Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

2-22-121116/72-22-121116/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Summary AI generated

1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Helina Luksepp Kelly-Tonili Hiiemäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-121116 Tsiviilasi Swedbank AS hagi R. E., BCK Building OÜ vastu 5000 EUR nõudes Tsiviilasja hind 5 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia t...

1
K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Helina Luksepp Kelly-Tonili Hiiemäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-121116 Tsiviilasi Swedbank AS hagi R. E., BCK Building OÜ vastu 5000 EUR nõudes Tsiviilasja hind 5 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10118) Hageja volitatud esindaja: Birgit Juhanson (e-post birgit.juhanson@swedbank.ee) Kostja I: R. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja II: BCK Building OÜ (registrikood 14425393, asukoht Nõmme tee 1a-19, Kristiine linnaosa, Tallinn, 11315), juhatuse liige R. E. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamine (kirjalik menetlus) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Swedbank AS (registrikood 10060701, edaspidi hageja), R. E. (isikukood xxxx, edaspidi kostja I) ja BCK Building OÜ (registrikood 14425393, edaspidi kostja II) vahel 21.09.2022 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromissleping: 1.1. Kui kostjad tasuvad 5150 EUR igakuiste osamaksetena hageja Swedbank AS arvelduskontole xxxx, selgitus „Leping nr xxxx“, viitenumbriga 3515482, alljärgneva graafiku alusel, siis loevad hageja ja kostjad lepingust nr xxxx tuleneva nõude tasutuks ja kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes sellest lepingust tulenevad mistahes rahalised (sealhulgas viivise-, intressi-, kahju hüvitamise nõuded jne) ning mitterahalised nõuded ja/või pretensioonid: Maksepäev Jääk EUR Summa EUR 31.10.2022 5 150 100 30.11.2022 5 050 100 31.12.2022 4 950 100

2
31.01.2023 4 850 100 28.02.2023 4 750 100 31.03.2023 4 650 100 30.04.2023 4 550 150 31.05.2023 4 400 200 30.06.2023 4 200 200 31.07.2023 4 000 200 31.08.2023 3 800 200 30.09.2023 3 600 200 31.10.2023 3 400 200 30.11.2023 3 200 200 31.12.2023 3 000 200 31.01.2024 2 800 200 29.02.2024 2 600 200 31.03.2024 2 400 200 30.04.2024 2 200 200 31.05.2024 2 000 200 30.06.2024 1 800 200 31.07.2024 1 600 200 31.08.2024 1 400 200 30.09.2024 1 200 200 31.10.2024 1 000 200 30.11.2024 800 200 31.12.2024 600 200 31.01.2025 400 200 28.02.2025 200 200 KOKKU

5150

1.2.
Kompromissi punktis 1.1. toodud mistahes osamakse tasumisega hilinemisel rohkem kui 7 tööpäeva, loevad hageja ja kostjad kompromissi punktis 1.1 toodud kogu võlgnevuse jäägi, millest on maha arvestatud kostjate tasutud osamaksed, automaatselt sissenõutavaks muutunuks, misjärel on hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu võlgnevuse jäägi kohest tasumist ja õigus esitada kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostjate kogu varale. Kostjate eelnev informeerimine kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.3. Kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-121116 menetlus. 3. Menetluskulude kandmise on pooled leppinud kokku kompromissis, mille alusel need jäävad poolte endi kanda.
3
4. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Asjaolud 1. Swedbank AS esitas 15.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 5000,00 euro saamiseks. Pärnu Maakohus koostas 17.06.2022 võlgnikele makseettepaneku, millele kostjad vastasid 21.06.2022 e-kirjaga, et majanduslik olukord ei võimalda neil nõuet korraga tasuda. Pärnu Maakohus luges e-kirja vastuväiteks, millega kostjad tunnistavad makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda. 31.08.2022 seisuga ei olnud pooled omavahel maksegraafiku alusel tasumise kokkulepet sõlminud ning seoses kostjate vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 06.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). 2. Menetlusosalised esitasid 21.09.2022 (s.o enne hagiavalduse esitamiseks seadusega ettenähtud 14-päevase tähtaja möödumist) Harju Maakohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse lõpetada. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 4. Kohus asub seisukohale, et Harju Maakohtule esitatud kompromiss vastab seaduse nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Menetluskulud 5. TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb menetlust lõpetavas lahendis otsustada ka menetluskulude jaotus. 6. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad menetluskulud vastavalt kompromissile ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. Määruskaebuse esitamise õigusest 7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 võimaldab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja seega märgib kohus määruses edasikaebeõiguse vastavalt poolte esitatud kompromissile. Kohtu täiendavad selgitused 8. Kuigi menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, selgitab kohus siiski täiendavalt:
4
− kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist; − tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; − kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik