2-20-1804/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-1804

Tsiviilasi

OÜ Ojaotsa Metsavara avaldus juurdepääsu tee

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FIE Aare Reiljani XX talu ja Hille Reiljani

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja:

OÜ

Ojaotsa

Metsavara

(registrikood

10680237), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Puudutatud isikud (määruskaebuse esitajad): FIE Aare

Reiljani XX talu (registrikood 10151326) ja Helle

Reiljan

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

ühine

lepinguline esindaja Feliks Luiksaar

Puudutatud

isik:

Valeri

Tiks

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik: Eimar Hallop

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Rõuge vald (Rõuge Vallavalitsuse kaudu), esindaja

Maire Kulla

Menetluse liik

XXlik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda FIE Aare Reiljani XX talu ja Helle Reiljan 4. veebruari 2022. a

määruskaebusele lisatud uute dokumentaalsete tõendite (24. jaanuaril 2022 Rõuge

vallale (Rõuge Vallavalitsuse kaudu) esitatud taotluse ja Rõuge valla (Rõuge

Vallavalitsuse kaudu) 27. jaanuari 2022. a vastuse) vastuvõtmisest.

2. Täpsustada Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 2

juurdepääsu tingimuste osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada FIE Aare Reiljani XX talu ja Helle Reiljani määruskaebus osaliselt.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

"1. Rahuldada OÜ Ojaotsa Metsavara avaldus osaliselt.

2. Määrata, et Rõuge vallas, Ruuksu külas asuva X kinnistu (registriosa nr XXXXXXX,

katastriüksuse nr XXXXXXXXXXXXX) igakordsel omanikul ning temalt nõusoleku

saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki

transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, Rõuge vallas, Ruuksu külas asuval

XX kinnistul (registriosa nr XXXXXXX, katastriüksuse nr XXXXXXXXXXXXX)

paiknevat juurdepääsuteed. Transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, on X

kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada XX

kinnistul asuvat juurdepääsuteed kokku kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas ja ajal, mil

Võrumaal, Rõuge vallas asuvatele avalikult kasutatavatele teedele ei ole kehtestatud

ilmastikust tulenevaid massipiiranguid.

3. Kohtumääruse p-s 2 nimetatud juurdepääsu asukoht on käesoleva kohtumääruse

lahutamatuks lisaks oleval juurdepääsu asukoha kaardil tähistatud punase joonega.

4. XX kinnistu igakordne omanik peab tagama, et juurdepääsuteel oleks võimalik niita

teeääri vähemalt ühe meetri ulatuses kummastki teeäärest ja teha lumetõrjet vastavalt

kohaliku omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse osutamise korrale.

5. Kohustada Aare Reiljanit ja Helle Reiljanit andma nõusolek selleks, et kanda XX

kinnistu kohta kinnistusraamatusse järgmise sisuga märkus: "X kinnistu igakordsel

omanikul ning temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii

jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, Tartu

Maakohtu registriossa nr XXXXXXX kantud XX kinnistul (katastriüksuse nr

XXXXXXXXXXXXX) asuvat juurdepääsuteed, mis on punasega tähistatud Tartu

Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määruse lisaks oleval juurdepääsu asukoha kaardil.

Transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, on X kinnistu igakordsel omanikul

ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada XX kinnistul asuvat juurdepääsuteed

kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas ja ajal, mil Võrumaal, Rõuge vallas asuvatele

avalikult

kasutatavatele

teedele

ei

ole

kehtestatud

ilmastikust

tulenevaid

massipiiranguid.“ Asendada see nõusolek kohtumäärusega.

6. Kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 määratud juurdepääsutee korrashoiukohustus on X

kinnistu igakordsel omanikul.

7. Määrata, et X kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsutee kahjustamisel

viima selle kahjustamise eelsesse seisundisse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem

kui kahe nädala jooksul kahjustamisest.

8. Kohtumääruse resolutsiooni p-s 5 nimetatud märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks

tuleb pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

9. X kinnistu igakordne omanik on alates kohtumääruse jõustumisest kohustatud tasuma

kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 määratud juurdepääsu eest XX kinnistu igakordsele

omanikule juurdepääsutasu 20 eurot aastas. Juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta 31.

detsembriks.

10. Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määrusega ja 24. augusti 2021. a

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

11. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda."

5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Rahuldada FIE Aare Reiljani XX talu ja Hille Reiljani taotlus määruskaebuse esitamisel

enam tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Tagastada enam tasutud riigilõiv 50 eurot

käesoleva määruse jõustumisel Feliks Luiksaar FIE kontole nr EE762200221027337551

(Swedbank AS) selgitusega "riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-20-1804".

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. OÜ Ojaotsa Metsavara (avaldaja) esitas 3. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles

palus 31. juuli 2020. a ja 21. detsembri 2021. a täpsustusi arvestades määrata, et Rõuge vallas

Ruuksu külas asuva X kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, X kinnistu) igakordsel omanikul

ning temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal jalgsi ja igat liiki

transpordivahendiga Rõuge vallas Ruuksu külas asuval XX kinnistul (registriosa nr

XXXXXXX, XX kinnistu) paiknevat juurdepääsuteed, arvestades kohaliku omavalitsuse

kehtestatud avalikel teedel kehtestatud massipiiranguid ja nende kohaldamise aega, selliselt, et

juurdepääsuteel oleks tagatud võimalus niita teeääri vähemalt ühe meetri ulatuses kummastki

teeäärest ning teha lumetõrjet vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse

osutamise korrale ning tasudes selle eest XX kinnistu igakordsele omanikule aastas 20 euro

suurust juurdepääsutasu. Samuti palus avaldaja kohustada XX kinnistu omanikke Aare Reiljanit

(puudutatud isik I) ja Helle Reiljanit (puudutatud isik II) andma nõusoleku selleks, et kanda

kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõiguse kohta. Ka palus avaldaja määrata, et X kinnistu

igakordne omanik on kohustatud juurdepääsutee kahjustamisel viima selle kahjustamise

eelsesse seisundisse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul

kahjustamisest. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale X kinnistu, kus elab Arvo Ojaots. X kinnistu ei piirne

ühegi avalikult kasutatava teega ja sellelt pääseb avalikult kasutatavale Kaugu-Hurda maanteele

(riikliku tee nr 25188) üksnes XX kinnistul asuva ajaloolise juurdepääsutee kaudu

(katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX). Ka XXX kinnistule, kus elavad püsivalt inimesed

(katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX, XXX kinnistu), pääseb selle juurdepääsutee kaudu.

XX kinnistu kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt puudutatud isikule I. Kuna ta on abielus

puudutatud isikuga II, on XX kinnistu eelduslikult ja kinnistusraamatu kandest sõltumata nende

ühisvara. XX kinnistu sellel osal, mida juurdepääsutee läbib, ei ole hooneid ja seal ei ela keegi.

