2-21-113593/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-113593

Kohtuasi

OÜ ANDI MÖÖBEL hagi OÜ FerCon vastu võla ja

viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ANDI MÖÖBEL apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

229,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447),

lepinguline esindaja Margus Venesaar

Kostja OÜ FerCon (registrikood 14589775), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 13. septembri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. juuli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-113593 osas,

millega maakohus jättis menetluskulud OÜ ANDI MÖÖBEL kanda, määras kulud

kindlaks ning tasaarvestas välja mõistetud viivisega. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta maakohtus kantud menetluskuludest 96% OÜ ANDI MÖÖBEL kanda

ja 4% OÜ FerCon kanda.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Lõpetada menetlus osas, milles OÜ ANDI MÖÖBEL nõuab OÜ-lt FerCon põhinõude

4000 euro tasumist.

3. Rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Lõpetada menetlus osas, milles OÜ ANDI MÖÖBEL nõuab OÜ-lt FerCon

põhinõude 4000 euro tasumist.

4.2. Rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL hagi osaliselt.

4.3. Välja mõista OÜ-lt FerCon OÜ ANDI MÖÖBEL kasuks viivis 179,50 eurot.

4.4. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 96% OÜ ANDI MÖÖBEL kanda ja

4% OÜ FerCon kanda.

4.5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 70% OÜ ANDI MÖÖBEL

kanda ja 30% OÜ FerCon kanda.

5. Rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks osaliselt ning tagastada 125 eurot Quasar Consult OÜ pangakontole

EE692200221074654083.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ ANDI MÖÖBEL (hageja) esitas 10. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse OÜ FerCon (kostja) vastu 4176 euro saamiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 9. juunil 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõla 4000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 461,17 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. septembril 2020 müügilepingu (leping), milles lepiti

kokku, et hageja valmistab ja paigaldab kostjale eluruumide ja köögimööbli. Mööbli hinnaks

lepiti kokku 44 760,09 eurot. Hageja paigaldas mööbli ning väljastas 8. veebruaril 2021 kostjale

tasumiseks arve nr 080221-083 summas 9117,58 eurot tähtpäevaga 11. veebruar 2021. a.

Kostja arvet ei tasunud, tehes etteheiteid hageja tööle. Hageja parandas kostja viidatud

puudused. Kostja tasus võlgnevusest 5117,58 eurot pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamist. Kuna kostja tähtaegselt arvet ei tasunud, siis nõuab hageja kostjalt viivist vastavalt

arvele märgitud viivisemäärale 0,05% päevas.

2.1. Hageja täpsustas 2. septembri 2021. a menetlusdokumendis, et kuivõrd kostja tasus 4000

eurot, vähendab hageja oma haginõuet selles ulatuses. Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt viivise

tasumist summas 461,17 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagiavalduses esitatud asjaolud ei vasta tõele. Vastavalt lepingule tuli 20% suurune lõppmakse

tasuda, kui kõik tööd on lõpetatud ja puudused kõrvaldatud. Hageja kõrvaldas puudused

29. märtsil 2021. Seega saab arve esitamise ajaks lugeda 30. märts 2021. a. Kostja on arve

tasunud kahes osas, s.o 7. mail 2021 summas 5117,58 eurot ning 18. mail 2021 summas 4000

eurot. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, sest pooled ei ole lepingus viivisemääras kokku

leppinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 12. juuli 2022. a otsusega (vaidlustaud otsus) hageja hagi osaliselt

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 179,50 eurot. Maakohus jättis kostja

menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määras

kostja ja hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning tasaarvestas hageja viivise

nõude kostja menetluskulude nõudega. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulu 270,50 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostja kasuks

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud kirjavahetusega tõendatud, et hageja

väljastas 8. veebruaril 2021 kostjale arve nr 080221-083. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus

7. mail 2021 vaidlusalusest arvest 5117,58 eurot ning 18. mail 2021 4000 eurot, mida tõendavad

maksekorraldused. Maakohus leidis, et poolte vahel 25. septembril 2020 sõlmitud lepingus

puudub kokkulepe viivise suuruse kohta, mistõttu kohaldub seadusjärgne viivisemäär, s.o

0,02% võlgnetavalt summalt päevas. Kuivõrd vaidlusaluse arve tasumise tähtpäev oli

11. veebruar 2021. a, siis hakkab viivise arvestus kulgema alates 12. veebruarist 2021.

Arvestades võlgnevuse tasumise tähtpäevi, on kostja kohustatud hagejale tasuma arve

nr 080221-083 tasumisega viivitamise eest viivist 179,50 eurot.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha

uus otsus, millega mõista kostjalt välja täiendavalt viivis 229,93 eurot ning menetluskulud

summas 1265 eurot. Hageja palus jätta apellatsioonastme menetlusega seotud menetluskulud

kostja kanda. Lisaks taotles hageja 250 euro ulatuses enamtasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud

viivise suuruses, siis tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Kostja on tasunud kõik

varasemad arved, aktsepteerides arvel esitatud tingmusi, sh viivisemäära 0,05% päevas. Seega

on kostja nõustunud arvel esitatud viivisemääraga.

