1-08-5843/115 · 1-08-5843/115 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-5843

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30 november 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 23 novembril 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-5843 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ruti Kilg Taotlus

L.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu L.S

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta L.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-5843 KarS § 19 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks on mõistetud 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4

kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui L.S 2- aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

2 (3)

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 25.05.2009.a määrusega pikendati katseaega 2 kuu võrra ning 24.09.2009.a määrusega 10 kuu võrra. Viru

Maakohtu 29.01.2010.a määrusega pöörati täitmisele L.S-ile Viru Maakohtu 24.10.2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.02.2010.a ja lõpeb 28.06.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 28.10.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.10.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 23.11.2010.a seisuga on L.S

ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, mida vanglas pakutakse. Tegemist isikuga, kes on ühiskonnale ohtlik ja mingit motivatsiooni muutumiseks tal ei ole.

L.S-i se leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Vabanedes asuks ta elama vanemate elukohta, kus kahetoalises korteris elab kokku viis täiskasvanud inimest. Töö osas tal kindlaid kokkuleppeid ei ole, kuid loodab venna abil tööle saada kaevandusse. Ta leiab, et vanglas pole midagi teha, lihtsalt palju aega on kaotsi läinud, vabaduses oleks jõudnud selle aja jooksul teha palju kasuliku. Ta on vanglas esimest korda ja on aega olnud järgi mõelda, et edaspidi tuleb korrale alluda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. L.S on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.S kannab esimest karistust. Kohus karistust mõistes pidas võimalikuks ta tingimisi vangistuse kandmisest vabastada allutades L.S-i käitumiskontrollile. Antud võimalust L.S ei kasutanud. Ta rikkus süstemaatiliselt registreerimiskohustust. Katseajal arutati

korduvalt tema suhtes koostatud erakorralisi ettekandeid. Kahel korral anti talle veelkord võimalus asuda kontrollnõudeid täitma ja karistust ei pööratud täitmisele, vaid pikendati

katseaega. Vaatamata sellele ei asunud L.S täitma esmast nõuet, s.o

registreerimiskohustust, mistõttu pöörati lõpuks vangistus täitmisele. L.S avaldas

kohtuistungil, et ta on järele mõelnud ja kavatseb edaspidi korrale alluda. See ei ole aga

kooskõlas L.S-i käitumisega vangistuses. Teda on küllaltki lühikese vangistusaja jooksul (alla aasta) karistatud neljal korral distsiplinaarkorras. Kaks viimase rikkumise eest,

millised on olnud alles käesoleva aasta juulis ja augustis, on määratud talle karistuseks

kartser. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud

käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt

3 (3) käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.S-i vabastamiseks vangistusest enne tähtaega alused puuduvad ja ta tuleb jätta vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik