4-22-2365/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-22-2365

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-2365 (2317,22,004286) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg ettenähtud väärte 1 gu Menetlusalune isik

T.B, ik: XXX, elukoht: xxx, Eestis viibides elab xxx, : xxx, e-post xxx, xxx. töökoht Kohtuvälise menetleja esindaja

Silvia Kuller, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. T.B

süüdi tunnistada LS § 201 lg ettenähtud väärte 1 o toimepanemises ning mõista temale ümme päeva. karistuseks arest 10 (k )

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS

§ 69 lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. T.B

10 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase ajutise elukohajärgse Tallinna vangla Lääne Harju Kriminaalhooldusosakond (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 - 7076, e-post: harjukrho.info@just.ee).

5. KarS ib karistust

§ 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võ

täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega,

arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 21.09.2022. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

2

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

16.06.2022 koostatud väärteoprotokollist nr 231722004286 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll

selles, et 16.06.2022 kell 22.30 peeti Paldiski linnas Rae tn, Tuule tn ja Sadama tn vahel suunaga Rae tn 42 Nissan Almera M1 xxx, mida juhtis T.B poole kinni sõiduk reg.märgiga , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS u ning pani § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeld toime LS 1 . § 201 lg ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Selgitas, et ei pidanud rooli minema, kuid juht oli purjus ja taqhtis auto teise kohta parkida, et õnnetust ei juhtuks. Teadis, et juhtimisõigus puudub. Pärast seda ei ole rooli läinud, välja arvatud Soomes autokoolis. Palub asendada aresti üldkasuliku tööga.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud

väärte on tema poolt toime pandud ning tõendamist leidnud gu . Menetlusalune isik on tegu tunnistanud, teadis, et juhtimisõigus puudub ja tal ei ole teadmisi ega oskusi. Sellele vaatamata otsustas rooli minna. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, rahatrahvi don tasumata ning uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Taotleb LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo eest 10 päeva aresti. Ei ole vastu kui kohus asendab selle üldkasuliku tööga.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahu o s.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt kehtivat juhtimisõigust ei ole T.B . Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 . keeldu, juhtides 16.06.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid pidas

vajalikuks sõpra aidata, pannes sellega ise toime süüteo. Eelmärgitud andmetest, s.h ka menetlusaluse isiku enda tunnistamisest selle kohta, et tal igasugune mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest

kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik

seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava 1 kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

3

Kuivõrd LS § 201 lg näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas 1 menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt väärteokorras kuuel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest ning kõigil neil kordadel on isikule mõistetud karistuseks rahatrahvid, mis on kõik käesolevaks hetkeks tasumata. Seega saab järeldada, et

rahatrahvid ei ole soovitud mõju avaldanud. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab väärtegude

toimepanemist, rahatrahve ei tasu leiab kohus, et ega näita üles seadusekuulekust, siis rahatrahv ei omaks menetlusalusele il ei ole senini olnud mingit tulemust ja järgmine rahatrahv isikule vajalikku mõju. Seejuures selgitas menetlusalune isik, et tal puudusid eelmiste otsuste

tegemise ajal rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning puuduvad ka käesoleval ajal.

Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik jäänud tagajärjetuks ning

llest tulenevalt tuleb se kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et ta kahetseb toimepandut, ning väärteoprotokollis mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista

karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmi e süü kui ka n

eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse

liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmise süüst st , kuid arvestab ka kahetsusega, mistõttu võib mõista mõningal leiab kohus, et menetlusalusele isikule karistuse määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmis määra, kuivõrd menetlusalust isikut ei ole t kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud.

Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusesse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem

arestiga karistatud ja menetlusalune isik , leiab kohus, et menetlusalusele kasvatab väikelast

isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga.

Kuivõrd menetlusaluse isiku püsiv elukoht on Soomes, peab kohus võimalikuks määrata

üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja, kuivõrd menetlusalusel isikul kulub aega ka Eestisse tulemiseks ja lapsehoidja leidmiseks üldkasuliku töö tegemise ajaks.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/