3-22-1923/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1923

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.09.2022

ettekirjutuse nr 1052259287 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JJ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-1923.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus

muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse

põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. India kodanikul X-l oli tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes Y OÜ kehtivusega

19.11.2019–31.07.2024. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.02.2022 otsusega nr

15.7-16/27-3 nimetatud ettevõtte ebausaldusväärseks välismaalaste seaduse (VMS) § 402 lg-te

1, 3 ja 4 alusel alates 18.02.2022, sest ettevõte ei olnud täitnud töötajate elamislubade andmise

aluseks olnud eesmärke. PPA märkis, et ettevõtte ebausaldusväärseks tunnistamine võib tuua

kaasa kehtivate elamislubade ümbervaatamise ja vastavate aluste esinemise korral nende

kehtetuks tunnistamise. PPA tunnistas 31.08.2022 otsusega nr 15.3-3.4/625-1 kaebaja

tähtajalise elamisloa VMS § 135 lg 2 p 2 ja § 180 lg 2 p 5 alusel kehtetuks.

2. PPA tegi kaebajale 02.09.2022 ettekirjutuse nr 1052259287 Eestist lahkumiseks, määras

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja 30 päeva, s.o hiljemalt 02.10.2022, kohaldas

sissesõidukeeldu pikkusega üks aasta ja kuus kuud ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid, sh võttis hoiule kaebaja passi.

3-22-1923

2(4)

Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle tähtaegse täitmata jätmise korral lahkumiskohustus

sundtäidetakse alates 03.10.2022 ja kaebaja saadetakse välja Indiasse.

3. X-l esitas Tallinna Halduskohtule 12.09.2022 kaebuse, mida halduskohus mõistis määruses

selliselt, et kaebaja nõuab PPA 02.09.2022 ettekirjutuse tühistamist. Kaebusele lisatud esialgse

õiguskaitse taotlusest sai halduskohus aru nii, et kaebaja taotleb 02.09.2022 ettekirjutuse

täitmise peatamist, rahvuspassi tagastamist ja lühiajalise töötamise registreeringu taastamist.

Kaebaja ei esitanud halduskohtu tõlgendusele vastuväiteid.

4. PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ettekirjutusega seotud esialgse

õiguskaitse meetmete kohaldamine ei anna kaebajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

Kaebaja saab kohtumenetluses osaleda ka välismaal viibides. Esialgne õiguskaitse kohaldamata

jätmine ei too talle kaasa raskeid tagajärgi, sest ta ei ela Eestis pereelu. Eraelu riive ei saa olla

suur, sest ta ei ole viibinud Eestis pikka aega. Kaebajal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks

ettevõttes Y OÜ, mille PPA tunnistas ebausaldusväärseks. Kaebaja kutsus Eestisse tema vend,

kelle elamisluba tunnistati kehtetuks ning kes saadeti Eestist välja. Kaebajal ei ole Eestis

elukohta. Eestisse jäämisel võib ta asuda ebaseaduslikult töötama. Kaebusel ei ole

eduväljavaateid, sest elamisluba on kehtetuks tunnistatud. PPA andis ettekirjutuse

vabatahtlikult täitmiseks maksimaalse tähtaja. Kaebajal ei ole võimalik Eestis viibimist

seadustada, kuid ta saab taotleda uut tähtajalist elamisluba Eestist lahkumise järel.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.09.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse osaliselt ja peatas 02.09.2022 ettekirjutuse kehtivuse osas, milles kaebaja suhtes

kohaldati sissesõidukeeldu üheks aastaks ja kuueks kuuks. Muus osas jättis halduskohus

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et Eestist lahkumise tähtaeg saabub

kohtumenetluse ajal, võib PPA esialgse õiguskaitseta teha väljasaatmistoiminguid.

Kaebajale oli väljastatud elamisluba töötamiseks iduettevõttes Y OÜ. PPA tunnistas ettevõtte

17.02.2022 otsusega alates järgmisest päevast ebausaldusväärseks VMS § 402 lg-te 1, 3 ja 4

alusel. Seda otsust ei ole vaidlustatud. Kuna kaebaja tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks,

ei aita lahkumisettekirjutuse kehtivuse peatamine tal eesmärki saavutada ja viibimist

seadustada. Tal ei ole VMS §-s 43 sätestatud alust Eestis viibida ja töötada. Kaebaja ei ole

nõudnud 31.08.2022 otsuse tühistamist. Tal ei ole Eestis elukohta. Kaebajal ei ole samas

kohustust viibida kohtumenetluse ajal Eestis. Kohtuistungil saab osaleda videokonverentsi

vahendusel, samuti võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. PPA võttis õigustatult

järelevalvemeetmena hoiule kaebaja passi. Kaebajal ei ole töökohta ning talle on pandud

kohustus Eestist lahkuda.

Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld võib aga olla ebaproportsionaalne.

Kaebaja sõnul soovitakse temaga teha koostööd, mistõttu ei saa teda pidada ebasoovitavaks ja

ebausaldusväärseks. Enda sõnul on ta nõus lahkumiskohustuse täitma ega vaja selleks abi.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine sissesõidukeeldu puudutavas osas ei kahjusta ülemääraselt

avalikku huvi.

6. X saatis halduskohtule 20.09.2022 e-kirja, kus selgitab, et teine tööandja on nõus tema

Eestis viibimist spondeerima. Seepärast palub ta enda viibimine seadustada. Tööandja ja vend

on ta reetnud. Eestist Indiasse lahkumine on majanduslikult kulukas. Ta on Eestis viibinud

poolteist aastat ning saab toetusteta hakkama. Lahkumisel ei saa ta enam anda tunde Ukraina

lastele. PPA ei järginud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel seadust. Lahkumisel

kaotab ta usu Eestisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1923

3(4)

7. Kaebaja 20.09.2022 e-kirja tuleb käsitada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

20.09.2022 määruse peale. E-kiri on saadetud vastusena e-kirjale, millega kaebajale edastati

halduskohtu määrus ning selles väljendatakse rahulolematust halduskohtu määrusega osas,

milles talle ei anta kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õigust. Ringkonnakohus mõistab

määruskaebust selliselt, et kaebaja eesmärk on, et tema Eestis viibimine seadustataks ning tal

oleks võimalik töötada kohtumenetluse ajal teise ettevõtte juures. Kaebaja ei vaidlusta

eraldiseisvalt halduskohtu määrust osas, milles halduskohus ei kohaldanud esialgset

õiguskaitset seonduvalt järelevalvemeetmetega (passi hoiule võtmine), kui tema esmane

eesmärk jääb saavutamata. Kaebaja eesmärki on võimalik saavutada määruskaebuse

esitamisega Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse peale (HKMS § 252 lg 7).

8. Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja §-s 205 sätestatud nõuetele määral, et see

lahendada. Määruskaebust ei ole küll allkirjastatud, kuid ringkonnakohtul puudub kahtlus

kaebaja isikusamasuses. Kaebaja on varem esitanud kohtule allkirjastatud avalduse, samuti on

ta kasutanud kohtuga suhtlemiseks sama e-posti aadressi. Ringkonnakohus võtab

määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebus on võimalik lahendada asja

materjalide pinnalt. PPA on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha, millega

ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210

lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

9. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

kaebaja

vaidlustanud

kaebuses

lisaks

lahkumisettekirjutusele ka PPA 31.08.2022 otsuse nr 15.3-3.4/625-1 tähtajalise elamisloa

kehtetuks tunnistamise kohta. Seda saab järeldada kaebuse põhjenduses ja kokkuvõttes toodud

taotlustest: „Käesolevaga palun austatud kohtul tühistada minu TRP tühistamine ja kuulutada

oma otsused kehtetuks“; „Nõuan alandlikult, et kohus tühistaks TRP tühistamise ja ennistaks

selle ning tagastaks mulle koos passiga.“ Akronüüm TRP viitab tähtajalisele elamisloale

(temporary residence permit). Kaebaja on ka põhjendanud, miks ta peab 31.08.2022 otsust

õigusvastaseks. Ühtlasi võimaldaks selline kaebuse tõlgendus põhimõtteliselt kohaldada

esialgset õiguskaitset selliselt, et kaebajal on võimalik kohtumenetluse ajal viibida Eestis

seaduslikult ja töötamist jätkata. PPA 31.08.2022 otsuse kehtivuse peatamisel taastub

tähtajalise elamisloa kehtivus. Kaebus 31.08.2022 otsuse tühistamiseks oleks tähtaegne.

Asjaolust, et kaebaja ei vaielnud vastu halduskohtu 12.09.2022 määruses esitatud tõlgendusele,

ei saa järeldada, et ta ei soovinud 31.08.2022 otsuse tühistamist ja taotleda sellega seonduvalt

esialgset õiguskaitset. Kaebaja on välismaalane ning eelduslikult puudub tal kogemus Eesti

õigusega. Tema avaldustest võib järeldada ka raskusi eesti keele mõistmise ja selles

kirjutamisega. Halduskohus oleks pidanud kaebaja taotlusi tõlgendama, lähtudes kaebaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

10. Kohus teeb määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib

kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda raskendatuks või

võimatuks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse

kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute

õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

11. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on napid, kuid ringkonnakohtu hinnangul siiski

piisavad, et järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Kui kohus ei peata PPA 31.08.2022 otsuse

kehtivust, puudub kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Eestis seadusliku

aluseta viibival välismaalasel on kohustus Eestist lahkuda. Kui kaebaja Eestist lahkub, ei ole

võimalik ka tema jaoks soodsa kohtulahendiga eemalviibimist ja töötamist tagasi täita.

3-22-1923

4(4)

12. Praeguses menetlusstaadiumis puudub põhjus pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

Asja sisulisel läbivaatamisel saab mh kontrollida, kas kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus

ja kui seda ei tagatud, siis kas see võis mõjutada asja otsustamist.

13. PPA 31.08.2022 otsuse kehtivuse peatamine ei ole avaliku huvi kaalutlustel siiski

põhjendatud. Kaebaja ei täida selle elamisloa andmise tingimusi (VMS § 135 lg 2 p 1, § 117 lg

1). PPA tunnistas 17.02.2022 otsusega ebausaldusväärseks ettevõtte, milles töötamiseks

tähtajaline elamisluba anti. Otsuse järgi ei ole Y OÜ viinud ellu projekte, mida

Siseministeeriumi

juures

tegutsev

eksperdikomisjon

arvestas

tema

iduettevõttena

määratlemisel VMS tähenduses; samuti puudub ettevõttel majandustegevus. Ettevõtte

seaduslik esindaja ei kasutanud talle väljastatud elamisluba eesmärgipäraselt ega täitnud

nõuetekohaselt kutsuja kohustusi (registreerimine, töö eest tasu maksmine). Kaebaja ei ole

väitnud, et ta töötab Y OÜ-s. VMS § 1812 lg 1 võimaldab välismaalasel küll töötada mitme

tööandja juures, kuid põhitööandja vahetumisel tuleb taotleda uut tähtajalist elamisluba.

Kaebajal ei ole piisavat sissetulekut ja tal puudub elukoht. PPA sõnul võimaldatakse kaebajal

elada aadressil Lõime 22-226, Tallinn kuni lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja

lõpuni. Kaebaja õigusi ei saa pidada samas kuigi kaalukaks: need piirduvad eraelu,

eneseteostuse ja omandiõigusega. Arvestades kaebaja Eestis elamise kestust, ei saa sotsiaalsed

ja majanduslikud sidemed olla tugevad. Kaebusest ei nähtu ka põhjendusi, miks on kaalul

olevate õiguste teostamine vältimatu Eestis. Kui kohus kaebuse rahuldab, on kaebajal võimalik

nõuda Eestist lahkumise ja naasmise kulude hüvitamist. Potentsiaalsel uuel tööandjal on

võimalik esitada kaebajaga seoses uus tähtajalise elamisloa taotlus. Sissesõidukeelu kehtivus

on halduskohtu määrusega peatatud.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lahkumisettekirjutuse kehtivuse peatamine ei

ole põhjendatud, kui kaebajal puudub seaduslik viibimisalus. Lahkumisettekirjutuse kehtivuse

või täitmise peatamise ettenähtav tagajärg on, et kaebaja asub Eestis ebaseaduslikult töötama,

mis ei ole avalikes huvides. Kaebaja ei pea kohtumenetluses osalemiseks asuma tingimata

Eestis. Menetlusdokumente võib esitada elektrooniliselt. Samuti võib korraldada istungi viisil,

mis võimaldab sellel elektrooniliselt osaleda. Kaebaja õigused on tagatud piisavalt, kui

kohtumenetluse lõpuni peatatakse lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu kehtivus.

15. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.09.2022

määrus muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)