool toodud reiside

eest) ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, vaid neid saab käsitada juhatuse liikme tasuna, millelt

tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu (TuMS § 40 lg-d 2 ja 4 ning § 41 p 1; SMS § 2 lg 1 p 4).

Kaebaja väide, et pangakontolt väljavõetud raha oli 18.10.2001 omaniku antud laenu tagasi

maksmine, ei ole usutav ning seda ei muuda ka kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid

(kaebuse lisad 13 ja 14). IR selgitas kaebaja seadusliku esindajana 10.06.2020, et sai raha

kaebajale laenu andmiseks oma korteri müügist. Notariaalne leping IR ja tema endise abikaasa

ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügi kohta (lisa 13) on aga sõlmitud ligikaudu neli kuud

pärast väidetava laenu andmist kaebajale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suure

summa IR korteri müügist sai. Seetõttu ei ole tõendatud, et IR-l olid olemas rahalised vahendid

äriühingule laenu andmiseks. Kaebaja 2002. a majandusaasta aruande üks lehekülg

(raamatupidamisbilanss, lisa 14) kajastab üldiselt kaebaja majandusolukorda 31.12.2001 ja

31.12.2002 seisuga ega tõenda veenvalt, et 2019. a oktoobris ja novembris IRle tehtud

väljamaksed olid ligikaudu 17 aastat tagasi antud laenu tagasimaksed. Kahtlust laenu andmisest

süvendab asjaolu, et laenusummalt ei arvestata intresse ja laenu tagasi maksmine toimub n-ö

jooksvalt vastavalt vajadusele, sh ei ole pooled kokku leppinud laenu tagastamise kuupäeva (vt

kaebaja 10.06.2020 seletus, p 7 ja allkirjadeta laenuleping, MTA 18.01.2021 vastuse lisa 13).

18. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)