1-21-6587/25 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-21-6587 Määruse kuupäev 22. september 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Jälitustoimingute lubade vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. P. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaire Hänilene Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 14. september 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a määrus ja saata kaitsja määruskaebus uueks lahendamiseks ringkonnakohtule samas koosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet alustas 16. veebruaril 2017 karistusseadustiku § 210 lg 2 tunnustel kriminaalmenetlust selle kohta, et aastatel 2010–2015 peteti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja suures ulatuses toetusi.

2. Tartu Maakohus andis selles kriminaalasjas prokuratuuri taotlusel 17. detsembri 2018. a määrusega nr KM6890/2018 loa teha R. P. suhtes ajavahemikul 18. detsembrist 2018 kuni 17. veebruarini 2019 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Prokuratuuri taotlusel pikendas Tartu Maakohus 15. veebruari 2019. a määrusega nr KM7194/2019 ja 18. aprilli 2019. a määrusega nr KM7588/2019 jälitustoimingute tegemise tähtaega vastavalt 18. veebruarist 18. aprillini 2019 ning 19. aprillist 18. juunini 2019.

3. Pärast jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste teksti osalist tutvustamist esitas R. P. kaitsja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, taotledes lubade ning taotluste tervikteksti tutvustamist ja lubade ning taotluste õigusvastaseks tunnistamist.

4. Tartu Ringkonnakohus lahendas jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste tervikteksti tutvustamist puudutava taotluse eraldi määrusega. Ülejäänud osas jättis ta 25. mai 2022. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhjendid olid järgmised.

1-21-6587

2(3)

5. Riigikohus leidis asjades nr 3-1-1-42-16 ja nr 3-1-1-43-16 tehtud määrustes, et KrMS § 12616 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise õigus on isikul selle ajani, mil prokuratuur saadab süüdistusakti kohtusse. Kui süüdistusakt saadetakse kohtusse määruskaebemenetluse kestel, pole kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust. R. P-l oli määruskaebuse esitamise õigus, kuid kaebuse läbivaatamise alus langes ära ajast, mil tema kriminaalasjas süüdistusakt kohtusse saadeti. Kui ringkonnakohus kontrolliks jälitustoimingute lubade seaduslikkust, võiksid tema seisukohad lahkneda asja arutava maakohtu hinnangust ning R. P. ei saaks siis enda süüküsimuse lahendamisel neid lubasid enam vaidlustada. Ringkonnakohtu seisukohad pole aga siduvad teiste süüdistatavate jaoks ning seega ei oleks vastuvõetav, kui maakohus peaks erinevate süüdistatavate puhul samu faktilisi asjaolusid tuvastama erineva tõendikogumi alusel.

6. Pärast süüdistusakti kohtusse saatmist langeb ära oht, et isik ei saa täitevvõimu tegevusetuse tõttu taotleda jälitustoimingute õiguspärasuse kohtulikku kontrolli. Üldjuhul on kriminaalasja sisulisel arutamisel ka paremad võimalused jälitustoimingute õiguspärasuse hindamiseks. Menetlusökonoomiat silmas pidades on ebamõistlik ja koormav, kui üks kohtukoosseis peab otsustama teise kohtukoosseisu menetluses olevas kriminaalasjas esitatud või esitatava tõendi seaduslikkuse üle. Pärast süüdistusakti kohtusse saatmist ei ole enam olemuslikult tegemist KrMS § 12616 lg 1 reguleerimisesemesse kuuluva olukorraga ja isikutel puudub sellisel juhul osutatud normist tulenev kaebeõigus. Seetõttu saab R. P. jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimist taotleda maakohtult.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tartu Ringkonnakohtu määruse vaidlustas R. P. kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale koosseisule. Kaitsja leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saanud jätta määruskaebust läbi vaatamata. Selleks puudus õiguslik alus ning sel moel eirati KrMS § 326 nõudeid. Kuna süüdistatavat pole kohtu alla antud, on viited võimalikele kohtumenetluses tekkivatele probleemidele ennatlikud.

8. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium nõustub kaitsja väitega, mille kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebuse alusetult ning kohtupraktikat eirates läbi vaatamata.

10. Riigikohus märkis 24. mai 2016. a määrustes asjades nr 3-1-1-42-16 ja nr 3-1-1-43-16, et olukorras, kus KrMS § 12616 lg-s 1 sätestatud määruskaebus esitati ringkonnakohtule õigel ajal ning nõuetekohaselt, pole õiguslikku alust määruskaebemenetluse katkestamiseks ja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks isegi siis, kui prokuratuur saadab selle menetluse kestel süüdistusakti kohtule (vt osutatud määruste p 8.3). Kolleegium jääb ka praeguses kohtuasjas nimetatud seisukoha juurde.

11. Ringkonnakohus refereeris oma määruses eelviidatud põhimõtet ja leidis õigesti, et R. P-l on määruskaebuse esitamise õigus. Seejärel asuti vaidlustatud määruses siiski selgitama, miks pole otstarbekas kaebust läbi vaadata. Ringkonnakohtu kriitika on küll nõustumisväärne, kuid see ei muuda tõdemust, et enne süüdistusakti kohtusse saatmist on võimalik jälitustoimingute lubasid KrMS § 12616 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebemenetluse korras ning et õigel ajal esitatud nõuetele vastav kaebus tuleb sellisel juhul ka läbi vaadata. Seaduses sätestatud

1-21-6587

3(3) menetluskorra põhjendatust ja otstarbekust puudutavad etteheited saab adresseerida seadusandjale, kuid nendega ei saa argumenteerida maksva menetlusseaduse normide ning kohtupraktika järgimata jätmist. Seega rikkus ringkonnakohus R. P. kaebeõigust jaatades, kuid kaebust alusetult läbi vaatamata jättes KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Öeldu tingib vaidlustatud määruse tühistamise ja kaebuse saatmise uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tuvastatud rikkumise tõttu pole kaitsja ülejäänud väidetele vastamine vajalik.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a määruse ja saadab kaitsja määruskaebuse uueks lahendamiseks ringkonnakohtule samas koosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)