4-10-1471/8 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-1471 EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4- 10-1471 Kohtunik Eeva Levina kirjalikus menetluses

Väärteoasi A.O kaebus Ida Prefektuuri 23.04.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2401,10,000007, millega temale Korruptsioonivastase seaduse

§ 26´3 alusel määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, so 600.00 krooni, Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2 sätestatud töökoha- ja tegevuspiirangu keelu

rikkumise eest, tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks väärteotunnuste puudumise tõttu Kaebuse esitaja A.O, ik xxx, xxx Kohtuväline menetleja Liina Pärn, Ida Prefektuuri kriminaalbüroo

korruptsioonikuritegude teenistus

Sekretär Ingrid Koddo

Juhindudes VTMS §-dest 120; 132 p 1, 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 3, kohus O t s u s t a s : Jätta Ida Prefektuuri 23.04.2010 otsus väärteoasjas nr 2401,10,000007 A.O-le määratud karistuse, rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, muutmata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Asjaolud

Ida Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude teenistuse vanem Liina Pärn

23.04.2010 väärteoasjas 23.03.2010 koostatud protokolli järgi A.O , xxxxxxe majandusosakonna arendusnõunikuna alates 14.01.2008 kuni protokolli koostamise ajani 23.04.2010, olles ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, kuulus alates 30.05.2007 kuni protokolli koostamise ajani 23.04.2010 xxx juhtorganisse ehk oli juhatuse liige, rikkudes KVS § 19 lg 2 p 2 tulenevat keeldu olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, 1

kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi,

kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Selle teoga pani

toime väärteo KVS § 26`3 alusel. A.O-le määrati kohtuvälise menetleja poolt 23.04.2010 otsusega karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, so 600 krooni. Menetlusalune

isiku 07.2010 kaebuses Ida Prefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr 2401,10,000007 leitakse, et määratud karistus on liiga suur kuna väärtegu kantakse karistusregistrisse, mis omakorda võib rikkuda tema võimaliku karjääri avalikus sektoris. Menetlusaluse isiku seisukoht A.O leidis kaebuses, et xxx arendusnõuniku ametikoht ei seostu KVS § 3 lg-s 2

antud ametiseisundi määratlusega. Tema ametijuhendist ei tulene pädevust vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Arendusnõunik pole allkirjaõiguslik isik ega teosta järelevalvet, ei kuulu vallavalitsuse juhtorganisse ega osale

otsustusprotsessides. Tal puudub eelisseisund võimaldamaks vallavalitsuse otsuseid

suunata enam kui mistahes teisel isikul, kel on õigus vallavalitsuse juhtorganile ettepanekuid teha. Kuna arendusnõunikul puudub eelloetletud pädevus ja sellel ametikohal töötav isik ei ole ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes, ei laiene temale ka KVS § 19 lg 2 p-s 2 nimetatud piirang olla äriühingu juhtorgani liige.

Täiendavalt viitab kaebaja kohtuvälise menetleja poolt Väärteomenetluse seadustikus kutsele kehtestatud nõuete järgimata jätmisele ja kutse kättetoimetamise korra eiramisele,

mis seisnes kutse tulla kohtuvälise menetleja juurde telefonivestluse teel edastamises. Kaebaja leiab, et tegemist on väärteomenetlusnormi olulise rikkumisega. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et otsus on õiglane. Menetlusalusele isikule määrati karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohtu seisukoht Menetlusalune isik leidis maakohtule esitatud kaebuses, et tal puudub ametiseisund KVS § 3 lg 2 mõttes, mille tõttu talle ei laiene sama seaduse § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud piirangud. Kohus märgib selle kohta järgmist: Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 2 kohaselt on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele

kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- ja munitsipaalvara erastamise,

võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt.

A.O on xxx majandusosakonna arendusnõunikuna teenistussuhtes kohaliku

omavalitsusüksusega. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 30 lg 1 p-dele 2,3 ja xxx põhimääruse § 15 lg 1 p-dele 10,11 on vallavalitsuse pädevuses kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis seaduste, või muude õigusaktide, vallavolikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks

vallavalitsusele, ning, mis seaduste või vallavolikogu õigusaktidega ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse. Tulenevalt xxx vallavalitsuse arendusnõuniku ametijuhendist kuulub tema teenistuskohustuste hulka projektitaotluste koostamise algatamine, Euroopa

Liidu programmide ja Eesti Vabariigi eelarveliste vahendite taotlemiseks koostatavate projektide ja taotluste koostamine, valla arendustegevuse eelarve projektide ja eelnõude

koostamine vallavalitsusele ja –volikogule esitamiseks. Oma ülesannete täitmiseks on arendusnõunikul õigus teha ettepanekuid valla otstarbekaks majandamiseks ja tegevuse parandamiseks, koostada oma pädevuse piires oma allkirjaga teatisi ning järelpärimisi. 2

Eeltoodust nähtub, et arendusnõunikul on ametijuhendist tulenev õiguspädevus tegelda

kohaliku omavalitsuse organite otsustuste sisulise ettevalmistamisega ning mõjutada

selliste otsustuste vastuvõtmist ja otsustusprotsessi kulgemist. Seega on arendusnõunik ametiseisundit omavaks isikuks KVS § 3 lg 2 ja ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes. Väärteoprotokollis A.O-le etteheidetav tegevus seisnes selles, et tema töötades xxx

majandusosakonna arendusnõunikuna, alates 14.01.2008 kuni väärteoprotokolli koostamiseni 23.03.2010, olles ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, kuulus samal ajal xxx xxx juhatusse, millega ta rikkus KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevat keeldu olla äriühingu juht- või

järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku

juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Kaebaja on seisukohal, et KVS § 19 lg 2 p-s 2 sisalduv töö- ja tegevuspiirang ei laiene

temale kui arendusnõunikule, kuna xxx on kinnitanud oma nõusolekut, mis lubas tal kuuluda xxx juhatusse ja olla äriühingu omanik. Äriühingu juhatuse liikme kuuluvus ei

takista arendusnõuniku töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet. Riigikohtu üldkogu on oma otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 märkinud, et ametiisikul on keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige ka sellistel juhtudel, kui puudub

huvide konflikt, viidates sellega asjaolule, et kui sedauseandja on pidanud vajalikuks

seada tegevuspiirangu kohaldamise sõltuvusse reaalse korruptsiooniohu kohta tehtavast kaalutlusotsusest, on sellise otsuse tegemine seaduses otsesõnu ette nähtud. KVS § 19 lg 2 p 2 kaalutlusotsuse tegemiseks alust ei anna, millest järeldub, et tegemist on imperatiivse iseloomuga keeluga ja vallavanema nõusolek on seega asjakohatu. Kohtul jääb üle nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vallavanema nõusolekut saaks vaadelda väärteo koosseisupärasust välistava asjaoluna juhul, kui äriühingu juhatusse

kuulumine oleks Äriseadustiku § 1 kohaselt käsitletav ettevõtjana tegutsemisena, sest KVS § 19 lg 3 alusel võib ametiisik tegutseda ettevõtjana. Paraku äriühingu juhtorgani liikmena tegutsemine aga ettevõtja määratlusega hõlmatud pole. Väärteomenetlusõiguse väidetava rikkumise kohta selgitab kohus järgmist: Isik kutsutakse kohtuvälise menetleja juurde VTMS § 40 lg-te 2 ja 3 nõuetele vastava

kutsega. VTMS § 41 sätestab väärteomenetluses kutse kättetoimetamise ammendavad

viisid: kutse isikule allkirja vastu kätteandmine, toimetamine postiga väljastusteatega tähtkirjana ning kutse elektrooniline kättetoimetamine. Kehtiv väärteomenetluse kord ei

näe ette võimalust kutsuda isik kohtuvälise menetleja juurde Kriminaalmenetluse seadustiku § 164 lg-s 1 sätestatud viisil (s o telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi teel). Kutsele esitatavad nõuded peavad tagama teabe selle kohta, kes kutsub, kuhu ja mis ajaks, kellena, väärteo kvalifikatsiooni ja samuti ilmumata jätmise tagajärgi, juhul, kui

kutses on märgitud ilmumise kohustuslikkus. Kutse puudumisel ei saa isiku suhtes kohaldada seaduses sätestatud ilmumata jätmise tagajärgi nagu rahatrahv või sundtoomine. Kutses sisalduv isiku õiguste ja kohustuste loend omab informatiivset tähendust ega asenda menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohustust.

Kaebaja sõnul toimus tema kutsumine kohtuvälise menetleja juurde telefoni teel pinnapealses vormis, samuti ei selgitatud ilmumata jätmise tagajärgi. Kaebaja möönab, et oli teadlik, et tema suhtes oli algatatud menetlus Korruptsioonivastase seaduse rikkumise

asjaoludel. Ometi osales kaebaja menetlustoimingul kohtuvälise menetleja juures 3

23.03.2010, mida kinnitab allkiri väärteoprotokollil ning menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvustamise kohta.

Kohus võib tunnistada menetlusõiguse rikkumise niivõrd oluliseks, et see tooks kaasa

kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise. VTMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on väärteomenetlust oluliselt rikutud, kui lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud

asja arutamise aega ja kohta. Samas nähtub antud kaebusese materjalidest, et menetlusalune isik osales menetlustoimingul ja tema õigusi muul viisil pole rikutud. Tema

õigus olla asja arutamise juures, olla ärakuulatud ning esitada vastulause, oli tagatud. Seega pole kutse kirjaliku menetlusdokumendina kohtuvälise menetleja poolt esitamata jätmine mõjutanud väärteo otsuse tegemist või isiku võimalusi end kaitsta ega too kaasa otsuse tühistamist maakohtu poolt.

KVS § 26`3 alusel karistatakse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või

toimingupiirangute rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. A.O teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistamise alus on isiku süü. A.O-le määrati karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toime pandud süü suurust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et

puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, vastab kohtuvälise menetleja

määratud karistus menetlusaluse isiku süüle ning on piisav motiveerimaks A.O hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.O kaebus Ida Prefektuuri 23.04.2010 otsuse peale

väärteoasjas nr 2401,10,000007 jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtunik Eeva Levina Ärakiri õige

Nooremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 14.12.2010

Nooremreferent Liivi Õun

4