Ka leidis hageja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg-t 2, kui jättis menetluskulud hageja kanda põhjusel, et hageja ei nõustunud

kostja kompromissiga. Maakohus ei ole arvestanud hageja poolt esitatud seisukohtadega ega

tõenditega. Hageja pöördus kohtusse kostja käitumise tõttu, kostja tasus põhivõlgnevuse alles

kohtumenetluse käigus. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning välja

mõistetud viivise ja menetluskulude tasaarvestuse osas. Tühistatud osas teeb kolleegium uue

otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskuludest 96% hageja kanda ja 4% kostja

kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis

179,50 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Hageja on 2. septembri 2021. a menetlusdokumendis nõuet vähendanud põhinõude 4000

euro võrra. Maakohus ei ole korrektselt lahendanud hageja taotlust nõuet põhinõude võrra

vähendada. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada.

8.1. Haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks. Tegemist on

haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega

vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja

425) või menetlus osaliselt lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431, § 645 lg 1) (vt

Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601/21, p 11 ja 20. märtsi 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 17).

8.2. Hageja avaldas 24. augusti 2022. a menetlusdokumendis, et ta on hagist osaliselt loobunud

(TsMS § 429) (dtl-d 218–219). Kuna hageja loobub 4000 euro suurusest põhinõudest, tuleb

menetlus selles osas lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431).

9. Maakohus tuvastas, et kostjalt tuleb viivis välja mõista alates 12. veebruarist 2021 ning

arvestades põhinõude tasumisi 7. mail 2021 ja 18. mail 2021, on kostja olnud viivituses 85

päeva. Eeltoodud asjaolud ei ole apellatsiooniastmes vaidluse all. Pooled vaidlevad

apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas pooltel oli kokkulepe viivisemäära 0,05% kohta.

Maakohus leidis, et pooled ei ole sellises määras kokku leppinud ning kohaldas viivise määrana

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning

hageja väited ei anna alust asuda erinevale seisukohale.

Pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Arve vastuvõtmine ja tasumine vastuväidet

esitamata ei ole hinnatav arvele märgitud viivise määraga sisulise nõustumuse andmisena.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2 või 3 alusel ei saa seda lugeda otseseks või kaudseks

tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel

märgitud viivise määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte

kokkuleppel (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Asja

materjalidest ei nähtu ja ka hageja ei tugine sellele, et kostja on oma varasema käitumisega

näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud

viivise.

Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti hagi viivise väljamõistmiseks osaliselt rahuldanud

179,50 euro ulatuses.

10. Hageja vaidlustab maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 163

lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda kostja kompromissi pakkumisega mittenõustumise tõttu.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude jaotamisel normi kohaldamisega eksinud.

Eksimus tuleneb ka sellest, et maakohus ei ole korrektselt lahendanud hageja taotlust nõuet

põhinõude võrra vähendada.

10.1. TsMS § 163 lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale

kompromissina, et tasub hagejale viivist 83,58 eurot (dtl 157), maakohus mõistis kostjalt välja

viivise 179,50 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist TsMS § 163 lg 2 olukorraga, kus

menetluskulud saaks jätta täies ulatuses hageja kanda. Seega tuleb menetluskulud jaotada

TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lisaks sellele tuleb arvestada, et

hageja on põhinõudest loobunud, kuid kostja oli enne hagi esitamist põhinõude rahuldanud

(4000 eurot tasuti 18. mail 2021 ja hagi esitati 9. juunil 2021). Hageja seisukoht, et kostja tasus

põhinõude pärast hagiavalduse esitamist, ei ole õige. Sellises olukorras jäävad põhinõudega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.

10.2. Maakohtus kantud menetluskuludest tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 4% kostja kanda ja

96% hageja kanda.

10.3. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi enam tasutud osas riigilõivu tagastamist.

Kolleegiumi hinnangul on hageja taotlus põhjendatud osaliselt TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi. Nagu

eelnevalt kolleegium selgitas, siis jättis maakohus korrektselt lahendamata hageja taotluse

nõuet põhinõude võrra vähendada. See põhjustas menetlusliku segaduse hagihinna suuruse

määramisel ja menetluskulude jaotamisel. Hagejale tuleb tagastada pool põhinõude eest tasutud

riigilõivust, s.o 125 eurot. Ringkonnakohtu 13. septembri 2022. a istungil palus hageja esindaja

tagastada riigilõiv pangakontole, millelt makse tehti (ajamärk 00:10:27).

Menetluskulude jaotus

11. Kolleegium määrab TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse.

12. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, s.o menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutavas osas. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, moodustab

see hinnanguliselt 30% vaidlusest. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad 70% ulatuses

hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda.

13. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)