3-22-1960/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1960

Haldusasi

J. S., A. R., O. P., L. J., L. O., S. K., ja D.V. kaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti

(PPA)

peadirektori

16.08.2022 korraldusele nr 1.1-4.1/31 ning PPA

25.08.2022 otsusele nr 1.11-5/80-1

Menetlusosalised

Kaebajad – J. S., A. R., O. P., L. J., L. O., S. K., D. V.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korralduse nr 1.1-

4.1/31 punktiga 11.1 demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist ohu tõrjumiseks ja

korrarikkumise kõrvaldamiseks järgmised mälestusmärgid: Peetri platsi mälestustahvlid

Nõukogude Armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal, punaarmeelaste

mälestussammas Narva lossipargis, Igor Grafovi mälestusmärk Narva Kummeli 30a,

monument „Tank“ (T-34) Narva-Jõesuu tänav 175, mälestusmärk „Kolm tääki“ Narva-Jõesuu

maanteel, Meriküla dessandi mälestusmärk Narva-Jõesuu Hiiemetsa tee. Sama korralduse

punktiga 11.2 otsustati eraldada ja teisaldada teises maailmasõjas hukkunute ühishaualt Sadama

tee 9 elemendid, mida on hinnatud kultuuriväärtuslikuks. Punktiga 11.3 otsustati monumendilt

„Tank“ eemaldada tank (T-34) ja teisaldada see Eesti Sõjamuuseumi.

2. PPA pööras 25.08.2022 otsusega nr 1.11-5/80-1 riigi omandisse viidatud mälestusmärkidelt

eraldatud vallasvara (punkt 7.1) ja andis vara üle Kaitseministeeriumile (punkt 7.2).

3. Tallinna Halduskohtule esitati 15.09.2022 kaebus, mille on allkirjastanud J. S., A. R., O. P.,

L. J., L.O., S. K. ja D. V.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebuse sisust nähtuvalt nõuavad kaebajad PPA peadirektori 16.08.2022 korralduse

2(3)

punktide 11.1, 11.2 ja 11.3 ning PPA 25.08.2022 otsuse punktide 7.1 ja 7.2 tühistamist, PPA

peadirektori 16.08.2022 korralduse alusel tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning

PPA kohustamist 16.08.2022 korralduse alusel eemaldatud elementide tagastamiseks nende

ajaloolisse asukohta ja nende esialgse seisukorra taastamiseks.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kaebuse

menetlusse võtmisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

6. Kaebus on praegusel juhul esitatud HKMS § 44 lg 1 alusel, millest tulenevalt võib isik

kaebusega halduskohtu poole pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Enda õiguste rikkumise

põhjendamisel tuginevad kaebajad põhiseaduse (PS) §-dele 10, 18 ja 41 – kaebuse kohaselt

rikuvad vaidlustatud aktid kaebajate kui punaarmeelaste järeltulijate põhiõigusi, koheldes neid

väärikust alandavalt, rikkudes nende õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele

ning ühtlasi rikkudes inimväärikuse põhimõtet laiemalt. Kaebuses on selgitatud, et kõnealused

monumendid on kaebajate ja teiste Narva linna elanike jaoks suure ajaloolise tähtsuse ja

väärtusega, sümboliseerides nende võimalust praegu elada. Kaebajad peavad oma kohustuseks

austada ja mälestada oma teises maailmasõjas võidelnud eelkäijaid, kuid vaidlustatav tegevus

näitab haldusorgani halvakspanevat suhtumist kaebajatesse, alandades sellega nende au ja

väärikust. Kaebajate arvates demonstreeritakse vaidlustatud tegevusega kaebajate tühisust ja

antakse mõista, et nende arvamused ja veendumused oma eelkäijate osas on valed ja kuuluvad

riigi poolt muutmisele. Kaebajad viitavad, et inimväärikuse põhimõttega ei ole kooskõlas

haldusorgani poolt inimeste suhtes halvakspanu ja põlguse demonstreerimine, ebavajaliku

politseioperatsiooni läbiviimine ja inimeste sundimine oma mälu muutmiseks. Kaebajate

vaimset valu ja kannatusi võimendab samaaegne ajalooliste sündmuste meediakajastus.

Kaebajad leiavad, et vaidlustatav tegevus näitab ühtlasi lugupidamatust ja põlgust kaebajate

teises maailmasõjas võidelnud eelkäijate suhtes.

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub

kaebeõigus.

8. HKMS § 44 lg-s 1 väljendub subjektiivse õiguskaitse põhimõte, mis tähendab, et

kohtukaebeõigus on üldjuhul vaid isikul, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab, st

kelle jaoks see võib kaasa tuua mingi kahjuliku mõju. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on

tegu siis, kui on ilmne, et haldusakt või toiming, mille peale kaebus on esitatud, ei saa kaebaja

õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul ei saa ei PPA otsustus ja tegevus seoses kõnealuste

mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide ja monumentide eemaldamisega

avalikust ruumist ega ka nende omandi üleandmisega praegusel juhul rikkuda kaebajate

subjektiivseid õigusi.

9. Kaebajatel puudub õigus nõuda mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide,

monumentide ja konkreetsete elementide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. Nende

elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on

ette nähtud planeeringutega, ei loo planeeringud üksikisikutele subjektiivset õigust nende

püsimisele, sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks

(Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8, käesoleva määruse tegemise

seisuga jõustumata). Kaebajatel puudub kõnealuste mälestustahvlite, mälestussammaste,

mälestusmärkide, monumentide ja ühishaual olevate elementidega selleks nõutav eriline side.

Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende esivanemad teeninud punaarmees või on

kaebajad harjunud kõnealuste rajatiste juures käima, sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi ei

tekita.

10. PPA peadirektori 16.08.2022 korraldusega, millega otsustati viidatud mälestustahvlid,

mälestussambad, mälestusmärgid, monumendid ja elemendid demonteerida ja need avalikust

ruumist eemaldada või teisaldada, ei ole koormavalt sekkutud kaebajate poolt viidatud

3(3)

põhiõigustesse. Kaebajate suhtes ei ole toime pandud mingit sellise tõsidusega tegu, mida oleks

võimalik kvalifitseerida nende väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena.

Inimväärikuse elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma

lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus

inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus kehalisele

puutumatusele (vt lähemalt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. E. Lillemaa jt.

Põhiseaduse § 18 kommentaar, komm 11. – Ü. Madise jt (toim)). Kaebajate nende õiguste

takistamist või kahjustamist praegusel juhul vaidlustatud korralduse alusel ei esine. Korraldus

ei ole suunatud kaebajatele. Otsustus korralduses nimetatud elemendid ja rajatised

demonteerida ja avalikust ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel

isegi laialt tõlgendades käsitatav nende inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei nähtu

kohtule, et korraldus või selles toodud põhjendused saaksid sekkuda PS § 41 lg 1 kaitsealasse

ning riivata kaebajate õigust arvamustele ja veendumustele või õigust nendele truuks jääda.

Üksnes otsustuse tegemisega kaasnenud meediakajastus seda järeldust ei muuda. Õigusaktidest

ei tule kaebajatele praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides, sh teiste Narva

linna elanike nimel või oma esivanemate huvides.

11. PPA 25.08.2022 otsus puudutab selles nimetatud vallasvara riigi omandisse pööramist ja

üleandmist, kuid otsuses nimetatud vara omand ei seondu kaebajate õigustega ning kaebajatel

puudub subjektiivne õigus nõuda vara kuulumist konkreetsele isikule. Ka see otsus ei saa

ilmselgelt riivata ühtegi kaebajate viidatud põhiõigust ega piirata nende vabadusi. Kaebajatel

puudub õigus pöörduda kohtusse Narva linna omandiõiguse kaitseks.

12. Kaebajad on koos tühistamisnõuetega nõudnud ka PPA peadirektori 16.08.2022 korralduse

alusel tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja PPA kohustamist eemaldatud elementide

tagastamiseks nende ajaloolisse asukohta ning nende esialgse seisukorra taastamiseks. Kohtu

hinnangul on kõnealuste nõuete näol tegemist õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudega

ehk heastamisnõudega. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue hõlmab praegusel juhul

toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu puudub vajadus ja seega ka põhjendatud huvi

esitada eraldi tuvastamisnõue PPA toimingu peale (HKMS § 45 lg 2). Kuna kohus leidis

eelnevalt, et PPA peadirektori 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate

viidatud põhiõigustesse, kuulub ka heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

13. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse kõigis esitatud nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel läbivaatamatult.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebuse esitamisel ei ole

riigilõivu tasutud.

(allkirjastatud digitaalselt)