Legislator Case Law & Legislation
2-21-6603/39 AI generated

2-21-6603/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-6603/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sulvia Nõlvaku (hageja) esitas 27. aprillil 2021 hagi PÕHJAPAAS OÜ (kostja) vastu 13 609 euro 49 sendi ja viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Menetluse käigus vähendas

Legislator headnote

AI generated

2-21-6603/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: aprillil 2021 hagi PÕHJAPAAS OÜ (kostja) vastu 13 609 euro 49 sendi ja viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Menetluse käigus vähendas

Keywords

AI generated
construction materials substantive insufficiency storage cost unnecessary costs performance in lieu of fulfillment substantive requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. september 2022

Tsiviilasja number

2-21-6603

Tsiviilasi

Sulvia Nõlvaku hagi PÕHJAPAAS OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 11 048 eurot 99 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PÕHJAPAAS OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja): PÕHJAPAAS OÜ (registrikood

11521104), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Mihkel

Gaver,

vandeadvokaadi

abi

Severinas

Jakubauskas

Vastustaja (hageja): Sulvia Nõlvaku (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta PÕHJAPAAS OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 18. veebruari 2022. a

otsus muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

PÕHJAPAAS

OÜ

kanda.

Hüvitatavad

menetlukulud puuduvad.

Rahuldada Sulvia Nõlvaku taotlus riigilõivu

tagastamiseks

osaliselt.

Tagastada

Sulvia

Nõlvakule riigilõiv 25 eurot Sulvia Nõlvaku

arveldusarvele

Swedbank

AS-is

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega

„Tsiviilasi nr 2-21-6603, riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sulvia Nõlvaku (hageja) esitas 27. aprillil 2021 hagi PÕHJAPAAS OÜ (kostja) vastu 13 609

euro 49 sendi ja viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Menetluse käigus vähendas

hageja nõuet 3378 euro 93 sendi võrra, hageja põhinõudeks jäi 10 230 eurot 55 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 8. oktoobril 2019 käsunduslepingu, millega kostja

kohustus tegema metsaraiet Jäätma kinnistul. Tasu metsamaterjalide müügist pidi laekuma

hageja pangakontole. Lepingus on kokku lepitud raietööde hinnad: võsa raiumine 2,5 eurot m3

ja saematerjal 16 eurot tihumeeter (tm) ilma käibemaksuta. Hageja on tööde eest tasunud

kostjale 3600 eurot.

Peale kulude ja käibemaksu mahaarvamist on metsamaterjalide ja hakkepuidu ostjatelt saadud

11 025 eurot 11 senti, mis vastavalt lepingule pidi laekuma hagejale. Kuna kostja esitas hagejale

arve raietööde tegemise eest, s.o 62,5 tm metsamaterjali raie eest, siis on kostja kohustatud

tasuma hagejale 2584 eurot 38 senti 62,5 tm metsamaterjalide eest. Tihumeetri hinna aluseks

on võetud metsamaterjali ostjate poolt tasutud hinnad, mis annavad keskmiseks tm hinnaks 41

eurot 35 senti. Kokku moodustab kostja võlgnevus 13 609 eurot 49 senti. Hageja vähendas

14. aprillil 2021 oma nõuet 3378 euro 93 sendi võrra ja põhinõudeks on 10 230 eurot 55 senti.

AndMar Medservice OÜ 31. jaanuari 2020. a arve nr 6 ei tõenda kostja tehtud kulutusi ning see

tuleb jätta tähelepanuta. Sikk OÜ 7. veebruari 2020. a arvel nr 20004 on märgitud ühe kuluna

raieteenus, kuid hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu järgi pidi raieteenust osutama

kostja, hageja on lepingus ettenähtud raietasu kostjale tasunud, seega ei saa summat 2204 eurot

73 senti käsitleda kostja kuluna.

Kuna hagejal ei ole õigusalaseid teadmisi, siis kasutas hageja Hugo OÜ õigusabi ning kulutas

õigusabile 353 eurot 33 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole arvestanud kostja poolt tehtud töö maksumust ega

riigimakse. Hageja on volitanud kostjat teostama ja organiseerima raietööd, väljaveo ja äraveo.

Kostja on tasunud kõigile ettevõtetele osutatud teenuste eest. Lepingu põhitingimuseks oli

metsaraie teostamine, metsaraie on teostatud ja lõpetatud õigeaegselt. Lepingus puudub raha

maksmise kohustus, kohustus tasuda tehtud töö eest on hoopis hagejal. Kuna lepingus puudub

raha maksmise kohustus, siis ei ole viivisenõue põhjendatud. Hageja esitatud nõude arvestust

ei saa kasutada, sest selles ei ole määratletud materjali mõõtühikut. Arvestuses on kasutatud

keskmist hinda, kuid kuupmeetri ja tihumeetri hind on faktipõhine. Arvestuses on märgitud

puudujääk, kuid osa materjali on endiselt laoplatsil, sest okaspuu hakkematerjal peab enne

hakkimist kuivama. Hageja ei ole arvestanud lepingus kokkulepitud tasu tehtud töö eest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus võttis 18. veebruari 2022. a otsusega vastu hageja avalduse hagist osaliselt

loobumiseks ja lõpetas menetluse põhinõude 3378 euro 93 sendi väljamõistmise osas.

Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 230 eurot 55 senti ning sellelt

viivise alates 27. aprillist 2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras

hageja menetluskuludeks 600 eurot (riigilõiv), mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja

ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus leidis, et puuduvad

TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Vastavalt

TsMS § 429 lg-le 1 kuulub hageja hagi 3378 euro 93 sendi nõudes lõpetamisele seoses hageja

esitatud hagist osalise loobumisega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui palju võlgneb käsundisaaja käsundiandjale realiseeritud

metsamaterjali eest ehk kas kostjal on raha väljaandmise kohustus ning kui tal see kohustus on,

siis kui palju raha ta hagejale võlgneb.

Poolte leping vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi kohustub

käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud. Hageja toob hagiavalduses esile, et lepingu järgi pidi tasu

metsamaterjalide müügist laekuma hageja pangakontole. Kostja väitel puudub poolte vahelises

lepingus raha maksmise kohustus ning kohustus tasuda tehtud töö eest on hoopis hagejal.

Lepingu kohaselt tasu metsamaterjali müügist laekub käsundiandja kontole (tl 5–6).

Käsundisaaja peab kõik käsundi täitmise käigus saadu käsundiandjale välja andma (VÕS § 626

lg 1). Väljaandmise kohustus hõlmab käsundi täitmisel tegelikult saadut. Kohtu hinnangul tuleb

käsundisaaja kohustus käsundiandjale metsamüügist saadud raha väljaandmiseks otseselt

poolte vahel sõlmitud vastastikusest lepingust ning kostja väide vastupidise kohta on

paljasõnaline. Pealegi ei ole eluliselt usutav, et metsaraie teostamise kulud on võrdsed või

ületavad metsamaterjali väärtuse, sest sellisel juhul kaotaks metsa majandamine kasumi

puudumise tõttu oma majandusliku mõtte.

Raha väljaandmise kohustus muutub sissenõutavaks kas tähtpäeva või sündmuse saabumisega,

kui selle kaudu on määratud kohustuse täitmise aeg, või mõistliku aja möödumisel ajast, mil

käsundiandjal on õigus raha ülekandmist nõuda, juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole

kindlaks määratud (VÕS § 626 lg 1, § 82). Käesoleval juhul ei ole lepingus kohustuse täitmise

aega kindlaks määratud. Lepingu kehtivuse kohta on kokku lepitud, et leping kehtib

minimaalselt üks aasta, kui pooled ei ole kirjalikult teisiti kokku leppinud. Leping sõlmiti

8. oktoobril 2019. Hageja esitas raha väljaandmise nõude 21. jaanuaril 2021 (tl 33–34).

Käsunduslepingu puhul on tegemist vastastikuse lepinguga. Kohtu hinnangul muutus tasu

sissenõutavaks 30 päeva jooksul alates nõudekirja kostjale kättetoimetamisest VÕS § 821 lg 1

p 1 alusel. Kostja vastas kirjale 3. veebruaril 2021. Kohtu hinnangul saab seda kuupäeva lugeda

kättetoimetamise tähtpäevaks, seega muutus raha väljaandmise kohustus sissenõutavaks

5. märtsil 2021. Järelikult on kostja poolt raha väljaandmise kohustus muutunud

sissenõutavaks.

Lepinguga on kostjale pandud kohustus saada metsamaterjali müügist parim hind ja kanda

saadud raha käsundiandjale. Hageja on tõendanud, et Jäätma kinnistult veeti Baltfor Trading

OÜ-le, Lignator Logistika OÜ-le ja Stora Enso Eesti AS-ile kokku 258,113 tm metsamaterjale

(tl 20). Veoteenust osutas AndMar Medservice OÜ (tl 17, 20). Hageja on tõendanud, et Jäätma

kinnistult on hakkepuitu tarnitud Renlog Eesti OÜ-le 315 m3 (kostja arve nr 256, tl 22) ja Sarles

OÜ-le 360 m3 (Sarles OÜ ostu-müügiakt nr 2019123, tl 23, kostja arve nr 257, tl 23) ehk kokku

675 m3 hakkepuitu. Renlog Eesti OÜ ostis 315 m3 hakkepuitu 3175 euro 20 sendi eest (tl 22)

ja Sarles OÜ ostis 360 m3 hakkepuitu 3024 euro eest (tl 23–24). Kokku on hakkepuidu ostjad

tasunud hakkepuidu eest kostjale 6199 eurot 20 senti.

Hageja on tõendanud, et Baltfor Trading OÜ on ostnud 30,17 m3 lepaküttepuitu 1013 euro 71

sendi eest (tl 25) ja lepaküttepuitu 25,49 tm 856 euro 47 sendi eest, mis nähtub metsamaterjali

veoselehtedelt nr 1799443 ja 1799918 (tl 26–27). Lignator Logistika OÜ on ostnud 127,46 tm

paberi- ja küttepuitu 5409 euro 52 sendi eest (tl 28) ning Stora Enso Eesti AS on ostnud 74,898

tm kuuse- ja männipalki ja praaki 5521 euro 82 sendi eest (tl 29). Kokku on metsamaterjalide

ostjad tasunud metsamaterjalide eest kostjale 12 801 eurot 52 senti (hagiavalduse järgi 10 931

eurot 34 senti, küttepuit on jäänud arvestamata).

Hageja on tõendanud, et kostja on saanud metsamaterjali müügist 12 801 eurot 52 senti ja

hakkepuidu müügist 6199 eurot 20 senti, kokku 19 000 eurot 72 senti koos käibemaksuga.

Müüdud metsamaterjalidelt ja hakkepuidult kuulub tasumisele 3166 eurot 79 senti käibemaksu,

mis tuleb saadud tulust maha arvestada. Raie- ja veoteenuse eest tuli kostjal tasuda AndMar

Medservice OÜ-le 1788 eurot 38 senti (tl 17) ja Sikk OÜ-le 4274 eurot 68 senti (tl 15) ehk

kokku 6063 eurot 6 senti koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul tuleb Sikk OÜ-le tasutud arvest

lahutada raieteenuse hind, s.o 2204 eurot 73 senti (ilma käibemaksuta), kuna raie teostamise

hinnas on pooled lepingus kokku leppinud ning hageja suhtes oleks ebaõiglane tasuda hinda

kahekordselt. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundi täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning

kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata (Riigikohtu

27. novembri 2017. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-11546, p 12). Samuti, kuna kostja on

käibemaksukohustuslane ja esitab arveid koos käibemaksuga, on tal õigus tagasi küsida enda

poolt sisse ostetud teenustelt või asjadelt tasutud käibemaks. Seega tuleb saadud tulust lahutada

põhjendatud kulutused ilma käibemaksuta, s.o AndMar Medservice OÜ-le tasutud 1490 eurot

32 senti ja Sikk OÜ-le tasutud 1447 eurot 50 senti, kokku 2937 eurot 82 senti. Peale

põhjendatud kulude ja käibemaksu mahaarvamist on metsamaterjalide ja hakkepuidu ostjatelt

saadud summa 12 896 eurot 11 senti (19 000,72–3166,79–2937,82).

Jäätma kinnistult on kokku raiutud 320,518 (258,018 + 62,5) tihumeetrit saematerjali.

Arvestades, et kostja esitas hagejale arve raietööde tegemise eest 62,5 tihumeetri metsamaterjali

raie eest, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale hageja arvestuse kohaselt 2584 eurot 38

senti 62,5 tihumeeri metsamaterjalide eest. Hageja on tihumeetri hinna aluseks võtnud

metsamaterjali ostjate poolt tasutud hinnad, mis annavad keskmiseks tihumeetri hinnaks 41

eurot 35 senti. Kohtule ei ole hageja arvutuskäik keskmise tihumeetri hinna saamiseks jälgitav.

Kohus, võttes arvesse hageja esitatud tabeli, leiab, et keskmine metsamaterjali ühiku hind on

20 eurot 36 senti koos käibemaksuga (19 000,72 / 933,018). Seega on kostja kohustatud

hagejale tasuma 1272 eurot 50 senti (20,36 x 62,5), millest tuleb maha lahutada käibemaks 212

eurot 8 senti, ehk kokku 1060 eurot 42 senti. Kohtu hinnangul on hageja võrdsustanud oma

arvutustes tihumeetri ja kuupmeetri koguse, mistõttu kohus peab lähtuma samast eeldusest.

Üldteadaolevalt on tihumeeter võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga ilma

õhuvahedeta. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus 13 956 eurot 53 senti

(12 896,11 + 1060,42).

Kostja ei ole hagis esitatud metsamaterjali ja hakkepuidu koguseid sisuliselt kahtluse alla

seadnud. Hagiavalduses on esile toodud raie- ja veoteenuste maksumus 6063 eurot 6 senti

vastavalt AndMar Medservice OÜ arvele (tl 80, 82) ja Siku OÜ arvele (tl 81, 83) ning kohus

on need kulutused tasu suuruse arvestamisel osaliselt arvesse võtnud. Kostja vastuväited muus

osas on tõendamata.

Lepingus on kokku lepitud ka käsundisaaja tasu: raiutud võsa kant 2 eurot 50 senti, saematerjal

16 eurot tihumeeter, millele lisandub käibemaks. Seega on raiutud võsa eest käsundisaaja tasu

1687 eurot 50 senti (675 x 2,5 eurot) ja saematerjali/metsamaterjali eest 4128 eurot 29 senti

(258,018 x 16), kokku 5815 eurot 79 senti, millele lisandub käibemaks 1163 eurot 16 senti,

koos käibemaksuga 6978 eurot 95 senti. Arvestades, et hageja on kostjale käesolevaks ajaks

tasunud 3600 eurot (tl 12–14), siis on kostjal tasuna saada veel 3378 eurot 95 senti ning nõuete

tasaarvestamise tulemusena tuleb kostjalt hagejale üle kanda 10 577 eurot 58 senti (13 956,53

– 3378,95). Hageja on nõudnud 10 230 euro 55 sendi väljamõistmist, mistõttu ei saa kohus

kostjalt hageja kasuks suuremat summat välja mõista.

Raha väljaandmisega viivitamise korral peab käsundisaaja maksma viivist. Seadusjärgse viivise

maksmise kohustuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 113. Kohus mõistab viivise põhinõudelt

välja hagiavalduse esitamisest alates seadusjärgses määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni punktide 2 kuni 4 ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on otsuses märgitud tulu 10 230 euro 55 sendi saamine kostja

poolt tõendamata. Hageja poolt lisatud metsaostjate arvelaadsete dokumentidega ei ole

tõendatav, et sellises mahus kostjalt metsa osteti ning et kostja oleks metsaostjatelt midagi kätte

saanud. Hageja arvestus hüpoteetilisest tulust on ebaõige, selles ei ole määratletud materjali

mõõtühikut, arvestuses on kasutatud keskmist hinda, kuid kuupmeetri ja tihumeetri hind on

faktipõhine ning arvestuses on märgitud puudujääk, kuid osa materjali on endiselt laoplatsil.

Kostja ei pidanud hagejale vaidlusalust tulu välja andma, kuna kostja kulud olid väidetava

tuluga samaväärsed. VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama

mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt

asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel.

Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel

tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma

käsunduslepingut sõlmimata. Praegusel juhul pole kostja arvates tuvastatav ükski selline kulu,

mida oleks saanud lugeda kostjale makstud tasuga eelduslikult kaetuks. Seega kohaldas

maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust, kui arvas kostja

kuludest maha hagejale makstud tasu. Kostja korraldas umbes 5,8 ha pinnal hageja palvel ja

soovil laiaulatusliku raie (võsaraie, haigete puude raie, harvendusraie, piirisihtide raie,

ülekasvanud puude raie). Hageja tasus kostjale töö korraldamise eest üksnes 3600 eurot (koos

käibemaksuga). Pole eluliselt usutav, et kostjal oleks 3000 eurost (ilma käibemaksuta) sellise

pindalaga kinnistu puhastamiseks piisanud. Praegusel juhul ei kohaldu VÕS § 628 lg 2 teises

lauses sätestatud eeldus, mille kohaselt tasu katab ka kulud. Kostja kulud käsundi täitmisel olid

kokku vähemalt 11 498 eurot 82 senti (koos käibemaksuga). Lisaks eeltoodule pidi hageja

kostjale tasuma 5435 eurot 76 senti kostja enda poolt tehtud töö eest (400 eurot võsa raiumise

eest (2,5 x 160 m3) ning 4129 eurot 80 senti metsamaterjali raiumise eest (16 x 258,113 tm).

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber hageja tõendid metsamaterjalide ja

hakkepuidu hindade kohta. Seega on asjas tõendatud, et kostja on käsundi täitmise tulemusena

saanud metsamaterjalide eest 10 931 eurot 34 senti ja hakkepuidu eest 6199 eurot 20 senti.

Hageja on metsamaterjalide ja hakkepuidu raiumisega seotud kulud osaliselt tasunud ette

summas 3600 eurot ja ettemaksu ületavad tõendatud kulud arvestanud kostja poolt saadud

tuludest maha vähendades nõuet. Kostja on küll esitanud tõendeid kulude kohta, kuid need ei

kinnita, et kulud on kantud seoses hageja kinnistult raiutud metsamaterjalide ja hakkepuiduga.

VÕS § 621 lg 1 esimese lause kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima

käsundiandja juhiseid. Lepingus sätestatud hageja juhis on, et kostja peab tööd ise tegema.

Seega puudus kostjal õigus lepingut ühepoolselt muuta, tellides raietööde ja sellega seotud

tööde tegemist kolmandatelt isikutelt eriti selliste tasudega, mis võrduvad metsamaterjalide ja

hakkepuidu hinnaga.

Ei ole eluliselt usutav, et metsaraie teostamise kulud on võrdsed või ületavad metsamaterjali

rahalise väärtuse, sest sellisel juhul kaotaks metsa majandamine kasumi puudumise tõttu oma

majandusliku mõtte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse võlgnevuse tasumist. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus

maakohtu poolt tuvastatus, et hageja ja kostja sõlmisid 8. oktoobril 2019 lepingu, millega kostja

kohustus tegema metsaraie hageja omandis oleval kolmel Jäätma kinnistu katastriüksusel.

Kostja on neil katastriüksustel metsaraie ja metsamaterjali äraveo korraldanud ajavahemikul

2019. a detsembrist 2020. a veebruarini. Hageja on kostjale tasunud 3600 eurot.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele.

Kui üldjuhul on kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping oma olemuselt rendileping (vt

Riigikohtu 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-51-11, p 16), siis praegusel juhul pidi kostja

teostama lepingu nimetatud konkreetseid töid ning pooled ei ole tuginenud sellele, et hageja

oleks kostjale oma õiguse võõrandanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu kohaselt tuli kostjal kui käsundisaajal kanda

tasu metsamaterjali müügist hageja kui käsundiandja kontole (lepingu põhitingimused, tl 5).

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale metsamaterjali müügi eest saadud raha üle

kandnud.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult lugenud hageja poolt tõendatuks summa

suuruse, mille kostja on metsamaterjali müügist saanud (otsuse p 17). Käsundi täitmise käigus

saadu üleandmise kohustus on kostjal ka VÕS § 626 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.

Apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad hageja kohtule esitatud tõendeid kostjapoolse tulu

saamise kohta on üldised ning paljasõnalised. Hageja on esitanud tõendid metsamaterjali müügi

kohta. Kui kostja leiab, et hageja arvestus on ebaõige mh põhjusel, et selles ei ole määratletud

materjali mõõtühikut ning arvestuses on märgitud puudujääk, tuli kostjal oma vastuväiteid

tõendada. Kostja ei ole menetluses ühtegi tõendit esitanud. Ekslik on kostja seisukoht, mille

kohaselt oleks hageja pidanud tõendama, kui suur osa materjali on endiselt laoplatsil, sest

okaspuu hakkematerjal peab enne hakkimist kuivama. Maakohus ei ole menetluses

tõendamiskoormist valesti jaotanud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal on õigus keelduda oma lepingulise

kohustuse täitmisest, kuna tal on õigus kulude hüvitamisele VÕS § 628 lg 2 esimese lause

alusel. Maakohus on otsuse p-s 18 käsitlenud kostja lepinguga kokku lepitud tasunõuet raiutud

võsa ja saematerjali/metsamaterjali eest. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu

arvutuskäiku vaidlustanud. Kostja poolt apellatsioonkaebuses toodud arvestuses on kostja

lepinguline tasunõue väiksem, kui maakohtu otsuses. Lisaks on maakohus arvestanud ka hageja

kohustust tasuda saematerjali tihumeetri raietööde eest.

Kostja on küll põhjalikult refereerinud õiguskirjandust (apellatsioonkaebuse p 23jj), kuid on

jätnud tähelepanuta, et hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud kostja tasus (lepingu

alustamise tasu, tasus pärast esimese eraldise raie lõpetamist), kostjale makstud summad

kuulusid lepingu järgi mahaarvamisele tehtud tööde hinnast. Seega oli lepinguga kokku lepitud,

millised tööd pidi kostja tegema, samuti see, et kostjal oli õigus saada tehtud tööde eest tasu

ning selle suurus. Lepingus on kirjas, tasu katab käsundisaaja kulud (tl 5 viimane lause).

Maakohus on õigesti arvestanud hageja nõude rahuldamisel ka kostja poolt kolmandatele

isikutele tasutud raha hageja kinnistul tehtud tööde eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on põhjendatult pidanud Sikk OÜ-le tasutud arvest kinni raieteenuse hinna 2204 eurot 73 senti

(ilma käibemaksuta). Kostja ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses, et maakohus luges

tuvastatuks, et pooled on lepingus kokku eraldi leppinud raie tegemises ja selle tasus. Maakohus

on õigesti leidnud, et hageja suhtes oleks ebaõiglane tasuda hinda kahekordselt.

9. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja rahalist

suurust.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses. Hageja esindas ennast ise. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja esitas 5. septembril 2022 taotluse riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Tartu Maakohus

selgitas vaidlustatud otsuse p-des 25 ja 28, et hageja on tasunud riigilõivu 650 eurot. Kuna

hageja loobus osaliselt nõudest, siis menetlusse jäänud nõude hagihind on 11 046 eurot 75 senti,

millelt kuulub tasumisele riigilõiv 600 eurot ning see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Hagejal on õigus taotleda ülejäänud osas riigilõivu tagastamist summas 50 eurot.

Ringkonnakohus selgitab, et hagist osalise loobumise korral on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2

järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12).

TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele osaliselt ning hagejale tuleb tagastada

riigilõiv summas 25 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 6). Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt

taotlusele hageja pangakontole Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke