3-22-2027/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2027

Määruse kuupäev

27. september 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu

sooritamise loa saamiseks X suhtes

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Merlin Aavik

Puudutatud isik - X (isikukood xxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Anda luba hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) X kuuluvale 1/2 suurusele

mõttelisele osale korteriomandist registriosa numbriga

zzzzzz (aadress zzzzz linn, zzzzz). Hüpoteegi summa on 29

326,49 eurot. Hüpoteek tagab X kui Y (registrikood yyyyyy)

juhatuse liikme suhtes tehtavast vastutusotsusest (vt

määruse punkti 1.3) tulenevaid nõudeid.

2. Maksu- ja Tolliametil tuleb täitetoimingu sooritamisest

kohut viivitamatult teavitada.

3. Määrus toimetatakse X kätte pärast täitmist tagava

toimingu sooritamist.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.

5. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

6. Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile. Määrus

ning Maksu- ja Tolliameti taotlus toimetatakse resolutsiooni

punktis 3 toodud ajal kätte puudutatud isikule.

7. Puudutatud isikul on õigus esitada taotlus määruse

avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.09.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus

anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 sätestatud täitetoimingu

sooritamiseks X kuuluva vara suhtes. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.

1.1. Y-l, registrikood yyyyyy (edaspidi osaühing) on maksuvõlg 24 811,64 eurot, s.h

arvestuslik intress 371,78 eurot (taotluse lisa 1). Maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole

tulemusi andnud. MTA arestis osaühingu arvelduskontod 10.08.2021 ja täiendavalt

26.01.2022, viimane laekumine toimus 26.01.2022 (taotluse lisad 11-14). Osaühingul ei ole

registervara. MTA andmetel on osaühingu majandustegevus lõppenud.

1.2. X (edaspidi puudutatud isik) on alates 06.11.2020 olnud osaühingu ainus juhatuse liige.

MTA alustas 29.08.2022 puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetlust (taotluse lisa 2).

1.3. MTA kavatseb nõuda puudutatud isikult osaühingu maksuvõla tasumist 24 430,49 euro

ulatuses, sellest põhivõlg 19 356,21 eurot ja intress 5 074,28 eurot. Põhivõla moodustavad

maksustamisperioodide jaanuar, veebruar, mai, juuli 2021 ning veebruar - aprill 2022 maksu-

deklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummad (käibemaks, tulumaks,

tööjõumaksud). Intressi kohta on 25.08.2022 koostatud intressinõue (taotluse lisa 3).

Enamuse põhivõlast moodustab maksustamisperioodi jaanuar 2021 käibemaks, millest on

tasumata 18 979,63 eurot. Osaühing deklareeris algselt tasumisele kuuluva käibemaksu

257,32 eurot ning parandusdeklaratsiooniga juunis 2021 tasumisele kuuluva käibemaksu 24

623,99 eurot (taotluse lisa 8). Lisandunud maksukohustus tekkis seetõttu, et osaühing müüs

korteriomandi aadressiga Tartu, qqqq (registriosa number qqqq) ning pidi tegema

sisendkäibemaksu ümberarvestuse.

1.4. Puudutatud isik vastustab solidaarselt osaühinguga maksukohustuse eest, kuna ta jättis

süüliselt täitmata kohustuse korraldada osaühingu rahaliste kohustuste täitmine.

Korteriomandi müügihind oli 175 000 eurot. Sellest osa kulus laenu tagastamiseks. Osaühing

sai oma käsutusse 44 673,23 eurot: 10 000 + 4 673,23 eurot tasuti osaühingu pangakontole ja

30 000 eurot enne lepingu sõlmimist sularahas. Pangakontole laekunud 4 673,23 euro

kasutamine nähtub konto väljavõtetest, s.h tasuti 2 000 eurot puudutatud isikule laenu

tagasimaksena. 30 000 euro kasutamise kohta puuduvad andmed. Puudutatud isik sai

02.09.2022 kätte MTA korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, kuid ei ole

seda täitnud. MTA-l on kahtlus, et seda summat ei ole kasutatud majandustegevuse tarbeks.

Müügihinna arvel oleks saanud maksukohustused tasuda.

1.5. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda puudutatud

isiku tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA tugineb järgmistele asjaoludele:

- puudutatud isik jättis perioodi jaanuar 2021 käibemaksu õigel ajal deklareerimata;

- puudutatud isik jättis täitmata korralduse teabe andmiseks ja dokumente esitamiseks;

- puudutatud isikul ei ole piisavat sissetulekut vastutusotsusega kavandatud kohustuse

täitmiseks.

1.6. Ei esine aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

1.7. Puudutatud isikule kuulub kaks osaühingu osa ja neli sõidukit. MTA ei taotle nende

suhtes täitetoimingute tegemist, kuna osaühingu osad ei ole likviidne vara ning sõidukite

seisukord ei ole teada.

1.8. Puudutatud isikule kuulub 1/2 suurune mõtteline osa korteriomandist registriosa

numbriga zzzzzz (taotluse lisa 18). Kinnisasja asukoht on zzzzz linn, zzzzz. Eriomandi

esemeks on mitteeluruum nr 1, mille üldpind on 93,90 m2. Tegemist on ridaelamuga. MTA

hindab korteriomandi väärtuseks tervikuna 172 000 eurot ning puudutatud isiku osa

väärtuseks 86 000 eurot. Korteriomandit koormab hüpoteek summas 142 480 eurot Luminor

Bank AS kasuks. Hüpoteegi summa tavaliselt ületab võla suurust. MTA hinnangul on

puudutatud isiku osa müügi tulem vähemalt 26 650 eurot.

MTA taotleb hüpoteegi seadmist summas 29 326,49 eurot: nõude suurus 24 430,49 eurot

pluss 4896 eurot täitekulude (kohtutäituri tasu ja täitmiskulude) katteks. Võimalike

täitekulude suurust hindas MTA lähtudes täitemenetluse seadustikus sätestatud tasu- ja

kulumääradest.

Hüpoteegi seadmine korteriomandi mõttelisele osale on kõige sobivam meede nõude

tagamiseks. Hüpoteek ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist ning ei piira puudutatud

isikut rohkem, kui on vaja vastutusmenetluse tulemusel esitatava nõude täitmise tagamiseks.

Nõude tagamata jätmine võib mõjutada tõenäosust võlgnevus reaalselt sisse nõuda.

1.9. MTA lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise. Kui tagatiseks on

deposiit, siis peab selle suurus olema 24 430,49 eurot. Muu tagatise puhul peab tagatis katma

ka täitekulud.

1.10. MTA taotleb, et puudutatud isikult ei küsita taotluse kohta arvamust ning talle ei

avaldata kohtumäärust või asja materjale enne täitetoimingu sooritamist.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus

seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse

läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega

ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses

kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka

teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all.

MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus

halduskohtule, mille tööpiirkonnas on vastutusotsuse adressaadi elu- või asukoht.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise

menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei

oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus

edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14 p 11.5, 3-3-1-7-13 p 13).

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 130 lg 1 p 2 alusel on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.

4. MTA on enne kohtule taotluse esitamist alustanud vastutusotsuse tegemisele suunatud

menetlust, selle raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks.

5. Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine MTA

taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks

kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti

õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49).

MTA on esitanud andmed ja dokumendid selle kohta, et osaühingul on maksuvõlg. Võlg,

mille tasumist MTA kavatseb nõuda puudutatud isikult, on tekkinud tema juhatuse liikmeks

oleku ajal. Praeguses vastutusmenetluse staadiumis puudub alus välistada puudutatud isiku

vastutust intressi tasumise eest.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Osaühing on õigusvõimeline.

Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud - varaseim täitmata maksukohustus on

maksustamisperioodi jaanuar 2021 käibemaks, mis muutus sissenõutavaks 20.02.2021. MTA

on põhistanud, et osaühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik. Võlast enamuse

suhtes on teostatud MKS § 130 lg 1 p 3 nimetatud täitetoimingud.

Seega on maksukohustuse määramine puudutatud isikule tõenäoline ja õiguslikult võimalik.

MTA on deklareerinud oma sellekohast kavatsust. MTA taotluses esitatud põhjendused on

käesolevas menetlusetapis, s.o haldustoimingu tegemiseks loa andmisel MTA kavatsuse

põhistamiseks piisavad. Kohus ei käsitle küsimust, kas vastutusotsuse tegemine oleks kohtu

hinnangul sisuliselt põhjendatud, kuna sellega asuks kohus andma eelhinnangut

vastutusotsuse õiguspärasusele.

6. Kohus juhib MTA tähelepanu sellele, et MKS § 96 lg 5 alusel on juhatuse liikmele

vastutusotsuse tegemise eelduseks see, et osaühingu suhtes on alustatud sissenõudmist MKS §

130 lg 1 p 3 sätestatud viisil (sissenõude pööramisega rahalisele õigusele) ning selle tulemusel

ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Sel viisil tuleb toimida nii põhivõla

kui ka intressi osas. Kuna hiliseim kontode arestimise avaldus on esitatud 26.01.2022, siis ei

saa see hõlmata maksustamisperioodide veebruar - aprill 2022 maksukohustusi ja 25.08.2022

koostatud intressinõuet. Eeltoodu ei välista taotletud loa andmist. Tegemist on vastutusotsuse

eeldusega, mitte täitmist tagavate toimingute eeldusega. Ka siis, kui MKS § 130 lg 1 p 3

nimetatud täitetoimingutega viimaste maksustamisperioodide ja intressinõude suhtes alustada

praegu, saab vastutusotsuse teha aegumistähtaja jooksul.

7. Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise

kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama,

millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda

kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral.

Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud

(Riigikohtu 12.02.2020.a määrus asjas 3-19-1672 p 27, lahend 3-3-1-4-13 p 22).

Kohus nõustub, et puudutatud isiku käitumine maksusuhetes tekitab põhjendatud kahtluse, et

maksukohustuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Müügilepingus (taotluse lisa 9) kinnitas puudutatud isik osaühingu

nimel, et ta on sularahas kätte saanud 30 000 eurot. Samas jättis puudutatud isik täitmata

MTA nõude anda selgitusi, kus see rahasumma on ja milleks on seda kasutatud. Tegemist on

summaga, mis oleks olnud maksukohustuse täitmiseks piisav. Eeltoodut saab käsitleda viitena

puudutatud isiku ebausaldusväärsusele ning võimalusele, et isik hakkab vastutusotsuse

tegemisel otsima võimalusi selle täitmisest hoidumiseks.

8. Hüpoteegi seadmine on kohane ja proportsionaalne meede. See abinõu ei too kaasa

muutusi omandisuhetes ning ei takista puudutatud isikul vara kasutada või käsutada (s.h ei

takista kinnistu võõrandamist). Vajadus tagada maksukohustuse täitmine kaalub üles

võimalikud ebamugavused, mida hüpoteek võib puudutatud isikule põhjustada.

9. Täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et

maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või

võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on

tekkinud põhjendatud kahtlus. Kuna need eeldused on täidetud, siis rahuldab kohus taotluse.

Puudutatud isikul on võimalus määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse

täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik. Samuti on tal võimalus esitada tagatis (vt määruse

punkti 10).

10. MTA on kohtule selgitanud, et ta lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik esitab

tagatise. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud

kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Maksuhaldur on tagatise

väärtuseks määranud 24 430,49 eurot. Kui tagatiseks ei ole deposiit, siis lisanduvad sellele

täitekulud sõltuvalt tagatise liigist.

MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul,

kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

11. Kohus selgitab puudutatud isikule, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi

Teatajas ning tal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime

avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik