4-22-2145/8 · 4-22-2145/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-22-2145

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-2145 (2315,22,003226) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi Liiklusseaduse § 2 ettenähtud väärte 24 lg 2 gu Menetlusalune isik

N.R , ik: XXX, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, xxxx, tel: xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja

Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. N.R

süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 o toimepanemises ning ettenähtud väärte mõista temale ümme) päeva karistuseks arest 10 (k .

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. N.R

10 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse

Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612

7758, e-post: harjukrho.info@just.ee).

5. KarS

§ 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust

täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega,

arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

2

kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 27.09.2022. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

06.05.2022 AB1562676 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 06.05.2022 kell 18.25 juhtis N.R xxxx poole xxxx tn mootorsõidukit

reg.märgiga kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte xxxx, isikuna, väiksem kui 0,25 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,30 mg/l +/- 0,05 mg/l. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale

arusaadav ja põhjendas väärteo toimepoanemist sellega, et jõi natuke õlut ja otsustas

naisterahva ära viia. Seal on karjäär ja kõrvalteed ning otsustas lõigata. Peeti kinni. Enam alkoholi ei tarvita, tarvitab ravimieid. Kuna on kaua aega vanglas olnud, siis kuskile tööle ei

võeta, kuid samas on kogunenud võl 000 eest. Hiljuti karistati sõiduki joobes gnevusi 14

juhtimise eest vangistusega tingimisi. Kui arestiga karistatakse, jääb oma eluasemest ilma. Sooviks aresti asendamist üldkasuliku tööga, on võimeline üldkasulikku tööd tegema.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud

väärte on tema poolt toime pandud ning tõendamist leidnud gu . Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, isik ei tööta. Ei pea perspektiivikaks isikut karistada rahatrahviga. Arvestades seda, et isikut ei ole varem arestiga karistatud ja süütegu ennast, saab asuda seisukohale, et tegemis on alla keskmise süüga. Taotleb isiku karistamist LS § 224 lg 2 järgi arestiga 10 päeva. Kui kohus peab võimalikuks aresti asendada üldkasuliku tööga, siis on isik öelnud, et suudab seda teha.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. o

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammi juhtimise eest - isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest - on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati

06.05.2022.a kella 18.36 kuni 18.40 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 E nr AR -0052 (taatlustunnistuse nr ST DF

TTRC-22/00002 1 alkoholi ). Tõendusliku alkomeetri näit oli esimesel lugemi puhul 0,3

väljahingatava õhu ühe liitri ko , lõplik lugem 0,3 hta, teise lugemi puhul 0,30 0 mg /l ning laiendmääramatus +/ 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,2 - 5 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja Leonid Nõmmemees, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,25 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

3

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt om - a seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd § 224 lg 2 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse

isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest

nähtub, et menetlusalusel isikul on kümme kehtivat väärteokaristust, mis kõik on määratud

varavastaste süütegude eest. Kuivõrd kõik kümme määratud rahatrahv

i on tasumata, ei ole varasem karistus

anud ad ed rahatrahvi näol soovitud mõju avald ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist, s.h ka liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist.

Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul

puudub soov rahaliste mõjutusvahendi oma eesmärki ei täida te tasumiseks ning rahatrahv .

Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Menetlusaluse

isiku selgitustest nähtuvalt elatab ta ennast juhutöödest ja pensionist, kuid samas on tal

võlgnevusi 14 000 euro ulatuses. Taolised asjaolud muudavad kohtu arvates rahatrahvi tasumise võimalused väga väikeseks kui mitte võimatuks. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel alla keskmise. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo

toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,2 mg/l kohta, seega on lubatud alkoholipiirmäära ületatud alammääras 5 . Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmise määra.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

4

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku alla keskmise süüst ning kergendava asjaoluga ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu asub seisukohale, et menetlusalune

isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb

mõista karistusena arest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti

alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib

menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud.

Menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd aresti

kandmine muudaks tema raskeks ja ta peaks l üürikorteri pidamise ja sissetuleku saamise elusasemest loobuma. Kohtuvälise menetleja esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ega ka aresti üldkasuliku tööga

asendatud, peab kohus võimalikuks asendada menetlusalusele isikule mõistetava aresti

üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik on selgitanud, et ta on invaliidsuspensionär, elatab ta ennast juhutöödest, mis on füüsiline töö. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on oma terviseseisundist tulenevalt

võimeline üldkasulikku tööd tegema.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/