2-22-5103/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-5103

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. september 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5103

Tsiviilasi

A & K

Holding OÜ

avaldus

Beltimber OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlausaldaja A & K Holding OÜ (registrikood 10270094; asukoht

Mere tee 1, Pringi küla, Viimsi vald, 74011 Harju maakond),

lepinguline esindaja vandeadvokaat O.-J. L., e-post XXX

võlgnik Beltimber OÜ (registrikood 14518686; asukoht Andruse,

Koimla küla, Saaremaa vald, 93326 Saare maakond), seadusjärgne

esindaja E. L. ja lepinguline esindaja K. L., e-post XXX

ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (Pepleri 32, 51010 Tartu;

telefon 742 0442; e-post katrin@advocatus.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A & K Holding OÜ avaldus Beltimber OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja

kuulutada kell 17.00 Beltimber OÜ (registrikood 14518686; asukoht Andruse, Koimla küla,

Saaremaa vald, 93326 Saare maakond) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Katrin Prüki tasu suuruseks Beltimber OÜ ajutises menetluses

2800 eurot, millele lisandub käibemaks 560 eurot, kokku 3360 eurot.

3. Välja maksta A & K Holding OÜ poolt 31.05.2022 ja 26.08.2022 tasutud deposiitide arvel

ajutise halduri tasu 3360 eurot Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus (arvelduskonto

XXX, XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks Katrin Prükk (Pepleri 32, 51010 Tartu; telefon 742 0442; e-post

katrin@advocatus.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. oktoobril 2022 kell 13.00 Tartus Kalevi 1

Tartu kohtumaja saalis nr 448.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval

põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Kohustada Beltimber OÜ juhatuse liiget E. L. e (isikukood XXX) enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut 10. oktoobril 2022 kell 13.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed Beltimber OÜ vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged.

8. Jätta tsiviilasja 2-22-5103 menetluskulud Beltimber OÜ kanda.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-22-5103 A & K Holding OÜ menetluskulude suuruseks 4220 eurot,

millest 420 eurot on riigilõiv ja 3800 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud käibemaksuta.

10. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu

hüvitamise osas.

Asjaolud

Võlausaldaja A & K Holding OÜ esitas 07.04.2022 kohtule avalduse võlgniku Beltimber OÜ pankroti

väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-22-5103.

Pankrotiavalduse ja selle täienduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgnik sõlminud laenulepingu, mille

alusel on võlgnikule üle kantud 700 000 eurot. Võlausaldaja 06.03.2020 kirjalikule päringule

09.03.2020 vastates tunnistas võlgnik võla ja intressi tasumata jätmist, väites, et seoses raskustega

suudab võlgnik intressi tasuda alles 31.03.2020. Eelnevalt oli võlgnik 09.01.2020 saldoteatises

tunnistanud kohustusi summas 744 145,86 eurot. Võlausaldaja ütles 09.03.2020 laenulepingu üles ja

esitas 31.03.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse. Lisaks eeltoodule on võlgnikul pankrotiavalduse

esitamise aja seisuga võlausaldaja ees veel kohustusi summas 360 000 eurot. Kokku on tasumata

laenude summa 1 060 000 eurot. Avalike registrite kohaselt võlgnikule vara ei kuulu. Võlgniku

osakapital on 2500 eurot. Võlgnik omab osalust Valgevene ettevõttes Alneks (ООО “АЛНЕКС”),

mis tegeleb puidu töötlemisega ja kuhu võlgnik investeeris võlausaldajalt saadud laenu. Võlgnik on

pakkunud nimetatud osalust võlausaldajale, et kustutada laen osa arvel, aga kuna Valgevene ettevõtte

osa väärtus (229 200 eurot) on kordades väiksem kui antud laen, ei olnud võlausaldaja sellise laenu

tagasimaksmisega nõus. Võõrandamistehing luhtus juba veebruari esimesel poolel ja seoses Euroopa

Liidu sanktsioonidega on käesoleval ajal puidu eksport Valgevenest ka keelatud. Samuti on võlgniku

viimase kahe aasta käive väiksem kui tema kohustus võlausaldaja ees. Võlgniku konsolideerimata

bilansist ja kasumiaruannetest (2019, 2020 ja 2021) nähtub, et võlgniku kohustused on ületanud

varasid vähemalt viimasel kolmel aastal. Ka võlgniku tinglikult konsolideeritud bilanss 31.12.2021

seisuga näitab üheselt võlgniku pikemaaegset maksejõuetust. Kõik eeltoodu kinnitab võlausaldaja

hinnangul, et võlgnik on võimetu oma kohustusi täitma.

Võlausaldaja tasus 31.05.2022 määruse alusel 31.05.2022 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 2500 eurot.

Kohus nimetas 30.06.2022 määrusega Beltimber OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prüki, peatas

võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas Beltimber OÜ-l ajutise halduri nõusolekuta

kogu vara käsutamise (kehtestas PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et A & K Holding OÜ pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Beltimber

OÜ pankrot välja kuulutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Beltimber OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega.

Üldandmed

Kantud äriregistrisse

03.07.2018

Kapital

2500 eurot

Juhatus

E. L. (isikukood XXX)

Osanik

Mane OÜ (registrikood 12108441)

Raamatupidamisteenuse osutaja

MI Teenused OÜ

Audiitor

pole auditeeritud

Seotud isikuteks tuleb pidada praegust juhatuse liiget E. L. e ja osanikku Mane OÜ-d. Ilmselt on

võlgnikuga lähedalt seotud isikuid veel.

Majandustegevus

Võlgnik asutati suvel 2018. Äriplaani kohaselt oli eesmärgiks asutada koos J. A. e ja V. V. iga

Valgevenes tütarettevõte, mis hakkaks tootma saematerjali (lepp ja haab), et seda müüa A & K

Holding OÜ osalusega ettevõttele OÜ Standwood. Äriplaani I etapi kuludeks oli planeeritud 1 392

975 eurot ning finantseerijateks OÜ Mane (7,2%), OÜ Rastas Invest (7,2%), OÜ Red Dril (4%) ja A

& K Holding OÜ (81,7%).

OOO Alneks kanti registrisse 12.07.2018. OOO Alneks osanikuks olid võlgnik (50%), J. A. (25%)

ja V. V. (25%). OOO Alneks soetas tootmiskompleksi (1,78 ha, millel asub mh kolm tootmishoonet)

ja sisseseade. Tootmisega alustati 2019. aastal.

Haldurile teadaolevalt ostis OOO Alneks materjali enamasti riigi puiduoksjonitelt. Tõendeid halduril

selle kohta pole. Enamik OOO Alneks toodangust müüdi OÜ-le Standwood. 2021. aastal müüdi talle

95% toodangust ja 2022. aasta I kvartalis koguni 103%. Müük OÜ-le Standwood jätkus ka pärast EL

sanktsioonide kehtestamist 2022. aastal, tõsi – seda läbi UAB Alksmeda (LIT). Pärast

pankrotiavalduse esitamist lõpetas OOO Alneks müügi OÜ-le Standwood. OOO Alneks on tegutsev

ettevõte. 2022. aasta esimesel poolaastal oli tal keskmiselt 33 töötajat. Haldurile teadaolevalt müüb

ta hetkel oma toodangu Kasahstani. Tõendeid halduril selle kohta pole.

Võlgnik tegeles OOO-le Alneks investeeringute vahendamisega: Eesti investorid laenasid raha

võlgnikule ja see omakorda OOO-le Alneks. Samuti vahendas võlgnik OOO-le Alneks tootmise

sisseseadet. Lisaks tegeles võlgnik puidu ja ehitusmaterjalide vahendamisega, seda aastatel 2018,

2019 ja 2020. Võlgnik ostis puitu ja ehitusmaterjale peamiselt Leedust (Alksmeda SIA), mõneti

ilmselt ka Valgevenest (IOOO butenskji derevobrabatyvajuscij zavod). Võlgnik müüs puitu ja

ehitusmaterjale Eestis (peamised ostjad Standwood OÜ, Nurme Turvas AS ja Mikskaar OÜ) ja Lätis

(peamised ostjad Ošukalns SIA, Kubrikmetrs SIA ja 4Plus SIA). Olgu märgitud, et OOO-lt Alneks

võlgnik puitu ja ehitusmaterjale ei ostnud ega müünud neid talle. Küll aga sai võlgnik OÜ-lt Mane

mõningast komisjonitasu seoses OOO-ga Alneks (ilmselt toodangu müük).

Võlgnik on alates 09.07.2018 käibemaksukohustuslane.

Tabel 1: Müügitulu, ärikulu, ärikasum/kahjum (majandusaasta aruannete põhjal, eurodes)

2018-2019

2020

2021

08.08.2022

müügitulu

412 730

55 663

7 018

31 900

muud äritulud

19 566

ärikulu

-431 876

-65 140

-13 349

-32 295

ärikasum/kahjum

-19 146

10 089

-6 331

-395

2019. aasta müügitulust 190 290 eurot moodustab sisseseade müük OOO-le Alneks. Kogu 2022. aasta

müügitulu moodustab sisseseade müük OOO-le Alneks.

Tabel 2: Kulude struktuur kasumiaruannete põhjal (majandusaasta aruannete põhjal, eurodes)

2018-2019

2020

2021

08.08.2022

kaubad, toore, materjal ja teenused

-401 049

-58 273

-12 497

-31 900

mitmesugused tegevuskulud

-30 827

-6 832

-852

-395

tööjõukulud

põhivara kulum ja väärtuse langus

muud ärikulud

-35

Tabel 3: Vara, kohustused, netovara (majandusaasta aruannete põhjal, eurodes)

2019

2020

2021

08.08.2022

vara kokku

1 203 244

1 212 242 1 299 808

1 556 413

kohustused kokku

1 228 181

1 214 888 1 411 825

1 668 826

omakapital kokku

-24 937

-2 646

-112 017

-112 411

Võlgniku vara

• raha 725,47 eurot

Võlgnikul on pangakonto SEB pangas. Muudes pankades võlgnikul kontot pole.

• nõuded ostjate vastu 193 879,46 eurot

Võlgnik müüs OOO-le Alneks tootmisseadmeid summas 222 189,46 eurot, millest tasutud on 28 310

eurot (jääk 193 879,46 eurot). Enamik seadmetest müüdi aastal 2019, aga ühel juhul ka 2018 ja ühel

juhul 2022. Valdav osa seadmetest olid kasutatud. Kõigil juhtudel oli maksetähtajaks aasta arvates

lepingu sõlmimisest (lepingu p 4.1). Seega, enamik nõuetest on muutunud sissenõutavaks juba aastal

2020. Nõue on tagamata. Oluline on märkida, et seadmed müüdi omandireservatsiooniga.

Dokumentide pisteline kontroll näitab, et seadmed on alles. Seega, eeldusel et seadmete müügihind

vastas turuväärtusele ja nende seisukord ei ole oluliselt halvenenud, on nõude sissenõudmise asemel

võimalik müügilepingutest taganeda ja seadmed sama hinnaga kellelegi teisele müüa.

Kokkuleppeliselt on nõuete sissenõudmine viitega vääramatule jõule ajutiselt peatatud.

• maksude ettemaksed ja tagasinõuded 74,51 eurot

Maksuhaldur on kinnitanud ettemaksukonto sellist saldot.

• muud lühiajalised nõuded vähemalt 111 734 eurot

Tegemist on intressinõudega OOO Alneks vastu. Võlgnik on ajavahemikul 19.10.2018‒10.02.2022

laenanud OOO-le Alneks 1 282 000 eurot. Võlgniku poolt OOO-le Alneks antud eri laenude

intressimäär on erinev, kas 4% või 6% aastas. Intressinõude näol on tegu 01.01.2019–31.12.2020

arvestatud intressiga. Alates 2021. aasta algusest pole intressi arvestatud, kuna juhtkond peab nende

laekumist ebatõenäoliseks. Laenulepingutes pole üheselt kirjas, kuna OOO-l Alneks tuleb intressi

tasuda. Sätestatud on, et intress tasutakse koos laenu tagasimaksega. Tagasimakse osas on kirjas

lõpptähtaeg ning see, et laen kuulub tagastamisele osadena. Seni pole OOO Alneks intressi tasunud.

Nõue on tagamata. OOO Alneks raamatupidamise kohaselt on tal vara 3 762 000 BRY ja kohustusi

5 466 000 BRY. Eeldusel, et raamatupidamisandmed on õiged ja OOO Alneks tegevus lõppeb,

tähendaks see, et OOO Alneks võlausaldajate nõuetest on võimalik rahuldada ca 70%. Protsent võib

olla väiksem, sõltuvalt likvideerimise kuludest. Arvestada tuleb ka tagamata võlausaldaja nõuete

rahuldamisjärguga vastavalt Valgevene seadusandlusele. Kokkuleppeliselt on intressi tasumine

viitega vääramatule jõule ajutiselt peatatud.

• osalus äriühingutes 150 000 eurot

Võlgnikule kuulub 50%-line osalus OOO-s Alneks. 2022. aasta veebruaris omandas võlgnik 100%

osaluse, kuid haldurile teadaolevalt tehingu teised pooled taganesid lepingust. Pangakontost nähtuvalt

on osaluse müügihind tagasi kantud. Muid tõendeid halduril taganemise kohta halduril pole. Osaluse

väärtust on väga keeruline hinnata, mh on küsimus hindamise kohases meetodis. Võlgnik on

raamatupidamises näidanud osaluse väärtuseks 2000 eurot, mis kajastab ilmselt osakapitali tehtud

sissemakse suurust (nn soetusväärtus). Sissemakse suurus ei näita veel osaluse väärtust.

Nagu märgitud, siis OOO Alneks raamatupidamise kohaselt on tal vara 3 762 000 BRY ja kohustusi

5 466 000 BRY. Eeldusel, et raamatupidamisandmed on õiged, tähendaks see ettevõtte väärtuseks 0

eurot (nn likvideerimisväärtus), kuna OOO Alneks võlausaldajate nõuetest on võimalik rahuldada ca

70%. Likvideerimisväärtus ei näita aga tegutseva ettevõtte väärtust.

Tegutseva ettevõtte väärtust on võimalik arvutada läbi rahavoogude prognoosi (nn diskonteeritud

rahavoogude meetod). Täna on OOO Alneks tegutsev ettevõte. Veel enam: jooksva aasta esimese

kuue kuu kasuminäitajad on paremad, kui eelmise aasta vastava perioodi näitajad. Et ettevõtte tegevus

jätkuks, tuleks võlgnikul leida võimalus A & K Holding OÜ laenud refinantseerida. Vastasel juhul

on võlgnik ühel või teisel moel sunnitud OOO Alneks tegevuse lõpetama, kuna ilma OOO Alneks

varale sissenõuet pööramata ei ole võlgnikul võimalik täita oma kohustusi A & K Holding OÜ ees.

