1-10-15003/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

30. novembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Urmas Simon osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

A.M ik. xxx, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei

tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud

1.19.12.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 3 a.

katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Viibis eelvangistuses alates 08.10.2010 a. kuni 09.10.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

A.M on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 08.10.2010 a. kella 23.50

ajal Männiku tee 108 b maja juures juhtis mootorsõidukit Nissan reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 0,89 mg/l, laiendmääratlus +-0,09 mg/l ).

Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid.

Seega A.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav A.M tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav A.M ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 08.10 päeval ja õhtul tarvitas kodus õlut. Kella 22.35 ajal helistas abikaasa ja palus talle järgi tulla. Ta otsustas sõita ja hakkas sõitma. Abikaasa istus sõidukis tema kõrvale ja hakkas koju sõitma. Paari minuti pärast märkas politseid ja nende märguandel peatas sõiduki. Indikaatorvahendisse puhumine tuvastas tal alkoholijoobe ning toimetati politseijaoskonda. Ta oli puhumise tulemusega nõus ja ekspertiisi ei soovinud. Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 15003

Kohtuistungil lisab, et ta töötab firmas ning uuest aastast peab saama töölepingu. Peres on kaks last ja mõlemad õpivad.

Tunnistaja Renato Vassiljev poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu

09.10 ta oli politseipatrullis ja teostas liiklusalast järelvalvet Männiku teel. Mööda seda teed

liikus sõiduk kahtlase sõidustiiliga. Peatati sõiduk Nissan reg. nr. xxx, juhiks oli Aleksen-ko. Alkomeetrisse puhumisel tuvastati alkoholijoove 0, 90 mg/l ja isik toimetati politseijaos-konda. Süüdistatava A.M süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud

ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 7 – 10 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, ajutise töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, politseinike kohusetundlikku suhtumist avaliku korra kaitsel ja võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, koos abikaasaga kahe alaealise lapse kasvatamist, majanduslikku olukorda, süüteo toimepanemise asjaolusid, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada A.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära s.o. 9000 krooni. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära s.o. 6000 krooni .

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 08.10.2010 a. kuni 09.10.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva, seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 114 miinimumpäevamäära s.o. 5700 (viis tuhat seitsesada ) krooni ( 364.30 Euro ). KarS § 66 lg. 1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi võrdsetes osades 9 kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 600 krooni ( 38.35 Euro ) kuus Lõplikult rahaline karistus tasuda hiljemalt 01. oktoobriks 2011 a. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel A.M-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 ( kolmeks ) kuuks. 2 Välja mõista A.M-ilt sundraha 6525 krooni ( 417.02 Euro ) riigieelarvetuludesse 3 Välja mõista A.M-ilt kaitsjatasu 1500 krooni ( 95.87 Euro )

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber

4100064939. Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777. 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik