Legislator Case Law & Legislation
1-10-14987/6 AI generated

1-10-14987/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 1-10-14987/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-10-14987/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2010.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14987 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Kriminaalasi S.F süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Tiina Viru Süüdistatav

Kaitsja

S.F, isikukood xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata

Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada

S.F KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks (üks) vangistus 1 aasta.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei

pöörata täielikult täitmisele, kui ei pane toime uut tahtlikku S.F 18-kuulisel katseajal kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid:

1) elama oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista S.F-ilt riigituludesse sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) 6525

krooni ja 32 krooni 750 krooni, postikulu katteks ning kaitsjatasu katteks (seitsesada viiskümmend)

millele lisandub käibemaks Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi 150 krooni. pangakontole AS SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr 221023778606; alates 1.01.2011.a

Rahandusministeeriumi pangakontole ASis SEB Pank 10220034796011 või ASis Swedbank

pangakontole 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis pangakontole 333416110002 või

2

№rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis pangakontole 17001577198. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-10-14987, postikulu, kaitsjatasu või sundraha“. Nimetatud kulud lubada tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded 6 kuu jooksul

pole lubatud ulatuses tasumist leidnud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista S.F-ilt 4695

(neli tuhat kuussada üheksakümmend viis) H. T. kasuks krooni tekitatud kahju katteks.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest

ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Süüdistus

S.F süüdistatakse selles, et alkoholijoobeseisundis 9.10.2010 kell 01.15 ajal xxxxxxxxx

xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx MEK ruumides asuvas bändi prooviruumis üritas juttu ajada H. T. ja viimase keeldumisel meenus talle, et H. T. oli temaga varem pidevalt üleolevalt käitunud, lõi ta H. T. rusikaga vastu vasakut silma, mille tagajärjel prillidest eemaldunud klaas tekitas kannatanule lõikehaavad

vasaku silma ümbrusse. S.F pani toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav KarS 121 järgi. Menetlus kohtus

Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on ta aru saanud ja nõustub karistusega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga S.F-iga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdi tunnistamist KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 74

lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid. Selleks ajaks määrata talle kriminaalhooldaja. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused

tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni II astme kuriteo korral ning kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Arvestades süüdimõistetu maksevõimet (KrMS § 180 lg 3 ja § 423) annab kohus talle menetluskulude ositi maksmiseks pikema võimaluse. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 121; 74 lg 1; 75 lg 1 ja KrMS §-dest 180, 180 lg 3, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja 313.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik