2-19-17359/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17359

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu avaldus võlgnik X

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprilli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, volitatud

esindaja Artur Stolfat

Puudutatud isikud:

võlgnik X (isikukood XXXXXXXXX)

sissenõudja Y (isikukood XXXXXXXXXX), (alaealise)

seaduslik esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde X 2. juuni 2022. a e-kirjale lisatud

maksekorraldus.

2. Jätta Harju Maakohtu 1. aprilli 2022. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-19-17359

2 (8)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (kohtutäitur) esitas 6. novembril 2019 Harju Maakohtule

avalduse võlgniku X (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja Y (sissenõudja, laps) avalduse alusel

algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 035/2017/1739 elatise 235 eurot kuus saamiseks alates 16.

märtsist 2017 kuni Y täisealiseks saamiseni 31. detsembril 2022 (täiteasi). Täitmisteade,

täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati võlgnikule kätte 25.

septembril 2019. Sissenõudja esitas 27. juunil 2019 kohtutäiturile avalduse, milles andis

kohtutäiturile nõusoleku tühistada võlgniku lubade kehtivus. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 alusel 23. septembril 2019. Võlgnik sai hoiatuse

isiklikult kätte samal päeval. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse

kättesaamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Võttes

aluseks sissenõudja 27. juuni 2016. a nõusoleku, taotles kohtutäitur võlgniku järgmiste õiguste

peatamist või nende andmise keelamist: mootorsõiduki juhtimisõigus, väikelaeva ja jeti

juhtimisõigus, kalastuskaart.

Avalduse 26. novembri 2019. a täpsustuse kohaselt ei ole võlgnik menetluse kestel, s.o 27 kuu

jooksul asunud elatisvõlgnevust ega jooksvat elatist tasuma. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole

võlgnik teinud makseid ka otse sissenõudjale ega sõlminud maksekokkulepet. Juuni 2019

seisuga on täiteasjas elatisraha võlgnevus 4168,38 eurot. Kohtutäituril ei ole õnnestunud

võlgnevust sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Võlgnikule kuuluvatele arvelduskontodele on arest

seatud, aga laekumised puuduvad. Kinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel ei kuulu

võlgnikule vara. Äriregistrist nähtuvalt kuuluvad võlgnikule V OÜ, W OÜ ja D OÜ osad,

millest kahele viimasele on tehtud kustutamishoiatus. Võlgnik on H OÜ ja D OÜ juhatuse liige,

selle eest tasu saamata. Maksuameti andmetel võlgnikul töökoht puudub. Rahvastikuregistri

andmetel on võlgniku elukoha aadress XXX ning tema laste, N ja A elukoha aadress YYY.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgniku avaldas, et tema sissetulekuallikas on seotud

transpordiga. Võlgnikuga koos elavad kaks alaealist last ja nad elavad linnast väljas. Lubade

äravõtmine jätaks nad sissetulekuta ja võimaluseta viia lapsed kooli ja lasteaeda. Y pole võlgnik

unustanud ja võimalusel on andnud talle taskuraha. Kahjuks on asjad läinud väga halvasti ja

võlgnik pole saanud enamat teha.

Oma 31. detsembri 2019. a vastuses kohtu nõudele selgitas võlgnik, et tema elukoht on VVV

ning töökoht V OÜ juhatuse liige ja autojuht. Võlgnik pakub transporditeenust väikebussi ja

veokiga. Võlgnikuga koos elavad N, kes käib XXX Gümnaasiumis, ja A, kes käib KKK

lasteaias. Auto ja sellega liikumine on eluliselt oluline, et pääseda koju, kooli ja lasteaeda.

Samuti on võlgniku uus töö seotud auto juhtimisega. Võlgniku lubadeta jätmisest ei võidaks

keegi, vaid see halvendaks hakkamasaamist.

Kohtuistungil avaldas võlgnik, et tema olukord on pigem hullemaks läinud. Ta elab lähedaste

abil ja üritab oma ettevõtet käivitada. Tal ei ole praegu kehtivat juhiluba, kuna juhtimisõigus

on peatatud, kuid paari kuu pärast peaks ta juhtimisõiguse tagasi saama.

3. Sissenõudja pidas avaldust põhjendatuks ja palus selle rahuldada.

2-19-17359

3 (8)

Võlgnik on alaealise sissenõudja isa, aga laps on täielikult ema ülalpidamisel. Võlgnik on alates

lapse sünnist XX.XX.XXXX täitnud oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 0 euro

ulatuses. Lapse isa on andnud aastaid tühje lubadusi, lubanud osaleda ülalpidamises ja tasuda

ka saamata jäänud elatise. Talle on korduvalt antud võimalusi olukord kohtuväliselt lahendada.

Lapse isa näol ei ole tegemist töötuga ega muus mõttes isikuga, kellel ei ole sissetulekut või

kellel on töötamine raskendatud. Võlgnik käib iga päev ka jõusaalis oma tervise eest hoolt

kandmas. Võlgnik elab ja töötab Eestis ning on seotud erinevate ettevõtetega. Lapse ema leiab,

et võlgnik pahatahtlikult varjab oma tulusid, kasutades ettevõtete ja oma õe Q kontosid, et

hoiustada ja varjata oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnikul on ulatuslik notariaalne volitus,

kasutamaks Q nimel kõike, sh tema pangakontot. Pangakonto on võlgnik liitnud lapse

pangakontoga ning kasutab seda omavoliliselt ülekannete tegemiseks ja endale raha

kandmiseks.

Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik, vastuvõetamatu ja arusaamatu. Lapsele elatise

tasumise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võlgniku 25. novembri 2019 a. seisukohast

nähtub, et tal on sissetulek ja sõiduvahend ning rahalised vahendid kütuse ostmiseks, elamiseks

kahes riigis ja iseenda ülalpidamiseks. Võlgnik on teavitanud kohut, et tema sissetulek tuleb

transporditeenuste osutamisest. Kohtutäiturile ja riigile näitab võlgnik, et elab alaliselt Soome

Vabariigis. Jääb selgusetuks, millises riigis võlgnik siis töötab ja sissetulekut saab. Oma väidete

kinnituseks ei ole võlgnik mingeid tõendeid esitanud. Ehkki võlgnik väitis, et temaga koos elab

alaliselt veel kaks alaealist last, keda tal tuleb viia kooli ja lasteaeda, siis tegelikult on laste

alaline elukoht nende ema juures.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 1. aprilli 2022. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas

TMS § 1772 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel tähtajatult X mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr

XXXXXXXX, välja antud 13. juunil 2018) ja väikelaeva juhtimisõiguse (luba nr XXXXX,

välja antud 25. novembril 2019) kehtivuse, samuti keelas X-le mootorsõiduki juhtimisõiguse,

väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning kalastuskaardi andmise. Maakohus märkis, et kohus

lõpetab määrusega võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja

loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme

kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku

kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise või

õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise

maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1).

4.1. Maakohus viitas TMS § 1773 lg 1 p-le 1 ja § 1771 lg-le 1. Kohus märkis, et vaidlust ei ole

järgnevas:

-

võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees, tema suhtes on

algatatud täiteasi lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ja 30. juuni 2019 seisuga oli

võlg 5134,38 eurot;

-

sissenõudja esitas 27. juunil 2019 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile

nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule TMS-s loetletud õiguste ja lubade kehtivuse

peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule;

-

kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise

võimalusest ning võlgnik on hoiatuse 23. septembril 2019 kätte saanud;

-

võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud ühtegi TMS 1771 lg-s 1 sätestatud

tingimust.

2-19-17359

4 (8)

4.2. Maakohus selgitas, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise

kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ja tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei

ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise

sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid.

4.3. Võlgnikul on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike.

Võlgnikul on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Võlgnik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui võlgnik on seisukohal, et tal ei ole võimalik lapsele

väljamõistetud summas elatist maksta, tuleb esitada kohtule elatise vähendamise hagi.

4.4. Üldjuhul võib iga elatisvõlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes

ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku

vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust TMS § 1774

lg 2 p 3 kohaldamiseks.

4.5. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse.

Vastupidi, võlgnik on avaldanud, et ta ei tööta lepingu alusel ega otsi tööd. Võlgnikul on

võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus möönis, et

juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse

olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.