Sellel osal paiknevad rendile antud põllud. XX kinnistu omanik ise kõnealust teed aktiivselt ei

kasuta.

XX kinnistul asuv juurdepääsutee on ajalooliselt võimaldanud XXX ja X kinnistutele

juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. See on ainus olemasolev ning võimalik juurdepääsutee.

X kinnistust ida pool paikneb X jõgi, millel on kümne meetri laiune veekaitsevöönd. Samuti

piirneb X kinnistu metsaga. Teoreetiliselt saaks X kinnistult jalgsi avalikult kasutatavale teele

läbi metsade, kuid ka siis tuleks ületada kolmandatele isikutele kuuluvaid kinnisasju ning need

jalgrajad ei ole sõidukiga läbitavad.

XX kinnistut läbiv tee on heas seisukorras kruusatee, mida on aastate jooksul hooldanud nii X

kui ka XXX kinnistu omanikud. Talviti on kohalik omavalitsus korraldanud lumetõrjet.

Kõnealuse tee kaudu on X ja XXX kinnistule juurde pääsenud igal aastaajal, igasuguse ilmaga

nii jalgsi kui ka mistahes muu sõiduvahendiga, sh raskeveokitega. Selliselt on teed regulaarselt

kasutatud aastakümneid. Mh on veetud X kinnistu metsast välja palke. Seda on teinud ka

puudutatud isikud ise. Metsaveoautod, millega palke välja veetakse, saavad seejuures sõita

ainult vaidlusalust teed pidi.

Kuni 2019. a kevadeni ei teinud puudutatud isikud kõnealuse tee kasutamiseks takistusi. Siis

paigaldasid nad märgi, mille kohaselt on tegemist erateega ning teed ei saa kasutada üle viie

tonni massiga sõidukid. Kui A. Ojaots soovis selle tee kaudu vedada koju küttepuid, kutsus

puudutatud isik I politsei. Puudutatud isikud on keelanud avaldajal teeääri niita ja takistanud

avaldaja tellitud asjatundjal tee kandevõimet mõõta.

Massipiirangu kehtestamine vaidlusalusele teele ei ole põhjendatud ning see piiraks ülemäära

X ja XXX kinnistute omanike õigusi, sest mõlemal kinnistul asuvad metsamassiivid, mille

väljaveoks on vaja kasutada teed sõidukitega, mille mass on suurem kui viis tonni. Tee

kandevõime on GeoTech Consulting OÜ arvamuse kohaselt piisav, et sellel saaksid sõita

raskeveokid. Samuti on raskemaid autosid aeg-ajalt vaja kasutada nt ehitustöödeks.

XX kinnistul asuva tee kasutamine ei piira selle omaniku huve ja õigusi. Kinnistu omanikule

tekkiva õigusliku piirangu kaal on oluliselt väiksem kui X kinnistu omaniku õigus ja huvi

jätkata tee kasutamist ning majandada seda kinnistut senistel mõistlikel tingimustel. Avaldaja

on valmis teed ise hooldama ja kõik kahjustused omal kulul kõrvaldama ning nõus järgima

ilmast tulenevaid piiranguid, mille kohalik omavalitsus seab avalikult kasutatavatele teedele.

Avaldaja on nõus tasuma XX kinnistu omanikele tee kasutamise eest tasu 20 eurot aastas.

Selleks et juurdepääsu võimaldamise kohustus oleks ka puudutatud isikute õigusjärglastel, tuleb

juurdepääsu tingimused teha nähtavaks kinnistusraamatus.

Avaldaja taotluste alusel rakendas maakohus 18. veebruari 2021. a ja 24. augusti 2021. a

määrustega esialgse õiguskaitse abinõusid. Nimetatud määrused on jõustunud, maakohtu 18.

veebruari 2021. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määrusega.

2. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata

ning menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja pääseb oma kinnistult avalikult kasutatavale teele alternatiivse metsatee kaudu, mida

on avaldaja lähiaastatel pidevalt raskeveokitega metsaveoks kasutanud. Raskeveokid on XX

kinnistul asuval teel sõitnud üksikutel kordadel. Siis on tee ära lõhutud ja parandamata jäetud.

XX kinnistut läbiva tee kandevõime ei võimalda seal raskeveokitega sõita. Seda tõendab

TKonsult OÜ arvamus. Avaldaja esitatud asjatundja arvamus (GeoTech Consulting OÜ

arvamus) on lubamatu tõend, kuna puudutatud isikud ei ole lubanud avaldaja asjatundjal tee

kandevõimet mõõta. Selleks, et tee oleks kasutatav ka raskeveokitele, tuleks see

rekonstrueerida. See on kulukas ja võtab palju aega ning selleks ei ole vajadust. Olemasolevat

metsateed saab külmal ajal kasutada metsaveoks. Ebaõiged on avaldaja väited, et ajalooliselt

on XX kinnistut läbivat teed mööda kogu aeg sõitnud raskeveokid.

Puudutatud isikud ei ole takistanud vaidlusalusel teel sõita sõidukitel, mille mass on alla viie

tonni, samuti operatiivsõidukitel, lumetõrjetehnikal ega prügiveoautodel. Seega on vaidlus

ainult selle üle, kas avaldaja võib seda teed kasutada üle viie tonnise massiga sõidukitega.

Vaidlusalune tee on vajalik puudutatud isikute majandustegevuseks, samuti pääseb rentnik

mööda seda teed põllule. Palgivedu mööda vaidlusalust teed kahjustaks ka XXX kinnistu

omaniku Valeri Tiksi (puudutatud isik III) huve.

Igal juhul ei tohiks juurdepääsu lubada tähtajatult ja ükskõik millisel ajal – see peaks olema

piiratud metsateatises nimetatud ajaga. Samuti ei ole põhjendatud lubada juurdepääsu kõigile

kolmandatele isikutele, kellele avaldaja seda soovib anda. Isegi kui kohus määrab avaldaja

taotletud viisil juurdepääsu, ei ole kinnistusraamatusse märkuse kandmine põhjendatud.

Tasu tee kasutamise eest peaks olema suurem ning sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest.

3. Puudutatud isiku III arvates on XX ja X kinnistuid läbiva tee kasutamine hädavajalik ka

XXX kinnistule juurdepääsu saamiseks. XXX kinnistu ei piirne ühegi avalikult kasutatava

teega. Kui XXX kinnistu omanik on vaidlusalust teed kasutanud suure massiga

transpordivahendiga, on ta sellest XX kinnistu omanikele ette teatanud. Seni ei ole talle takistusi

tehtud. Vaidlusalune tee on kerge kruusakattega tee, mis on kindlasti läbitav sõiduautoga, kuid

on juhtunud, et raskeveokid on tee muutnud läbipääsmatuks.

4. Rõuge valla seisukoha järgi tuleks juurdepääsuõiguse tagamisel säilitada tavana

väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei

ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks seni kasutatud. Alternatiivseks

juurdepääsuks

on

nõuetekohase

tee

rajamine

läbi

XXXX

(katastriüksus

nr

XXXXXXXXXXXXX,

XXXX

kinnistu)

ja

XXXXX

kinnistu

(katastriüksus

nr

XXXXXXXXXXXXX, XXXXX kinnistu).

5. XXXX kinnistu omaniku Eimar XXXX (puudutatud isik IV) arvates võib tema kinnistut

läbiv metsatee kuival suvel ja külmal lumerohkel talvel olla rasketehnikaga läbitav, aga

vihmasel ajal pole see võimalik. Tee on ajalooliselt olnud hobuvankri rada ning hiljem

metsamajandamise tee. Puudutatud isik IV ei ole vastu, kui tema maale ehitatakse tee, mis

võimaldab seda aastaringselt kasutada rasketehnikaga, kuid selle tingimusena ei peaks talle

kaasnema kulusid ega tee hooldamise kohustust. Tee projekteerimisel peab arvestama, et

XXXX kinnistule rajatud maaparandussüsteemi veerežiimi ei rikutaks. Kokkuvõttes pole

puudutatud isiku IV kinnistut läbiva metsaraja teeks ehitamine ilmselt otstarbekas.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2022. a määrusega avalduse osaliselt ning määras, et X

kinnistu igakordsel omanikul ning temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada

igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, XX

kinnistul paiknevat juurdepääsuteed. Transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, on X

kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada XX kinnistul

asuvat juurdepääsuteed kokku kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas ning ajal, mil Võrumaal,

Rõuge vallas asuvatele sarnastele avalikele teedele ei ole kehtestatud ilmastikust tulenevaid

massipiiranguid. XX kinnistu igakordne omanik peab tagama, et juurdepääsuteel oleks

võimalik niita teeääri vähemalt ühe meetri ulatuses kummastki teeäärest ja teha lumetõrjet

vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse osutamise korrale. Kõnealuse

juurdepääsutee korrashoiukohustus on X kinnistu igakordsel omanikul. X kinnistu igakordne

omanik on kohustatud juurdepääsutee kahjustamisel viima selle kahjustamise eelsesse

seisundisse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul kahjustamisest. X

kinnistu igakordne omanik on alates määruse jõustumisest kohustatud tasuma määratud

juurdepääsu eest XX kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 20 eurot aastas.

Juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta

31. detsembriks. Samuti kohustas maakohus puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku XX

kinnistu kohta kinnistusraamatusse juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks. Maakohus

asendas nõusoleku määrusega. Sama määrusega tühistas maakohus 18. veebruari 2021. a ja

24. augusti 2021. a määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruse kohaselt on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas avaldajal peaks olema õigus

kasutada XX kinnistul asuvat teed üle viietonnise massiga sõidukitega sõitmiseks. Samas ei

välista see avaldaja õigust nõuda kohtu kaudu juurdepääsu määramist mh jalgsi ja alla viie

tonnise massiga sõidukitega. Puudutatud isikud I ja II ei ole küll takistanud avaldajal kasutada

seda teed jalgsi või väiksemate autodega (v.a tee koormustaluvuse mõõtmisel), kuid samas ei

ole avaldajal seni õnnestunud juurdepääsuõigust isegi osaliselt kohtuväliselt vormistada. Seega

ei ole asjakohased puudutatud isikute I ja II väited, et nende nõusoleku asendamine

kohtulahendiga ning kinnistusraamatusse märkuse kandmine ei ole vajalik.

Avaldajal juurdepääsuõiguse saamiseks tuleb kontrollida nõude eelduseid – juurdepääsu

taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu

maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotlejal juurdepääsu vastu oleva huvi ülekaalukus,

võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õigustele juurdepääsust

tuleneva kitsendusega.

Tõendatud on, et X kinnistul ei ole vahetut juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Kaugu-

Hurda maanteele). Avaldaja soovib saada avalikult kasutatavalt teelt X kinnistule juurdepääsu

XX kinnistu kaudu. See juurdepääsutee on XX kinnistul olemas. Kohus ei tuvastanud, et selline

juurdepääs oleks maakorralduslikult võimatu. Menetlusosaliste vahel on aga vaidlus selle üle,

kas avaldaja peaks saama juurdepääsu Kaugu-Hurda maanteele puudutatud isikutele I ja II

kuuluva XX kinnistu või selle asemel puudutatud isikule IV kuuluva XXXX kinnistu ning

avaldajale kuuluva XXXXX kinnistu kaudu.

Kohus tuvastas paikkonna vaatlusel, et avaldaja soovitav juurdepääsutee on kerge

kruusakattega tee. Selle seisund oli (25. novembril 2021) hea, see oli läbitav jalgsi ja

sõiduautoga. Enamus alternatiivsest juurdepääsust oli metsarada. Puudutatud isikute esitatud

asjatundja (T-Konsult OÜ) arvamuse järgi on alternatiivse juurdepääsu asukoha aluspinnaseks

kohati liiv ja turbamuld ning see ei olnud sõiduautoga läbitav. Metsaveoks on seda võimalik

kasutada siis, kui maa on piisavalt sügavalt külmunud. XXXXX kinnistul oli alternatiivse

juurdepääsu kohas kohati metsarada ja roopad. Kokkuvõttes ei sobi jalgsi ega sõiduautoga

liikumiseks alternatiivse juurdepääsu koht selle praeguses seisundis. Raskeveokitega oleks seal

tõenäoliselt võimalik liikuda, kui pinnas on läbi külmunud või täiesti kuiv. Avaldaja esitatud

Geo Tech Consulting OÜ ning puudutatud isikute I ja II esitatud T-Konsult OÜ arvamuste järgi

on vaidlusaluse tee seisund eri aastaaegadel erinev, kuid eelduslikult ajal, mil maapind ei ole

liiga märg, võimaldab tee seisund sõita sellel ka raskeveokitega.

X kinnistu igakordsele omanikule ning temalt nõusoleku saanud isikutele tuleb XX kinnistut

läbiva tee kaudu määrata tähtajatu juurdepääs jalgsi ja kõigi transpordivahenditega, mille mass

ei ületa viit tonni. X kinnistul elab A. Ojaots ning tal on vaja pääseda oma kodu juurde jalgsi ja

sõiduautoga. See tee on ainus olemasolev juurdepääs, mida on igal ajal võimalik jalgsi ning

sõiduautoga kasutada. Selliselt on seda teed kogu aeg kasutanud X ja XXX kinnistu omanikud.

Vaidlus on selle üle, kas avaldaja peaks saama juurdepääsu oma kinnistule ka üle viietonnise

massiga sõidukitega. Kahtlust ei saa olla selles, et avaldaja peab mh saama metsamaterjali

metsast välja vedada. Kaaludes kahte alternatiivset juurdepääsu (XX ja XXXX kinnistute

kaudu), siis maa sihtotstarvet (maatulundusmaa) arvestades on need võrdse kaaluga.

Enamvähem ühesugune on ka mõlema omandiõiguse riive. Üheks asjaoluks, mida kohus

arvestab, on senine tava. Tava kohaselt on XX kinnistul asuvat teed kasutatud ka metsa

väljaveoks.

Juurdepääsunõude lahendamisel tuleb mh kaaluda, milliseid kulutusi peaks avaldaja tegema

juurdepääsu saamiseks ühel või teisel viisil. Kohtule ei ole esitatud andmeid, kui palju kuluks

metsa väljaveoks sobiva tee ehitamine läbi XXXX ja XXXXX kinnistute, kuid XX kinnistul on

selline tee olemas. Igal juhul on need avaldaja taotletava juurdepääsutee parandamise

kulutustest suuremad. Seega on põhjendatud määrata juurdepääs XX kinnistu kaudu.

Korrashoiu- ja tee taastamise kohustuse panemine avaldajale tagab selle, et XX kinnistu

omanike huve ei kahjustataks ülemäära.

Menetlusosaliste huvide õiglase arvestamise tagab see, kui juurdepääsu üle viietonnise massiga

transpordivahenditega ajaliselt piiratakse, st 90 päeva kalendriaastas ja ajal, mil Rõuge valla

avalikult kasutatavatele teedele ei ole ilmastikuoludest tulenevalt kehtestatud massipiiranguid.

Selliselt ei ole avaldaja taotletud juurdepääs puudutatud isikutele I ja II ülemäära koormav.

Jalgsi ja muude transpordivahenditega annab kohus juurdepääsu tähtajatult ning

ööpäevaringselt X kinnistu igakordsele omanikule ja temalt nõusoleku saanud isikutele. Kuna

avaldaja sõnul on probleemiks olnud ka tee äärte niitmine ning lumetõrje, on puudutatud isikutel

I ja II kohustus tagada juurdepääsutee äärte niitmine ja lumetõrje vastavalt kohaliku

omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse osutamise korrale.

Juurdepääsutee korrashoidmise kohustus ja sellega seotud kulud jäävad X kinnistu igakordse

omaniku kanda, kuna tõenäoliselt on just tema kasutusviis kõige intensiivsem. Avaldaja on

sellega ka ise nõustunud. Juurdepääsutee kahjustamise korral on ta kohustatud kõik kahjustused

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, omal kulul kõrvaldama.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramisel

määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu. Juurdepääsutasu

koosneb praegusel juhul maamaksu ja omandiriive komponendist. Tasu suuruse määramisel

tuleb arvestada juurdepääsu aluse maaga. Minimaalne hüvitis ei või olla väiksem, kui

juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus. Seejuures võib lähtuda juurdepääsutee alla

jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata kinnisasjale tehtavad kulutused.

Avaldaja esitatu kohaselt oli Statistikaameti andmetel Võrumaal põllumajandusmaa hektari

rendihind 54 eurot aastas. Juurdepääsutee aluse maa pindala on ligikaudu 3300 m2. Järelikult

on juurdepääsutee alla jääva maa rendihind 17 eurot 82 senti aastas (0,33 ha × 54 eurot/ha).

Sellele lisandub maamaksu osa, mis ei ole suurem kui üks euro aastas. Seega on mõistlik tasu

XX kinnistul asuva juurdepääsute kasutamise eest 20 eurot aastas, millega on avaldaja

nõustunud.

Avaldaja taotletava märkuse kinnistusraamatusse kandmine on põhjendatud, kuna sel viisil saab

juurdepääsuõiguse muuta kehtivaks valitseva ning teeniva kinnisasja omanike õigusjärglaste

suhtes. Seega kohustab kohus puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku XX kinnistu kohta

kinnistusregistriossa juurdepääsu märkuse kandmiseks ning asendab nende nõusoleku

määrusega.

Kohus tühistas maakohtu 18. veebruari 2021. a ja 24. augusti 2021. a määrustega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõud, sest pärast määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras

tehtud otsustuste kehtima jäämiseks enam vajadust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isikud I ja II paluvad 4. veebruaril 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu

määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus ebaselge ning resolutsioon mitmetähenduslik.

Selge peab olema, mis on vaidlusaluse erateega "sarnased avalikud teed", mis on "päev" ja kes

on "X kinnistu omanikult nõusoleku saanud isikud" ning kas ja kuidas peab olema nõusolek

vormistatud ja liikumine raskeveokitega mööda vaidlusalust teed kontrollitav. Lisaks ei

esitanud maakohus Rõuge vallale kohtunõuet lõplike seisukohtade esitamiseks.

Kohus ei ole põhjendanud, miks kuival või külmal ajal peab avaldaja saama kasutada XX

kinnistul asuvat teed, mitte olemasolevat metsateed. Kohus leidis, et avaldajal on

raskeveokitega liikumiseks külmal ja kuival ajal olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

X kinnistule metsatee kaudu. Kohus on ka metsateed näidanud kehvemas seisundis olevana, kui

see tegelikult on. Paikvaatluse protokoll ei vasta seejuures tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 50 lg 1 nõuetele. Sellest ei ole võimalik teha kohtu poolt tehtud järeldusi.

Kohus on ebaobjektiivselt ning kaalutlusõigust rikkudes võtnud asja juurde GeoTech

Consulting OÜ arvamuse, veebilehekülje teatmik.ee andmetel puuduvad sellele äriühingul

tegevusload või majandustegevusteated, samas kuu T-Konsult OÜ-l on vastavad load ja teatised

olemas. Lisaks ei ole kohus viidatud kahte arvamust võrrelnud.

Puudutatud isikud I ja II ei ole keelanud vaidlusalusel teel jalgsi, jalgrattaga, sõiduautoga või

operatiivsõidukitega liikumist. Avaldaja kaasatud asjatundja ei liikunud jalgsi, vaid tegeles

liikumise käigus eelkõige tee mõõtmistega. Avaldaja rikkus sellega puudutatud isikute I ja II

põhiseaduslikke õigusi.

Ebaõige on kohtu seisukoht võimalike kulutuste osas. Puudutatud isikud I ja II on teinud aastaid

kulutusi, et tavalisest pinnasteest saaks praeguses seisundis olev tee. Jääb arusaamatuks, miks

peavad puudutatud isikud I ja II taluma 90 päeva intensiivset raskeveokite liikumist teel, mille

nad on füüsiliste isikutena õhukese kruusakattega teena rajanud, samas kui juriidilisest isikust

avaldaja saab kasutada ning kasutabki raskeveokitega metsateed. Kohus ei ole põhjendanud,

miks on metsateele kulutuste tegemine ebamõistlik ning eratee lõhkumisel kulutuste tegemine

taastamisele mõistlik, kui tee lõhkumine takistab sõiduautode ja ehk ka kergemate

operatiivautodega liikumise.

Vaidlusaluse teega seoses ei ole tava, nagu kohus on märkinud. See tee oli enne põllumaal

kulgenud pinnastee. Ümberkaudsed talud kasutasid avalikult kasutatavale teele jõudmiseks

põhiliselt metsateed. Seda kinnitas paikvaatlusel osalenud puudutatud isik IV, kuid kohus seda

ei protokollinud. Määruses märgitud senine tava algas siis, kui avaldaja sai 22. augustil 2019 X

kinnistu omanikuks ja alustas intentiivselt metsa töötlemist.

Puudutatud isikud I ja II ei soovi eratee kahjustamist raskeveokitega, kuna tolm ning lärm

mõjutavad mesindust ja nende eluaset.

Ebaõige on lisada vaidlusaluse tee neljale meetrile kaks meetrit – väidetavalt teeäärte

niitmiseks. Avaldaja ei ole ise tee ääri niitnud, selleks pole vajadust. Kohtu taoline otsustus

soodustab avaldajal puudutatud isikute I ja II maa hõivamist senisest suuremas ulatuses.

Ebaõiglane ja kaalumata on tee kasutamise tasu – eriti taluvustasu osas. Ka on ebaselge, miks

kohus võimaldas avaldajal kasutada juurdepääsuteed just 90 päeva. 90 päeva piirangut nimetas

avaldaja 16. veebruari 2021. a esialgse õiguskaitse taotluses. Kui kohtu arvates on põhjendatud

lubada avaldajal liikuda rasketehnikaga üle XX kinnistu tee, peaks see aeg olema metsaraie

mahtusid ning intensiivsust arvestades kuni 45 päeva kalendriaastas. Lisaks on kohus loonud

puudutatud isikutest I ja II alusetult pahatahtlike isikute kuvandi.

Kohus on ebaõigesti ja põhjendamata jaotanud menetluskulud. Avaldus rahuldati hinnanguliselt

25% ulatuses. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II ei ole rahaliselt võrdses olukorras.

Seetõttu tuleks avaldajalt välja mõista 75% puudutatud isikute I ja II menetluskuludest,

tasaarvestades selle avaldaja menetluskuludega 25% ulatuses. Avalduse rahuldamata jätmisel

tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Riigilõivu enammakse korral paluvad puudutatud isikud kanda selle tasunud isiku kontole.

8. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

puudutatud isikute I ja II kanda.

Puudutatud isikud I ja II on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt diskretsiooni

teostamisel tehtud järeldusi. Kaebuses ei ole esitatud põhjendatud väiteid menetlusnormide

rikkumise ega materiaalõiguse vale kohaldamise osas. Seega puudub alus määruskaebuse

rahuldamiseks. Lisaks keskenduvad kaebajad oma vastuväidetes üksnes avaldaja õigusele

kasutada 90 päeva aastas transpordivahendeid, mille mass ületab viit tonni. Seega vaidlevad

menetlusosalised ringkonnakohtus üksnes kõnealuste asjaolude üle.

Kohus on põhjendanud piirangu sisu. Kui Rõuge vallas kohalik omavalitsus piirab ilmast

tingituna kruusakattega avalike teede kasutamist, on XX kinnistul asuva tee kasutamine piiratud

üle viietonnise transpordivahendiga. Seega on resolutsioon selge ja täidetav. Määruse

resolutsioonis märgitud "päeva" puhul tuleb eeldada kalendripäeva. Ka tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (TsÜS) kasutatakse tähtaegade arvutamisel terminit "päev". Kuna kohus ei ole

määranud loa X igakordse omaniku poolt antavad loa vormi, võib see olla nii suuline kui ka

kirjalik.

Asjaolu, et Rõuge vallale ei edastatud kohtunõuet lõplike seisukohtade esitamiseks, ei muuda

määrust ebaõigeks ega too kaasa selle tühistamist. Lisaks ei saa puudutatud isikud pöörduda

kohtusse ega vaidlustada lahendeid teiste menetlusosaliste või muude isikute õiguste ja huvide

kaitseks. Ka puudus vajadus Rõuge valla lõplike seisukohtade küsimiseks.

Kohus on põhjendanud, miks on XX kinnistut läbiv tee sobiv ka metsaveoks. Sõltumata

metsarajast peab avaldajal olema õigus vedada mööda seda teed metsamaterjali. See, et

pudutatud isikud I ja II põhjendustega ei nõustu, ei anna alust väita, et põhjendused puuduvad

või on vastuolus seadusega.

GeoTech Consulting OÜ arvamus on asjakohane tõend. Tõendi kvaliteeti ei mõjuta see, kas

asjatundja viibis teel puudutatud isikute loata või mitte. Üksnes mõõtmiste läbiviimine

(maapinda kahjustamata) ei mõjuta puudutatud isikute õigusi negatiivselt. Lisaks on puudutatud

isikute I ja II väited GeoTech Consulting OÜ andmete kohta veebisportaalis teatmik.ee

tõendamata. Arvamuse koostanud Sven Sillamäe omab volitatud teedeinseneri taset 8 ehk

tegemist on erialaseid teadmisi omava asjatundjaga. Puudutatud isikud ei ole välja toonud

sisulisi põhjendusi, millest saaks järeldada asjatundja arvamuse järelduste ebaõigsust. Kohus

on ka põhjendanud, et kuna erinevate asjatundjate arvamused on läbi viidud erinevatel

aastaaegadel ja ilmastikutingimustes, on tulemustes erisusi, kuid kuival aastaajal on XX teel

asuv tee sobilik liikumiseks transpordivahenditega, mille mass ületab viis tonni. Kuna

puudutatud isikute asjatundja arvamus ei hõlma kuiva aega, ei ole see terviklik ega lükka ümber

GeoTech Consulting OÜ asjatundja arvamust.

Puudutatud isikud on jätnud märkimata, et kohus tuvastas vaatlusel, et isegi kui metsarada on

rakseveokitega läbitav, kui pinnas on külmunud või täiesti kuiv, ei ole metsarada võimalik

läbida jalgsi ega sõiduautoga, mis on hädavajalik A. Ojaotsale. See tähendab, et juurdepääs üle

XX kinnistu peab olema lubatud nii jalgsi, sõiduautodega kui ka transpordivahenditega, mille

mass ületab viis tonni, sest metsarada seda ei taga.

Jääb ebaselgeks, millisele konkreetsele TsMS § 50 lg-s 1 sätestatud nõudele vaatlusprotokoll ei

vasta. Kui puudutatud isikute arvates ei ole tegemist kruusakattega teega, pidanuksid nad

paluma lisada protokolli sellekohase märkuse. Kohus ei pea vaatlusprotokollis tegema ka

järeldusi või andma hinnanguid, vaid võimaldama aistingute kasutamist vahetu kogemuse

saamiseks ning TsMS § 290 lg 5 järgi sündmuskoht pildistada. Seda on kohus teinud.

Ebaselgeks jääb, milles seisneb kulutuse osas tehtud järelduste ebaõigsus. Kohus on hinnanud

olemasolevat olukorda vaatluse tegemise seisuga ning vaidlus puudub, et metsarajal tee puudub

ehk tee rajamiseks tulekski teha kulutusi.

Ekslik on kaebuses toodud väide, et kohalik omavalitsus kehtestab massipiirangud ajal, kui

märg on ka metsatee. Metsateel on võimalik liikuda ajal, kui maa on sügavalt külmunud, kuid

muul ajal teed ehitamata mitte. Seega on metsatee kasutamine välistatud ajal, kui maa ei ole

külmunud, nt ka siis, kui on kuiv. Samas on kruusatee kasutatav raskeveokitega ka siis, kui

maapind ei ole külmunud ja on kuiv ehk kruusatee kasutamine on võimalik nii sügavalt

külmunud ajal kui ka nt kuival ajal, st ajaliselt oluliselt pikemal perioodil. Seejuures ei ole

maakohus tuvastanud, et juurdepääsud on võrdsed, vaid et mõlema juurdepääsu puhul on

kinnistute näol tegemist maatulundusmaaga ja läheduses hooned puuduvad.

Kohus on põhjendanud väljakujunenud tava sisu ning selle kujunemist. Metsa väljavedu üle XX

kinnistu on kinnitanud nii Trendwood OÜ (2012. a), Relsiit Metsad OÜ, Relsiit Haldus OÜ

(2016. a) ja ka XXX kinnistu omanik. Puudutatud isikud ei ole tõendeid ümber lükanud ega

põhistanud veenvalt, miks ei saa eeltoodu pinnalt järeldada tava olemasolu.

Puudutatud isikute I ja II arvates mõjutab intensiivne metsavedu negatiivselt mesindust ning

nende eluaset. Raskeveokite kasutamine on aga piiratud 90 päevaga, millest ei saa järeldada

intensiivset rasketehnika kasutamist. Kuna puudutatud isikute eluhooned asuvad avaliku

maantee vahetus läheduses, mõjutab juba sellest lähtuv tolm ning müra nii mesilasi kui ka

puudutatud isikuid. Ka XX kinnistu vahetuses läheduses asuvate põllumaade eelduslik harimine

tolmutab kordades intensiivsemalt kui üksikute veokite liikumine vaidlusalusel teel.

Asjaolu, et puudutatud isikud I ja II ei ole teeääri niitnud, ei tähenda, et vajadus selleks puuduks.

Niitmine on oluline talvel lumetõrje tegemiseks. Seni on kohalik omavalitsus vabatahtlikult

ning tasuta niitnud juurdepääsutee äärseid alasid, kuid puudutatud isik I keelas selle ära.

Seejuures ei tähenda teeääre niitmise võimaldamine ning lumetõrje maa hõivamist.

Puudutatud isikud ei ole välja toonud, milles seisneb tasu ebaõiglus ja mille alusel tulnuks teha

selles osas teistsugune otsus. Samuti ei ole nad põhjendanud, kuidas on 90-päevane aeg liigselt

koormav. Lisaks on puudutatud isikud I ja II 13. novembri 2020. a ning 27. novembri 2020. a

menetlusdokumentides nõustunud, et avaldaja kasutab teed üle viie tonni kaaluvate sõidukitega

kuni 90 päeva aastas.

Asjaolu, et maakohus ei ole lahanud süvitsi puudutatud isikute I ja II viidatud kohtulahendeid,

ei too kaasa määruse tühisust. Samuti ei ole kohus loonud puudutatud isikutest I ja II

pahatahtlike isikute kuvandit.

Avaldaja arvates tulnud jätta menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda. Samas avaldaja

menetluskulude jaotust ei vaidlusta. Õige ei ole ka puudutatud isikute I ja II seisukoht

menetluskulude jaotuse kohta. Kohtupraktika kohaselt seatakse menetluskulude jaotus

sõltuvusse nõude rahuldamise ulatusest eelkõige rahaliste nõuete korral. Praegusel juhul on

tegemist hagita asjaga, mille kulude jaotust reguleerib TsMS § 172. See säte annab kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse. Puudutatud isikud I ja II ei ole välja toonud asjaolusid või rikkumisi,

mis annaks alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.

9. Rõuge vald ei toeta määruskaebust, leides, et see tuleb jätta rahuldamata. Määruse

põhjendused on selged, ammendavad ning veenvad.

10. Puudutatud isikud III ja IV määruskaebuse kohta seisukohti ei esitanud.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse

resolutsiooni tuleb juurdepääsu tingimuste osas täpsustada. Muus osas tuleb maakohtu

määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ning § 659 kohaselt muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 5 ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele (TsMS § 442 lg 5, § 463 lg 2) osas, millega XXXXXX

kinnistu kasutamise õigus üle viie tonnise massiga transpordivahenditega on seotud

ajavahemikuga, mil Rõuge vallas asuvatele sarnastele avalikele teedele ei ole

kehtestatud (ilmastikust tulenevaid) massipiiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

võimalik määruse resolutsioonist (lahendi muu tekstita) üheselt aru saada, mida tuleb

lahendi täitmisel pidada "sarnasteks avalikeks teedeks". Ringkonnakohus peab seetõttu

vajalikuks lahendi selguse ja täidetavuse huvides maakohtu määruse punkte 2 ja 5

täpsustada, sidudes XXXXXX kinnistu kasutamise õiguse üle viie tonnise massiga

transpordivahenditega ajavahemikuga, mil Rõuge vallas asuvatele avalikult

kasutatavatele teedele (ehitusseadustiku § 92 lg 5) ei ole kehtestatud ilmastikust

tulenevaid massipiiranguid.

14. Muus osas on maakohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

15. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata puudutatud isikute I ja II

4. veebaruari 2022. a määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid (puudutatud

isikute I ja II 24. jaanuari 2022. a taotlus Rõuge vallale ning Rõuge valla 27. jaanuari

2022. a vastus). Esitatud tõendid ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses vaidluses

TsMS § 238 lg 1 esimese lause mõttes asjakohased. Rõuge vald on oma seisukohad

käesolevas vaidluses kohtule esitanud, mh on vald vastanud maakohtu korraldusel

kirjalikult määruskaebusele. Lisaks kohaldab kohus asja lahendamisel õigust ise, ega

ole seotud menetlusosalise antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1

esimene lause ja § 477 lg 1).

16. Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks

on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse,

omaniku

õiguste

juurdepääsust

tuleneva

kitsendusega.

Vaidlus

kinnisasjale

juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada kinnisasjaomanike huvide kaalumise

teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt

avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega

koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isiku kui

kinnisasja omanikku vähem koormav (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 15 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaalunud

ega ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud. Määruskaebuses välja toodud

asjaolud ei mõjuta maakohtu lõppjärelduse põhjendatust. Ringkonnakohus jätab

maakohtu määruse muutmata.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS

§ 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17.1. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal määruskaebuses väidetud

menetlusnormide rikkumisi, sh tõendite hindamise (TsMS § 230) ja määruse põhjendamise

kohustuse (TsMS § 442 lg 8) osas.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute I ja II etteheitega selle kohta, nagu oleks

maakohus võtnud põhjendamatult vastu avaldaja esitatud GeoTech Consulting OÜ arvamuse

(I kd, tl-d 90–92) kui lubamatu tõendi (TsMS § 238 lg 3 p 1). Maakohus on tõendi vastuvõtmisel

põhjendatult kaalunud puudutatud isikute I ja II põhiõiguste rikkumise intensiivsust ning

olemust, samuti seda, et saadud arvamus on avaldajale oluline tõend XX kinnistul asuva tee

kandevõime tõendamise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et

puudutatud isikute I ja II õiguste riive ei olnud ülemäärane, mis tingiks arvamuse tõendina

lubamatuse. Vastasel juhul olnuks avaldajal kõnealuse tee kandevõime tõendamine äärmiselt

raskendatud. Lisaks ei ole puudutatud isikud I ja II tõendanud määruskaebuses esitatud väiteid

selle kohta, et GeoTech Consulting OÜ-l puudub tegevusluba ning majandustegevusteated.

Eelnevat ei tõenda ainuüksi veebilehel teatmik.ee märgitud andmed. Lisaks on arvamuse vahetu

koostaja Sven Sillamäe arvamuses märgitust nähtuvalt volitatud teedeinsener (tase 8).

Arvamuses on toodud ka S. Sillamäe kutsetunnistuste numbrid. Seega olid S. Sillamäel

vähemalt eelduslikult kõnealuse arvamuse andmiseks vajalikud eriteadmised. Puudutatud

isikud I ja II ei ole ka vastupidist väitnud.

Eelmärgitut arvestades puudub alus jätta asjas GeoTech Consulting OÜ arvamuse kui tõendiga

arvestamata.

Samuti ei anna määruskaebuses esitatud väited alust järeldada, et vaatlusprotokoll (II kd, tld

83–100) ei vasta TsMS §-s 50 sätestatud nõuetele, mistõttu ei oleks kohus võinud sellele

tõendina tugineda. Vaatlusprotokoll kajastab ringkonnakohtu arvates olulisi asjaolusid ja

kirjeldusi, sh selle kohta, millal, kus ning mida vaadeldi ja kes vaatlusest osa võtsid,

võimaldades mh kontrollida maakohtu järeldusi võimalike juurdepääsuteede seisukorra kohta.

Seejuures on vaatlusprotokoll vaid üks tõenditest, mida maakohus hindas TsMS § 232 lg-te 1

ja 2 kohaselt koos teiste tõenditega. Lisaks on vaatlust korraldaval kohtunikul suur

diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda (vt Riigikohtu 21. mai 2008.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 16).

Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et maakohus ei andnud Rõuge vallale võimalust

lõplike seisukohtade esitamiseks. See ei anna samas alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Rõuge vald saanuks kõnealusele etteheitele tugineda ise oma menetlusõigusi kaitstes.

Määruskaebust lahendades on maakohus Rõuge valla seisukohta küsinud ning vald on selle

kohtule ka esitanud. Esitatud vastusest nähtuvalt Rõuge vald määruskaebust ei toeta ning jääb

menetluses seni esitatud seisukohtade juurde (II kd, tl 160).

17.2. Puudutatud isikud I ja II ei nõustu maakohtu määrusega ennekõike seetõttu, et maakohus

andis avaldajale õiguse kasutada XX kinnistul asuvat teed transpordivahenditega, mille mass

ületab viit tonni, kokku kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas. Puudutatud isikute I ja II arvates

tulnuks avaldajale anda juurdepääs avalikule teele alternatiivse tee kaudu (läbi XXXX ning

XXXXX kinnistu). Ringkonnakohus puudutatud isikute I ja II seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja juurdepääsu nõude

rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud ning juurdepääsu määramine avalikule

teele XX tee kinnistu kaudu on põhjendatud. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel (sh

kuival ja külmal ajal) nii avaldaja kui puudutatud isikute huve. Maakohus analüüsis ning

võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive (XX kinnistu ning XXXX ja XXXXX kinnistute

kaudu) ning asus põhjendatud seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata avalikult kasutatavalt

teelt X kinnistule XX kinnistu kaudu. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu sellesse

kaalutlusotsustusse sekkuda.

Kuigi kuival ja külmal ajal on alternatiivne metsatee maakohtu hinnangul tõenäoliselt üle

viietonniste sõidukiga läbitav, on kõnealune tee vaatlusprotokollist nähtuvalt teatud kohtades

pigem kitsas metsarada (II kd, tl-d 88–99). Seega võib alternatiivne juurdepääas olla

ringkonnakohtu arvates ka külmal ajal läbitav ainult põllu- või metsatöödeks ettenähtud

sõidukitele (mitte aga teeliikluseks mõeldud sõidukitele, sh üle viietonnistele sõidukitele).

Samas on XX kinnistul vajalik tee olemas, alternatiivse juurdepääsu puhul samaväärset teed ei

ole (II kd, tl-d 83–99), see tuleks esmalt sinna rajada. Lisaks läbib ka alternatiivne juurdepääs

kolmanda isiku (puudutatud isiku IV) kinnistut. Seejuures on XX kinnistul asuvat teed vähemalt

2012. a-st kasutatud mh metsa majandamiseks ja väljaveoks (I kd, tl-d 54, 96, 98). Seega on

asja materjalidega vastuolus määruskaebuses esitatud väide, nagu algas metsa väljavedu XX

kinnistul asuva tee kaudu alles 2019. a-l.

Ringkonnakohtu

arvates

tagavad

määrusega

kehtestatud

ajaline

(90-päevane)

ja

transpordivahendite massi piirang selle, et tolm ning lärm häiriksid puudutatud isikute I ja II

mesindust

ning

eluaset

võimalikult

vähe.

Samuti

on

avaldaja

juurdepääsutee

korrashoiukohustuse kaudu tagatud tee parandamine olukorras, kus raskeveokid peaksid teed

kahjustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna puudutatud isikute I ja II määruskaebuses

esitatud väited seejuures alust 90-päevase piirangu osas maakohtu kaalutlusotsususse sekkuda

ning vähendada piirangut 45-päevani. Puudutatud isikud I ja II ei ole esitanud kaalukaid

argumente, millest võiks järeldada, et 90-päevane piirang on neid ülemäära koormav. Lisaks on

nad menetluses toimunud kompromissläbirääkimisel 90-päevase piiranguga nõustunud (I kd,

tl-d 120 pöördel ning 131).

Ringkonnakohus märgib, et kuigi puudutatud isikud I ja II paluvad määruskaebuses jätta

avaldaja avalduse tervikuna rahuldamata, ei ole määruskaebuses esitatud põhjendusi ega

vastuväiteid selle kohta, et maakohus määras X kinnistu igakordsele omanikule ning temalt

nõusoleku saanud isikutele tähtajatu õiguse kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki

transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, XX kinnistul paiknevat teed.

17.3. Ringkonnakohus täpsustas eespool maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2. Ülejäänud

osas on maakohtu määruse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul selge ja täidetav ning vastab

TsMS § 442 lg-st 5 ja § 463 lg-st 2 (nende koostoimes) tulenevatele nõuetele. Määruse

resolutsiooni p-s 2 tähtaja määratlemiseks kasutatud sõna "päev" all tuleb mõista

"kalendripäeva", st ajavahemikku keskööst keskööni (TsÜS § 136 lg 9). X kinnistu omaniku

nõusolek juurdepääsutee kasutamiseks võib olla mistahes vormis (sh suulises või kirjalikus

vormis), kuna kohustuslikku vormi kõnealusele nõusolekule seaduses ega määruses ette nähtud

ei ole (TsÜS § 77).

17.4. Põhjendamatu on puudutatud isikute I ja II määruskaebuses esitatud seisukoht, et avaldaja

kohustus tagada XX kinnistul asuva tee teeäärte niitmine kummastki teeäärest vähemalt ühe

meetri ulatuses tähendab avaldaja poolt kõnealuse maa hõivamist. Avaldaja on põhjendanud, et

teeäärte niitmine on vajalik efektiivse lumetõrje teostamiseks talvel. Kohtul puudub alus

eeltoodud väites kahelda. Seejuures ei ole puudutatud isikud I ja II vastu vaielnud avaldaja

väitele, et nad on takistanud kohalikul omavalitsusel teeäärte niitmist, ega põhistanud, et

teeäärte niitmiseks vajadus puudub või et ka kitsamalt alalt niitimine täidaks eesmärki.

17.5. Ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja ei ole taotlenud

kinnistusraamatusse märkuse kandmist selle kohta, et X kinnistu igakordsel omanikul on õigus

kasutada XX kinnistul asuvat teed nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass on

väiksem kui viis tonni. Avaldaja on 3. veebruari 2020. a avalduses (I kd, tl 1 pöördel), 31. juuli

2020. a (I kd, tl 81 pöördel–82) ja 21. detsembri 2021. a (II kd, tl 104 pöördel)

menetlusdokumentides esitanud nõude kanda märkus kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta

nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga, st mh transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit

tonni.

17.6. Samuti on maakohtu määrus põhjendatud juurdepääsutasu määramise osas.

Maakohus pidas õiglaseks määrata juurdepääsutasuks 20 eurot aastas. Kuigi puudutatud isikute

I ja II väitel on tasu ebaõiglane, on maakohus tasu suurust kohaselt kaalunud ega ole

menetlusnorme rikkunud. Määruse põhjenduste kohaselt hõlmab juurdepääsutasu nii hüvitist

omandiõiguse riive eest kui ka maamaksu. Tasu arvestamise alused on kooskõlas maakohtu

määruses (p-s 45) viidatud kohtupraktikaga (vt ka Riigikohtu 28. märtsi 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-60492, p 16). Juurdepääsutee hooldamise kulud jäid avaldaja kanda.

Puudutatud isikud I ja II ei ole toonud määruskaebuses välja omapoolseid arvestusi

juurdepääsutasu teistsuguse suuruse kohta.

17.7. Maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka muud määruskaebuses

esitatud etteheited, sh puudutatud isikute I ja II poolt viidatud kohtupraktika käsitlemata jätmine

ning puudutatud isikutest I ja II väidetavalt pahatahtlike isikute kuvandi loomine.

Määruskaebuse põhjendustest ka ei selgu, kuidas need väidetavad minetused võisid mõjutada

asjas tehtud lahendit. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, kohaldab kohus asja lahendamisel õigust

ise, ega ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega. Puudutatud isikute I ja II poolt osutatud

kohtupraktika, s.o Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-08 (p 21) ja Tartu

Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-32941 (p 10), ei ole praegusel

juhul ka asjakohane. Iseenesest on õige, et AÕS § 156 lg 1 kohase nõude rahuldamise üheks

eelduseks on see, et taotleja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

ning et üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja.

Samas on maakohus praegusel juhul menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et X

kinnistul ei ole vahetut juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Kaugu-Hurda maanteele).

Puudutatud isikute I ja II vastupidised väited ei ole põhjendatud.

18. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse

osas. Avalduse ja määruskaebuse osalist rahuldamist arvestades jätab ringkonnakohus ka

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse küll väikeses ulatuses, kuid juurdepääsu määramine

AÕS § 156 alusel toimub eelkõige avaldaja huvides.

19. Puudutatud isikud I ja II on esitanud taotluse määruskaebuse esitamisel enam tasutud

riigilõivu 50 euro tagastamiseks.

Asja materjalidest nähtuvalt tasusid puudutatud isikud I ja II määruskaebuse esitamisel

2. veebruaril 2022 riigilõivu 100 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 5 ja 15 järgi tuleb

juurdepääsuasjas esitatavalt määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Seega tuleb

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt puudutatud isikutele tagastada enam tasutud riigilõiv 50 eurot.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Käesoleva määruse jõustumisel tuleb riigilõiv puudutatud isikute taotluse alusel tagastada FIE

Feliks Luiksaar kontole nr EE762200221027337551.

(allXXstatud digitaalselt)

(allXXstatud digitaalselt)

(allXXstatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest