1-10-15836/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-15836 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kriminaalasi M.U süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg

2 järgi käsk-kiirmenetluses Prokurör Tiina Viru Süüdistatav

M.U, isikukood 36311220233, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimane karistus mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

19.08.2009.a otsusega KarS § 121, 199 lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistus 1 aasta 7 kuud 2 päeva katseajaga 3 aastat Kaitsja Vandeadvokaat Priit Tartu Resolutsioon

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks M.U rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, (seitse tuhat viissada s.o 7500 ) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 29.-30.11.2010 s.o 2 päeva arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, mille järgi jääb lõplikuks karistuseks rahaline karistus 144 päevamäära, s.o (seitse tuhat kakssada)

7200 krooni. KarS § 66 alusel lubada karistuse tasumine ositi, määrates kohtuotsuse jõustumisest tasumiseks 7 kuu jooksul 1/7 igal kuul. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 4100064858. Alates 1. jaanuarist 2011.a saab maksta veel Rahandusministeeriumi pangakontole Danske Bank AS Eesti filiaalis pangakontole 333416110002 või №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis pangakontole 17001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858. Selgitusse märkida „nimi, nr 1-10-15836, rahaline karistus“.

Vabastada kahtlustatavana kinnipidamiselt arestimajas peale kohtuotsuse kätteandmist.

Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) 3262.50 M.U-lt (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks kr

50 s) krooni sundraha katteks ja (üks tuhat viissada kolmkümmend) kaitsjatasu, millele 1530 krooni

lisandub käibemaksu. Kaitsjatasu ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi

306 krooni

arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Alates 1.01.2011.a Rahandusministeeriumi pangakontole ASis SEB Pank 10220034796011 või ASis Swedbank pangakontole 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis pangakontole 333416110002 või №rdea Bank Finland Plc

Eesti filiaalis pangakontole 17001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-10-15836, sundraha, kaitsjatasu“. Kaitsjatasu koos käibemaksuga ja sundraha tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista tsiviilhagi katteks M.U-lt 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) krooni L.P. kasuks talle tekitatud kahju katteks. Asitõend - lõiketangid hävitada kohtuotsuse jõustumisel

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tuvastatud asjaolud

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et M.U varem varguse toime pannud isikuna, võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.11.2010 kella 21.30 paiku tungis rippluku läbilõikamisega sisse xxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxxxx külas L.P. kuuluvasse kuivatisse ja püüdis ära võtta katla põletit väärtusega 25000 krooni, mille monteeris katlalt lahti. Süütegu jäi lõpule viimata kuna sündmuskohale saabus L.P. ja pidas M.U sündmuskohal kinni. Lõhkumisega tekitas varalise kahju summas 200 krooni. Oma tegevusega alustas ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult varguse toimepanemist ja pani seega toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 4, 8-25 lg 2 järgi Kogu tsiviilhagi suurus 628 krooni. Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS

§ 251 ja § 2561

alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Inkrimineeritavat kuritegu tõendavad kannatanu ja tunnistaja ütlused, samuti süüdistatava ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskohalt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Asitõend tuleb hävitada ja tsiviilhagi rahuldada. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 199 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang.

Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Priit Tartu, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu koos käibemaksuga kokku 1836 krooni. Seoses süüdimõistmisega jääb kaitsja tasu süüdimõistetu kanda. Vastavalt KrMS §

180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub ka KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni. Kuna kohus asja menetlemisel kohaldas prokuratuuri taotlusel kiirmenetlust, siis lähtuvalt kiirmenetluse sätetest KrMS § 2565

lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Süüdimõistetult kuulub seega riigituludesse väljamõistmisele sundraha 3262.50 krooni. /allkiri/ Heino-Vello Pihlak Kohtunik