4-22-3169/5 · 4-22-3169/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2022 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3169 (2302,22,009365) Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi G.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.08.2022.a 2302,22,009365 otsusele väärteoasjas nr Kaebuse esitaja G.D, isikukood: XXX; elukoht: xxxx Asja läbivaatamise ae...
Full Text of the Judgment · 4-22-3169/5
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2022 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3169 (2302,22,009365) Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi
G.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.08.2022.a 2302,22,009365 otsusele väärteoasjas nr Kaebuse esitaja
G.D, isikukood: XXX; elukoht: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus
J 114 lg 1 p 2 ja lg 4 lg 1 lg 2 p 1 lg 3 kohus uhindudes VTMS § , § 38 , § 118 ja KrMS § 171 otsustas:
RESOLUTSIOON
Jätta taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks G.D Politsei- ja
Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.08.2022.a 2302,22,009365 rahuldamata. otsusele väärteoasjas nr
Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri G.D
kaebus Politsei-
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusele väärteoasjas nr 11.08.2022.a 2302,22,009365 vaatamata ja tagastada kaebus G.D-le. läbi
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja
kohtumääruse põhjendused
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 11.08.2022 G.D-le määras .a üldmenetluse otsusega
223 o toimepanemise eest LS § lg 1 järgi kvalifitseeritud väärte LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.
G.D esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 12.09.2022.a kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.
VTMS § 114 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja väärteomenetluse seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale kohaselt esitataks -s 2 . VTMS § 114 lg 4 e kaebus VTMS § 114 lg 1 p sätestatud
üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast,
mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
Väärteo materjalidest nähtub, et asja G.D on allkirjastanud 20.07.2022.a
väärteoprotokolli AB1546406, kus on lahend on ühtlasi märgitud, et kohtuvälise menetleja
kohtuvälise menetleja juures kättesaadav Väärteoprotokolli kohaselt alates 19.08.2022.a.
soovis G.D saada otsust e-postiga. G.D okollis allkirjaga on väärteoprot
kinnitanud ka - se isiku , et talle on teatavaks tehtud VTMS § s 19 sätestatud menetlusalu
õigused ja kohustused. Kohtuväline menetleja koostas väärteoasjas otsuse 11.08.2022.a. Kuivõrd menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus 15 päeva
jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures
tutvumiseks kättesaadav, siis pidi G.D esitama kohtule kaebuse hiljemalt
05.09.2022.a, arvestades asjaolu, et otsus asjas pidi olema tutvumiseks
väärteo kättesaadav alates 19.08.2022.a.
VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse
menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel
kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb
tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.
G.D edastas kohtule kaebuse elektrooniliselt 12.09.2022.a. Tulenevalt VTMS § 114 lg 1 p 2 ja lg 4 G.D esitama kohtule kaebuse hiljemalt , § 38 ja KrMS § 171 lg 3 pidi
05.09.2022.a kell 00.00. Kuivõrd ei esitanud kohtuvälise menetleja otsuse G.D
peale tähtaegselt kaebust, siis jõustus kohtuvälise menetleja 11.08.2022.a koostatud otsus
06.09.2022
t. .a. Pärast nimetatud tähtaega esitatud kaebust ei saa lugeda esitatuks tähtaegsel
Seega G.D ei ole ing esitas kaebuse esitamisele kehtestatud tähtaega järginud n kaebuse hilinenult.
Kohtule esitatud kaebuses palub G.D võtta tema kaebus vastu hilinenult ja vabandab
avalduse esitamisega viivitamise pärast. Kohus käsitleb G.D sellist avaldust kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Kaebuses on G.D selgitanud, et tal ei olnud võimalust politsei täieliku otsusega tutvuda, kuna ta ei saanud digifaili telefoni kaudu avada. Trahviga tutvus ta alles sõnumist, kus trahvisumma oli kirjas ning juhiloa äravõtmisest sai ta teada transpordiameti sõnumist. Eelneva tõttu jäi ta aval use esitamise tähtajaga hiljaks. d G.D lisab, et kahjuks ei olnud tal politsei otsust võimalik normaalselt vaadata, kuna tal ei ole kodus id-lugejat.
KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle
uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis
ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud
kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - - - raske loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud
haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri (vt
2010.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-10 p 9.2). Ühtegi sellist asjaolu käesoleval juhul kaebuse esitaja kaebetähtaja möödalaskmise puhul ei esinenud.
Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb
otsuse sisust mitteteadmisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05. veebruari 2009.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08 p 13).
Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kohtuvälise menetleja otsus
on G.D-le lidest kui ka G.D nõuetekohaselt edastatud. Nii väärteoasja materja poolt kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on talle edastatud tema poolt väärteoprotokollis märgitud elektronposti aadressile just nii nagu
G.D väärteoprotokollis soovi avaldas. Ühtlasi on G.D-le selgitatud, mis
kuupäevast on otsus tutvumiseks kättesaadav ja et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka
otsuse edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitaja on allkirjastanud väärteoprotokolli ja koos sellega kinnitanud ka menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumist, mis tõendab, et ta
pidi olema teadlik kuupäevast, millal otsus talle kättesaadavaks tehakse ning et sellest
kuupäevast hakkab kulgema ka edasikaebamise tähtaeg. Kohus leiab, et juhul kui G.D puudus võimalus kohtuvälise menetleja poolt saadetud otsuse avamiseks (kuigi ta
oli ise avaldanud soovi otsus sellisel viisil saada), siis oleks ta pidanud ise huvi tundma,
milline on kohtuvälise menetleja poolt tehtud lahend (nt võttes kohtuvälise menetlejaga
ühendust elektronposti või telefoni teel). G.D aga tervikuna otsuse sisu vastu huvi ei tundnud ning reageeris alles siis kui sai Transpordiametilt sõnumi juhiloa äravõtmise kohta.
Märkimist väärib ka asjaolu, et G.D on toimiku materjalide kohaselt esitanud
29.08.2022.a kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks, seega ta on kohtuvälisele menetlejale kirjutanud, kuid ei ole huvi tundnud, milline on tema suhtes tehtud otsuse sisu tervikuna. Isik ei saa üksnes temale määratud rahatrahvist teha järeldust, et otsus ühtegi teist karistust ei sisalda, vaid peab selles ise veenduma. Eeltoodut arvesse võttes leiab
kohus, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi objektiivset asjaolu kaebuse
esitamise tähtaja ennistamiseks, istõttu m ei kuulu kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele.
VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel G.D poolt Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 12.09.2022.a esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitajale, kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda
lastud ning kohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kuivõrd kaebus esitati elektrooniliselt, siis kohus ei saada seda tagasi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Rebane Kohtunik