4.6. Maakohtule ei olnud usutavad võlgniku väited, et ta vajab juhtimisõigust oma ettevõtete

arendamiseks, kuna see eeldab autoga liikumist. Kohus märkis, et määruse tegemise ajal oli

võlgniku juhtimisõigus niikuinii peatatud. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik kuulunud või

kuulub mitme äriühingu juhatusse, mis on registrist kustutatud või saanud kustutamishoiatuse,

sest ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Näiteks on D OÜ viimane majandusaasta aruanne

esitatud 2016. aasta eest, Ü OÜ puhul 2016. aasta eest ja V OÜ puhul 2018. aasta eest. Kohtule

ei olnud usutav võlgniku väide, et ta endiselt proovib ettevõtte D OÜ käima saada, kuivõrd

äriregistrist nähtuvalt puudus ettevõttel maksustatav käive juba 2019. a I kvartalis. V OÜ ja Ü

OÜ maksutatav käive puudus juba 2021. a I kvartalis. Olukorras, kus ettevõtete majandusaasta

aruanded on pikemat aega esitamata ja neil puudub käive, ei näinud maakohus, et võlgnik

arendaks oma ettevõtteid.

4.7. Maakohus leidis, et alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni vanem leiab endale

ihaldusväärse ja sobiliku töökoha või käivitab eduka ettevõtte. Kui elatise maksmiseks

kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida või mitme aasta vältel

ettevõtet käivitada, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kohus

märkis lisaks, et võlgnik on lasknud elatisvõlgnevusel kasvada mitme tuhande euro suuruseks,

vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul

juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat senisest halvemasse olukorda.

4.8. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end tööotsijana arvele võtnud või vajanud abi

töö leidmisel. Pelgalt arvamus, et niikuinii ei saa võlgnik tema ootustele vastavat töötasu, ei

õigusta töö mitteotsimist. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud, et tal oleks tervislikud

põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Pärast kohtuistungit edastas

võlgnik kohtule arstitõendi, mille kohaselt on ta pöördunud perearsti poole seoses

valulikkusega paremas labajalas. Samas nähtub esitatud tõendist, et kaebused on võlgnikul

tekkinud kaks nädalat enne arsti juurde pöördumist. Seega on tegemist hiljutise ajutise

tervisehäirega, mitte püsiva töövõimetusega, mis takistaks võlgnikul töö tegemist või leidmist.

Eelnevast tulenevalt ei olnud kohus veendunud, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et

täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.

2-19-17359

5 (8)

4.9. Kohus osundas, et raskes majanduslikus olukorras on otstarbekas kasutada ühistransporti,

mitte kulutada niigi nappe vahendeid kütusele. Võlgniku elukoha piirkonnas on suhteliselt hea

ühistranspordiliiklus ning juhtimisõiguse omamine ei ole nimetatud piirkonnas elamise puhul

hädavajalik. Võlgniku teised lapsed elavad võlgniku ja tunnistaja Ö sõnul võlgniku

lähinaabruses, kooli liiguvad lapsed koolibussiga. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma

tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira

juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.

4.10. Seega ei ole võlgnik toonud esile ühtegi põhjust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks

tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kohtutäituri avaldus võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks tuleb rahuldada.

4.11. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leidis kohus,

et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Võlgnik esitas 18. aprillil 2022 määruskaebuse, mida täiendas 13. mail 2022 ja 24. mail 2022.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruses fakte, mis ei pea paika ja mida kohus saaks

kontrollida. Võlgnikul ei ole õe täisvolikirja. Füüsilise tervisega tegelemise (jõusaali

külastamine) kohta märkis võlgnik, et kuna ta sõidab tööalaselt iga päev 200–500 km, on

füüsiline koormus ja liikumine talle hädavajalik. Võlgniku juhtimisõigus on peatatud kuni 25.

maini 2022 muudel põhjustel. Juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane nii võlgniku kui ka teda

toetanud lähedaste suhtes, kelle abiga on loodud väikevedudega tegelev ettevõte D OÜ.

Ettevõte alustas tööd mõned päevad enne Covid-19 laine puhkemist ja riigi sulgemist, mil

vajadus pakutava teenuse järgi langes peaaegu olematuks. Võlgnik selgitas, et tal ei ole

võimalik kõiki töid teha ja teisele tööle minna tervislikel põhjustel. Näiteks kui ta peab palju

kõndima, siis tekib jalgades põletik. Ka sissetulek oleks sel juhul olnud väiksem kui juba

toimiva ettevõtte käive. Võlgnik taotles jõukohase maksegraafiku koostamist. Oma 24. mai

2022 seisukohas palus võlgnik kohtul kinnitada graafik, mille kohaselt ta maksab lapsele elatist

50 eurot kuus. 2. juunil 2022 edastas võlgnik kohtule maksekorralduse, selgitades, et see on lisa

kohtuasja juurde.

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur tõi

välja, et võlgnik ei ole asunud menetluse kestel, sh pärast maakohtu määruse kättesaamist,

täitmisele esitatud nõuet täitma. Samuti ei ole võlgnik jõudnud sissenõudjaga kokkuleppele

nõude ositi täitmise osas. Kohtutäiturile jäi ebaselgeks võlgniku seisukoht juhtimisõiguse

peatamise ebaõigluse kohta. Kohtutäitur märkis, et juhtimisõiguse äravõtmine või peatamine

on õiguspärane ning kuigi see võib olla võlgniku jaoks ebameeldiv, õigustab juhtimisõiguse

äravõtmist või peatamist sissenõudja huvi ning ootus, et seni täitmata jäetud elatisnõue saab

täidetud.

7. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudja leidis, et määruskaebuses

välja toodud asjaolud ei oma tähtsust, sest kohus ei ole kohtumäärust nendele väidetele rajanud.

Lapse ema on menetluses tõendanud ja esile toonud, et võlgnik ei ole elatist kordagi tasunud.

Ta ei hakanud seda tegema ka menetluse ajal. Võlgnik ei ole aastaid arvestanud lapse huvide ja

vajadustega. Pigem saab asuda seisukohale, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et mitte

täita oma ülalpidamiskohustust lapse ees. Menetlus algas juba aastal 2019, seega ei ole võlgnik

2,5 aastat leidnud võimalust oma kohustust täitma asuda, vaid pahatahtlikult eirab oma

kohustust lapse ees. Võlgniku paljasõnalised väited ei ole eluliselt usutavad.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2-19-17359

6 (8)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga

659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna

alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud jäävad võlgniku kanda.

10. Esmalt märgib kolleegium, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõendina

vastu võlgniku 2. juuni 2022. a e-kirjale lisatud maksekorralduse.

11. Kolleegium selgitab, et TMS § 1772 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise

sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist

ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja

nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega

tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; 2)

mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti

juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Lõikest 2 tuleneb, et kui kohus piirab TsMS § 1772 alusel

võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat, keelab ta ka vastava õiguse või loa

andmise sama kohtumäärusega. TsMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri avalduse

võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks

tunnistamise ja nende andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. Lõikest 2 tuleneb, et

kohus ei piira võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega

keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1

nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu

elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on

tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine

või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise

tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või

dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku

ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

12. Praegusel juhul ei vaielda menetluses selle üle, et TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud tingimused

võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks on täidetud ning ei esine TMS § 1774 lg 2 p-

des 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohtul võlgniku õiguste piiramise ja lubade

kehtivuse peatamise. Kolleegium märgib, et võlgniku 2. juunil 2022 esitatud maksekorraldusest

nähtuvalt, on Q pangakontolt, mida sissenõudja ja tunnistaja Ö väitel kasutab võlgnik, kantud

1. juunil 2022 lapse ema kontole 60 eurot selgitusega „Y-le“. Ka juhul, kui käsitada seda

summat lapsele makstud elatisena, ei oleks täidetud TMS § 1773 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud

tingimus, kuna tasutud summa ei vasta vähemalt kahe kuu elatisele (p 1) ning kohtule ei ole

esitatud andmeid, et võlgnik oleks sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku

kokkuleppe (p 2).

13. Vaidlus on praegusel juhul selles, kas esineb TMS § 1774 lg 2 p-s 3 nimetatud alus

kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks, s.o kas võlgnik on põhjendanud, et õiguste

piiramine ja lubade kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Maakohtu määruses

toodud põhjendustel, mida ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659 alusel ei

korda, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et võlgnik ei ole toonud esile erandlikke

asjaolusid, mis annaks alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. Võlgnik väidab määruskaebuses seoses väidetava tulude varjamisega, et tal ei ole oma

õelt Q-lt volikirja. Kolleegium märgib esmalt, et sellel, kas võlgnikul kasutab Q kontot ja kas

tal on selleks volikiri või mitte, ei ole praegusel juhul keskset tähtsust, kuna maakohus ei ole

2-19-17359

7 (8)

sellele asja lahendamisel tuginenud. Väite sisu osas möönab kolleegium seda, et asjas ei ole

esitatud kirjalikku volikirja, mis annaks võlgnikule õiguse Q kontot kasutada. Siiski väitsid nii

tunnistaja Ö kui ka sissenõudja esindaja, et võlgnik kasutab oma õe kontot. Tunnistaja sõnul,

kes oli võlgniku endine abikaasa, kasutas ka tema Q kontot ning võlgnik kasutab oma õe kontot

just põhjusel, et tal on võlad ja ta ei saa seetõttu enda kontot kasutada. Seega, sõltumata volikirja

olemasolust, nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik kasutab oma õe Q pangakontot. Seda

ei ole võlgnik ka ise eitanud.

13.2. Võlgniku väide, et kuna ta sõidab töö tõttu iga päev 200–500 km, on füüsiline koormus

ja liikumine talle hädavajalik, ei puutu asjasse. Maakohus ei ole jõusaalis käimist võlgnikule

ette heitnud ega sellele kohtutäituri avalduse rahuldamisel tuginenud.

13.3. Seoses võlgniku väitega, et juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane nii tema enda kui ka

teda toetanud lähedaste suhtes, nõustub kolleegium maakohtuga, et võlgnik ei ole toonud esile

asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes

ebaõiglane. D OÜ tegevust puudutavate väidete kohta märgib kolleegium, et võlgnik ei ole

maksnud sissenõudjale elatist ka enne nimetatud ettevõtte tegevuse alustamist. Samuti ei ole

võlgnik hakanud elatist maksma pärast Covid-19-ga kaasnevate piirangute lõppemist. Seetõttu

ei ole usutav, et elatise mittemaksmise põhjuseks on ettevõtlusega alustamise halb ajastus ja

Covid-19. Asja materjalidest lähtuvalt ei ole usutav, et juhtimisõiguse peatamine halvendaks

võlgniku finantsolukorda, nagu leidis ka maakohus. Maakohus leidis põhjendatult, et võlgnikul

on võimalik otsida tööd, mille eest saadava sissetuleku arvelt saaks ta hakata oma kohustusi

täitma.

13.4. Seoses võlgniku väitega, et tal ei ole tervislikel põhjustel võimalik teisele tööle minna,

märgib kolleegium, et maakohus on tervislike põhjustega seotud väiteid vaidlustatud määruses

piisava põhjalikkusega käsitlenud (vt maakohtu määruse p 18). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Võlgnik ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et

tal esineks mõni püsiva iseloomuga terviseprobleem, sh et kõndimine tekitaks tal jalgades

põletiku. Samuti ei ole võlgnik põhistanud ega tõendanud, et tema tervislik seisund takistaks

tal töö leidmist ja töötamist.

13.5. Võlgniku väide, et ta saaks teisel tööl väiksemat sissetulekut kui oma ettevõttest, ei ole

kooskõlas võlgniku väidetega menetluses, et tal sisuliselt puudub oma ettevõtetest sissetulek.

Lisaks ei ole võlgnik oma väidet põhistanud ega tõendanud. Kolleegium märgib, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui ettevõtlusest saadav tulu ei

võimalda võlgnikul täita lapse ülalpidamise kohustust, on ta kohustatud otsima sellist tööd, mis

seda võimaldaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole teinud kõike endast

olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.

13.6. Eelnevat arvestades ei ole võlgnik põhjendanud, et vaidlustatud määrusega kohaldatud

piirangud oleksid tema suhtes ebaõiglased. Võlgnik ei ole põhistanud ei seda, et elatise tasumata

jätmiseks oleks esinenud mõjuv põhjus, ega ka seda, et tema õiguste piiramine ja lubade

kehtivuse peatamine takistaks oluliselt tema ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

14. Määruskaebuses taotles võlgnik ka talle jõukohase maksegraafiku koostamist. Kolleegium

märgib, et kohtul ei ole praeguse määruskaebuse läbivaatamise raames sellist pädevust.

Võlgnikul tuleb saavutada kokkulepe maksegraafikus sissenõudjaga. Seejuures on asjaolu, kui

2-19-17359

8 (8)

võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud

seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, TMS § 1775 lg 1 p 2 järgi aluseks võlgniku

õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse lõpetamiseks.

15. Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS §

171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kohtutäitur avaldas, et tal puuduvad praeguses tsiviilasjas

väljamõistetavad menetluskulud. Sissenõudja ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude

nimekirja

ei

esitanud.

Seega

puuduvad

määruskaebemenetluses

kindlaksmääratavad menetluskulud.

17. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TMS § 1774 lg 6 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa