4-22-2587/7 · 4-22-2587/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2022. a, Tartu kohtumaja

Asenduskaristuse number 4-22-2587

Kohtunik Marju Persidskaja

Sekretär Merili Riga

Avalduse esitaja/sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Kohtutäitur Tarvi Söömer

Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine

Kohtuistungil osalenud isik S.L (isikukood: XXX, asukoht: xxxx,

vabanemisel asub elama aadressil xxxx; e-post: xxxx).

S.L-ile on mõistetud vangistus Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 20.02.2020. a otsusega nr 1-19-9250. Karistust kannab alates 02.05.2019 – 29.09.2022. a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 2071, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi

asendamiseks.

2. Asendada S.L Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 31.10.2018. a

otsusega väärteoasjas nr 2315,18,005956 määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot arestiga 3 (kolm) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb S.L

olla

kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda

Tallinna Vangla Paide osakonna kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 384 8728; xxxx või saata e-kiri aadressil parnukrho.info@just.ee.

4. Selgitada S.L-ile , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus edastada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile, kohtutäiturile, S.L-ile

ja Tallinna Vangla Paide kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

2 (3)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 27.07.2022. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele S.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Põhja prefektuur määras S.L-ile 31.10.2018. a otsusega väärteoasjas nr 2315,18,005956 karistusseadustiku § 218 lg 1, lg 3 - § 25 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt pani S.L toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja suhtes, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kuna S.L ei tasunud

rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 15.01.2021. a teatas kohtutäitur täitmise võimatusest seoses isiku pankrotiga.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist S.L suhtes tasumata rahatrahvi osas summas 120 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil S.L on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

S.L ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus tulemusi ei andnud, sest võlgnikul puudus vara nõuete rahuldamiseks.

Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et

kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. S.L-ile on määratud karistusseadustiku § 218 lg 1, lg 3 - § 25 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 3 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna

isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga.

S.L on karistatud Harju Maakohtu 20.02.2020. a otsusega nr 1-19-9250. Kohtuotsusest tulenevalt on S.L-ile mõistetud karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsuse kohaselt hakati S.L karistuse kandmise aja algust arvestama

alates 02.05.2019. a ning tema vangistus saab kantud 29.09.2022. a. Tulenevalt asjaolust, et S.L vabaneb vangistusest enne käesoleva määruse jõustumist, tuleb kohustada S.L tegema üldkasulikku tööd alates kohtumääruse jõustumisest.

3 (3)

Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et S.L tuleb teha 5 tundi üldkasulikku tööd ära 4 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud

kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud

kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS §-st 72, §-st 69; VTMS §-st 211.

/ Marju Persidskaja Kohtunik