Hetkel on ta kokkuleppeliselt sellest võimalusest loobunud. Pealegi on OOO Alneks

tootmiskompleks ja veoauto MAN panditud võlgniku kohustuste tagamiseks, mis tähendab, et isegi

kui võlgnik OOO Alneks varale sissenõuet ei pööra, teeb seda ilmselt võlausaldaja. Haldurile ei ole

teada, kas laenu refinantseerimisega tegeletakse. Kui, siis pole refinantseerimist veel toimunud, sest

refinantseerimise korral oleks võlgniku pankroti alus ära langenud. Kui OOO Alneks võlausaldajad

oma nõudeid ei vähenda vmt, siis on OOO Alneks osanikud kohustatud otsustama pankrotiavalduse

esitamise. Ka pankrotistunud äriühingu tegevus saab jätkuda, kuid see on majanduslikult enamasti

keeruline. Olenevalt Valgevene regulatsioonist võib takistatud mh olla riigi puiduoksjonitel

osalemine. Seega võib juhtuda, et ühel või teisel põhjusel ettevõtte tegevus peatselt lõppeb.

Olukorras, kus hetkel OOO Alneks tegevus siiski jätkub, tuleb osaluse väärtuse hindamisel halduri

arvates lähtuda tegutseva ettevõtte väärtusest. Halduril puuduvad rahavoogude prognoosid, mille

alusel ettevõtte väärtus lähtuvalt diskoneeritud raha voogude meetodist välja arvutada. Need peaks

esitama võlgnik. Võlausaldaja ise on pakkunud veebruaris 2022 ettevõtte eest 500 000 eurot.

Pakkumine on tehtud pärast kuude pikkust due diligence läbiviimist ja eeldusel, et võlgnikule kuulub

100% osalusest OOO Alneks. OOO Alneks tootmismahud on pärast Euroopa Liidu sanktsioonide

kehtestamist ca 1/3 võrra vähenenud, samas kui varud on suurenenud. Viimane viitab turustuskanalite

nappusele (nn lattutootmine). Arvestades toodangumahu ca 30%-st vähenemist ja eeldusel, et

veebruari 2022 pakkumine oli tehtud heas usus, asub haldur seisukohale, et võlgnikule kuuluva 50%-

lise osaluse väärtus täna on hinnanguliselt 150 000 eurot.

• pikaajalised nõuded 1 248 000 eurot

Võlgnik on ajavahemikul 19.10.2018‒10.02.2022 laenanud OOO-le Alneks 1 282 000 eurot. Sellest

on 34 000 eurot tagastatud. Laenulepingutes pole üheselt kirjas, kuna laen tagastada tuleb.

Tagasimakse osas on kirjas lõpptähtaeg ning see, et laen kuulub tagastamisele osadena (p 4).

Olenevalt lepingust on laenu lõpptähtaeg kas 31.12.2025 või 31.12.2027. Pooltevahelist kokkulepet

ei ole võimalik tõlgendada ka laenu tagastamise senise praktika kaudu, kuna OOO Alneks senine

laenu tagastamise praktika on süsteemitu. Nõue on tagamata. OOO Alneks raamatupidamise kohaselt

on tal vara 3 762 000 BRY ja kohustusi 5 466 000 BRY. Eeldusel, et raamatupidamisandmed on

õiged ja OOO Alneks tegevus lõppeb, tähendaks see, et OOO Alneks võlausaldajate nõuetest on

võimalik rahuldada ca 70%. Protsent võib olla väiksem, sõltuvalt likvideerimise kuludest. Arvestada

tuleb ka tagamata võlausaldaja nõuete rahuldamisjärguga vastavalt Valgevene seadusandlusele.

Kokkuleppeliselt on laenu tagasinõudmine viitega vääramatule jõule ajutiselt peatatud.

• muu vara teadaolevalt puudub

Võlgniku vastusest järeldub, et kassa kaudu pole arveldatud. Registritelt saadud andmetel puuduvad

võlgnikul transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku

nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik ei ole sissenõudja üheski Eesti täitemenetluses.

Võlgniku vara pole panditud.

Eeltoodust tulenevalt on võlgniku vara väärtus ajutise halduri hinnangul 1 704 413,44 eurot, seda

eeldusel, et OOO Alneks tegevus jätkub. OOO Alneks tegevuse lõppemise korral on see halduri

hinnangul mitte enam kui 1 146 493 eurot.

Võlgniku kohustused

• konverteeritavad võlakohustused 210 482,67 eurot

A & K Holding OÜ andis ajavahemikul 19.10.2018–24.04.2019 võlgnikule laenu kogusummas

700 000 eurot, ajavahemikul 09.12.2021–28.12.2021 kogusummas 100 000 eurot ja ajavahemikul

07.01.2022–10.02.2022 kogusummas 260 000 eurot. Kokku on laenusumma seega 1 060 000 eurot.

Sellest 210 482,67 eurot on võlgnik kajastanud kui konverteeritav võlakohustus, so kohustus, mis

kuulub tasumisele 2022. aastal. Konverteeritav kohustus on tekkinud arvates 30.04.2021, st see

hõlmab maksegraafikujärgseid kohustusi nii aastast 2021 kui ka 2022. Lepingust tulenevalt on sellest

seisuga 22.08.2022 sissenõutav 166 689,94 eurot.

Võlgnik on konverteeritava võlakohustusena kajastanud vaid neid 2022. aasta laenumakseid, mis

tulenevad 19.10.2018–24.04.2019 antud laenust. Laenulepingutest tulenevalt kuulub 2022. aastal

tagastamisele ka osa ajavahemikul 07.01.2022–10.02.2022 antud laenust. Kuna haldurile ei ole

vastavaid annuiteedigraafikuid esitatud, ei ole haldurile viimati nimetatud summa teada. Sisulist

tähtsust see ei oma, sest vastav osa laenust kajastub pikaajalise kohustusena A & K Holding OÜ ees.

Võlgnik väidab, et muutunud olukorras ei ole konverteeritav võlakohustus sissenõutav. Esmalt

lükkasid laenu tagastamise tähtaega edasi võlausaldajaga peetud müügiläbirääkimised, seejärel

tekkinud force majeure olukord, mis lükkas laenu tagastamise tähtaja – mis müügiläbirääkimiste

tähtaja möödumisega oleks saabunud – määramata ajaks edasi.

• võlad tarnijatele 10 000 eurot

Võlgnik võlgneb OÜ-le Tööstus 10 000 eurot. Kohustus tekkis 05.08.2019 suuruses 41 308,8 eurot,

millest enamik on tänaseks makstud. Kohustuse maksetähtaeg oli 19.08.2019.

• intressivõlg A & K Holding OÜ-le ebaselge

A & K Holding OÜ andis ajavahemikul 19.10.2018–24.04.2019 võlgnikule laenu kogusummas

700 000 eurot, ajavahemikul 09.12.2021–28.12.2021 kogusummas 100 000 eurot ja ajavahemikul

07.01.2022–10.02.2022 kogusummas 260 000 eurot. Laenu pole tagastatud.

23.11.2020 laenulepingu kohaselt (hõlmab 19.10.2018–24.04.2019 saadud laenu) tuli laenult maksa

intressi 6% aastas (p 3.1). Selle kohaselt on laenulepingu lahutamatuks lisaks laenusaaja allkirjastatud

maksegraafik (p 1.3). Nimetatud graafiku kohaselt arvestatakse intressi arvates 01.04.2021.

Graafikust nähtuvalt kuulus ajavahemikul 30.04.2021–22.08.2022 tasumisele intress kogusummas

49 837,44 eurot.

Võlausaldaja väidab, et ütles laenulepingu üles 09.03.2020, so enne selle allkirjastamist. Kui

võlausaldajaga nõustuda, siis tähendab see seda, et intressinõuet ilmselt pole, kuna 17.04.2020 tasus

võlgnik kuni 13.04.2020 arvestatud intressi. Kohustuse lõppemise järel intressi arvestada ei saa.

Ebaselge on ka muude A & K Holding OÜ laenude intressinõue. Nimelt, ajavahemikul 09.12.2021–

28.12.2021 andis A & K Holding OÜ võlgnikule laenu kogusummas 100 000 eurot. Sellekohast

laenulepingut haldurile esitatud pole. Laenusuhtele ei laiene ka 23.11.2020 laenuleping, kuna selle

kohaselt laenu täiendavalt enam ei väljastata (p 1.5). Kui kokkulepe intressi osas puudub, tuleb

arvestada tavapärast intressi või seadusjärgset intressi (VÕS § 397 lg 2). Võlgnik on arvestanud nende

laenude puhul intressi 4% aastas. Seisuga 22.08.2022 teeb see intressivõlaks 2638,91 eurot.

Ajavahemikul 07.01.2022–10.02.2022 andis A & K Holding OÜ võlgnikule laenu kogusummas

260 000 eurot. Laenulepingute kohaselt oli intressimäär numbrites märgituna 4%, sõnades märgituna

aga 6% aastas. Seega pole selge, milline oli kokkulepitud intressimäär. Esimesel juhul on intressivõlg

22.08.2022 seisuga 6123,83 eurot, teisel juhul 9185,75 eurot. Päevane intressi summa on vastavalt

28,49 eurot ja 42,74 eurot.

Võlausaldaja väidab, et ta on tühistanud vastavad laenulepingud (alternatiiv: taganenud neist). Kui

võlausaldajaga nõustuda, siis tähendab see seda, et nende laenulepingute alusel arvestatav

intressinõue puudub.

Kokkuvõttes: A & K Holding OÜ intressinõude suurus on ebaselge. Võlgniku väidetest lähtuvalt on

see kas 58 600,18 eurot või 61 662,1 eurot; võlausaldaja väidetest lähtuvalt intressinõue puudub.

• intressivõlg OÜ-le Rastas Invest 34 904,75 eurot

OÜ Rastas Invest andis võlgnikule laenu ajavahemikul 19.11.2018–17.04.2020 kogusummas 261 800

eurot, millest tagastati 59 000 eurot (jääk 202 800 eurot). Laenulepingu kohaselt on intress 6% aastas

(p 2.1). Raamatupidamises kajastuvad intressid kuni 31.12.2021 summas 34 904,75 eurot. Halduril

puudub põhjus selles arvestuses kahelda. Kuna laenuleping lõppes 31.12.2021 (p 3.1), ei ole alates

01.01.2022 alust intressi arvestada.

• intressivõlg OÜ-le Mane 34 877,11 eurot

OÜ Mane andis võlgnikule laenu ajavahemikul 19.09.2018–22.12.2021 kogusummas 293 528,2

eurot, millest tagastati 43 700 eurot (jääk 249 828,2 eurot). Laenulepingu kohaselt on intress 6%

aastas (p 2.1). Raamatupidamises kajastuvad intressid kuni 31.12.2021 summas 34 877,11 eurot.

Halduril puudub põhjus selles arvestuses kahelda. Kuna laenuleping lõppes 31.12.2021 (p 3.1), ei ole

alates 01.01.2022 alust intressi arvestada.

• intressivõlg OÜ-le Cordee 1800 eurot

OÜ Cordee andis võlgnikule laenu ajavahemikul 14.10.2019–15.10.2019 kogusummas 20 000 eurot.

Laen tagastati kahes osas: 27.11.2019 ja 01.07.2021 (jääk 0 eurot). Laenulepingu kohaselt on intress

1% kuus (p 2.3). Raamatupidamises kajastuvad intressid 1800 eurot. Halduril puudub põhjus selles

arvestuses kahelda.

• pikaajaline laen A & K Holding OÜ-le 849 517,33 eurot

A & K Holding OÜ andis ajavahemikul 19.10.2018–24.04.2019 võlgnikule laenu kogusummas

700 000 eurot, ajavahemikul 09.12.2021–28.12.2021 kogusummas 100 000 eurot ja ajavahemikul

07.01.2022–10.02.2022 kogusummas 260 000 eurot. Kokku on laenusumma seega 1 060 000 eurot.

Sellest 210 482,67 eurot on võlgnik kajastanud kui konverteeritav võlakohustus (vt eespool). Poolte

vahel on vaidlus selle üle, kas pikaajaline laen on muutunud sissenõutavaks.

OOO-ga Alneks sõlmitud pandilepingud sätestavad, et A & K Holding OÜ laen kuulub tagastamisele

hiljemalt 19.10.2024 (p 1). 23.11.2020 laenulepingu kohaselt (hõlmab 19.10.2018–24.04.2019

saadud laenu) kuulub laen tagastamisele viie aasta jooksul vastavalt maksegraafikule (p 2.2).

Maksegraafik näeb ette igakuiste maksete tegemise arvates 30.04.2021. 2022. aastal tasumisele

kuuluv osa laenust on kajastatud kui konverteeritav võlakohustus (vt eespool). Seega on laenutähtaja

kohta käivad dokumendid vastuolulised.

Võlausaldaja väidab, et laen on sissenõutav, kuna ta ütles lepingu juba enne selle sõlmimist üles.

Võlgnik väidab, et ülesütlemist pole toimunud; et müügiläbirääkimiste perioodil ei kuulunud laen

tagastamisele ning enne müügilepingu sõlmimise tähtaja lõppu tekkis force majeure olukord, mis

lükkas laenu tagastamise tähtaja – mis müügiläbirääkimiste tähtaja möödumisega oleks saabunud –

määramatuks ajaks edasi.

09.12.2021–28.12.2021 saadud laenu kirjalikult ei vormistatud. Võlausaldaja ja võlgniku väited on

siin samad, mis eelmises lõigus nimetatud. 06.01.2022, 17.01.2022 ja 09.02.2022 laenulepingud

(hõlmavad 07.01.2022–10.02.2022 saadud laenu) näevad ette, et laen kuulub tagastamisele alates

vastavalt 01.08.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 viie aasta jooksul annuiteedigraafiku alusel. Seega ei

ole maksetähtaeg veel saabunud. Võlausaldaja väidab, et ta on tühistanud vastavad laenulepingud

(alternatiiv: taganenud neist), mistõttu laen on sissenõutav. Võlgnik väidab, et tühistamiseks puudusid

alused.

• pikaajaline laen OÜ-le Rastas Invest 202 800 eurot

OÜ Rastas Invest andis ajavahemikul 19.11.2018–17.04.2020 võlgnikule laenu kogusummas 261 800

eurot, millest tagastati 59 000 eurot (jääk 202 800 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2021.

• pikaajaline laen OÜ-le Mane 249 828,2 eurot

OÜ Mane andis ajavahemikul 19.09.2018–22.12.2021 võlgnikule laenu kogusummas 293 528,20

eurot, millest tagastati 43 700 eurot (jääk 249 828,20 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg oli

31.12.2021.

• pikaajaline laen J. A. ele 11 840 eurot

Võlgniku raamatupidamise kohaselt on J. A. andnud võlgnikule laenu summas 11 840 eurot. Raha

on võlgniku pangakontole laekunud 22.02.2019 ja 19.11.2019.

• viivis ebaselge

Võlgniku raamatupidamises viivist arvestatud ei ole. Haldurile teadaolevalt pole võlausaldajad ka

viivist nõudnud. Kui viivise nõue esitatakse, siis sõltub selle põhjendatus sellest, kas võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, so kas esineb vääramatu jõu olukord. Nagu eespool märgitud, on võlgnik

ja võlausaldaja selles osas eri meelt. Sama küsimus on tõusetud OÜ Rastas Invest ja OÜ Mane

laenukohustuse osas, mille täitmise tähtaja osas puudub vaidlus.

Kui asuda seisukohale, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, on laenulepingutes kokku

lepitud viivise määrad järgmised:

-

A & K Holding OÜ laenuleping 23.11.2020: 0,1% päevas

-

A & K Holding OÜ laenuleping 06.01.2022: viivisekokkulepe puudub

-

A & K Holding OÜ laenuleping 17.01.2022: viivisekokkulepe puudub

-

A & K Holding OÜ laenuleping 09.02.2022: viivisekokkulepe puudub

-

OÜ Rastas Invest laenuleping: 0,1% päevas

-

OÜ Mane laenuleping: 0,1% päevas

Võlgniku suhtes pole pooleli täitemenetlusi.

Võlgnik on pankrotimenetluses kohtule väitnud, et A & K Holding OÜ nõue on tagatud OOO Alneks

tootmiskompleksile seatud hüpoteegiga. Kohtueelselt on võlgnik pandiõiguse tekkimist samas

eitanud. Seega võib nõude tagatuse üle III isiku hüpoteegiga tekkida vaidlus.

Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustusi halduri hinnangul summas 1 606 050,06 eurot. Samas

võib võlgnikul olla olulisel määral täiendavaid kohustusi, kui selgub, et võlgnik vastutab laenu

tagastamise kohustuse rikkumise eest.

Maksejõuetus

Beltimber OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutise halduri aruande põhjal on võlgnikul kohustusi summas 1 606 050,06 eurot ja vara väärtus

1 704 413,44 eurot (eeldusel, et OOO Alneks tegevus jätkub; OOO Alneks tegevuse lõppemisel mitte

enam kui 1 146 493 eurot). Võlgnik tunnistab oma kohustusi, samas kui ka sissenõutavaks muutunud

osa neist ei ole ta täitnud pikka aega, ehkki vara tal selleks justkui oleks. Isegi kui asuda seisukohale,

et tegemist on võlgniku viidatud force majeure olukorraga, ei ole rahalise kohustuse rikkumine

üldjuhul vabandatav ja selle täitmist saab alati nõuda (VÕS § 108 lg 1). Seega saab võlgnik vääramatu

jõu mõjul vabaneda üksnes viivisenõudest jmt. Arvestades võlgniku vara ja kohustuste struktuuri ‒

varaks on OOO Alneks osalus ja tema vastu suunatud nõuded, kohustusteks laenud, mis on

vahendatud OOO-le Alneks ‒, oleks võlgnikul ilmselt kõige mõistlikum OOO Alneks ettevõtte ühel

või teisel moel müük investorile. Läbirääkimised võlgniku osaluse müügiks senisele investorile

ebaõnnestusid. Ilmselt leidis senine investor, et tal on majanduslikult soodsamaid võimalusi OOO

Alneks tootmise omandamiseks. Uut investorit ei ole leitud. Viimane on kujunenud maailmapoliitika

ja -majanduse olukorras ilmselt ka keeruline. Keeruliseks muudab selle ka asjaolu, et võlausaldaja ei

ole ilmselt huvitatud võlgnikuga koostööst uue investori leidmisel. Kaua maailmapoliitika ja -

majanduse praegune olukord kestab, ei ole võimalik prognoosida. Uut investorit leidmata on võlgniku

ainus võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissenõude pööramine OOO Alneks varale, mis

aga lähtuvalt 04.03.2022 sõlmitud kokkuleppest ei ole hetkel võimalik. Sissenõude pööramine OOO

Alneks varale toob kaasa ettevõtte tegevuse lõpetamise. OOO Alneks likvideerimisväärtus ei kata

kõigi võlausaldajate nõudeid.

Halduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks OOO Alneks äriplaani

realiseerumata jäämine. Mitterealiseerumise põhjused vajavad edasises menetluses väljaselgitamist.

Mh tuleb kontrollida, miks jäid osad finantseeringud tegemata; miks jäid tootmismahud saavutamata;

miks jäid müügimahud saavutamata; kas toodang müüdi turuhinnaga; kas kulud olid vajalikud ja

põhjendatud. OOO Alneks äriplaani realiseerumata jäämine mõjutab oluliselt võlgniku

maksejõulisust.

Käesolevas menetlusetapis kogutud andmed ja dokumendid ei võimalda võlgniku maksejõuetuks

muutumise põhjuseks pidada kuriteo tunnustega tegusid või juhtimisvigu. Võlausaldaja on

võimalikele kuritegudele ja juhtimisvigade kohta oma kirjavahetuses võlgnikuga ammu ja korduvalt

viidanud. Tõendeid väidetavate kuritegude ja juhtimisvigade kohta ajutisele haldurile esitatud pole.

Ka ei ole haldurile teada, et oleks esitatud kuriteoteade või võlausaldaja nõue võlgniku juhatuse

liikme vastu kahju hüvitamiseks (ÄS § 187 lg 4). Tagasivõitmisele võib kuuluda 04.03.2022

kokkulepe, seda juhul kui lepingust ei ole võimalik taganeda või seda kokkuleppel lõpetada.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 5000 eurot ja

maksmise tähtajaks 14.09.2022 ning teatanud 24.08.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldaja on 26.08.2022 määratud summa

kohtu deposiidina tasunud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada Beltimber OÜ pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prüki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget E. L. e enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Beltimber OÜ vara, võlgade ja

äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud

töötundideks 28 tundi tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Katrin Prükile tuleb

tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2800 eurot, millele lisandub käibemaks 560

eurot, kokku 3360 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus. Tasu tuleb kanda

A & K Holding OÜ poolt 31.05.2022 ja 26.08.2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud

deposiitide arvel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv

420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 7442,50 eurot ilma käibemaksuta.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9)

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Võlgniku seisukoha järgi võlausaldaja menetluskulude kohta on menetluskulude nimekirjas toodud

kulutused õigusabile üle paisutatud ning ei ole kõik seotud käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks ei kuulu

võlausaldaja deposiiti tasutud 2500 eurot ja 5000 eurot menetluskulude alla menetluskulude

nimekirja mõistes ja põhjendatud ei ole hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise välja

mõistmine. Võlausaldaja esindaja esinduskulude osas märgib võlgnik, et tunnihind 200 eurot ja 250

eurot (ilma käibemaksuta), on ebamõistlikult kõrge tunnihind ning asjaolu, et võlausaldaja on nõus

sellise hinnaga esindaja palkama, ei tähenda et võlgnik peaks kogu nimetatud summa hüvitama.

Tunnihinnad 200 eurot ja 250 eurot ei ole tavapärased advokaadi tunnihinnad ja ületavad

märkimisväärselt sarnase õigusteenuse turuhinda. Võlausaldaja poolt menetluskulude nimekirjas

välja toodud tööde osas ei saa ühelgi juhul väita, et tööde nimekirjas tehtud tööd oleksid seotud just

käesoleva tsiviilasjaga. Näiteks tööd, mille selgituseks on „Beltimber teemaga tegelemine, Suhtlus

Volkovi ja kliendiga Beltimber teemal, Analüüs ja täiendamine, Beltimber pankrotimenetlusega

tegelemine (halduri isik, tagamine jms), Beltimber, tagamine, Beltimber pankrotimäärus“ on täiesti

ebamäärased selgitused teostatud töödele ning ei saa ühelgi juhul olla käsitletavad käesoleva

tsiviilasja raames võlausaldaja põhjendatud menetluskuludena. Antud juhul tuleb vaadelda ka

käesoleva tsiviilasja e-toimikus olevaid materjale ning lähtuda sellest, milliseid menetlusdokumente

on võlausaldaja esindaja menetluse raames esitanud ja koostanud ning üksnes nende

menetlusdokumentide koostamisega seonduv kulu saab olla põhjendatud menetluskulu. Nimetatud

dokumentide koostamisega seonduv ajakulu on üle paisutatud, kuid ainult nimetatud ajakulu saab

olla põhjendatud. Kõik võimalikud muud tööd selgitusega „suhtlemine, teemaga tegelemine jmt“ ei

saa olla ühelgi juhul põhjendatud, kuivõrd tööde tegemise maht ja põhjendatus ei ole tõendatud.

Samuti jäävad ebaselgeks tööd, mis on tehtud peale 02.06.2022, kuivõrd töödest ei nähtu, kuidas need

on seotud võlausaldaja esindamisega just käesolevas tsiviilasjas.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole

kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja

olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS

§ 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik,

olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Vandeadvokaat Olavi-Jüri

Luik on osutanud A & K Holding OÜ-le õigusabi kokku 36,43 tundi tunnihinnaga 200 eurot

(käibemaksuta) ja alates 11.08.2022 tunnihinnaga 250 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb

advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi põhjendatud ja mõistlikuks tasuks pidada 200 eurot tunnis

ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa Tallinna linnas keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu, vastates vandeadvokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale.

Õigusabi on eelkõige seisnenud Beltimber teemaga tegelemises, kliendiga ja Volkoviga suhtlemises,

kohtuga suhtlemises, pankrotihalduriga suhtlemises, tõendite kogumises ja vastuse koostamises.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist

suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja

informatsiooni kogumine, analüüs ning suhtlused/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi

osutamiseks

tehtavate

toimingutega,

mille

väljundiks

on

kohtule

esitatav

menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest,

missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku

19 tundi: 07.04.2022 pankrotiavalduse (kahel ja poolel lehel – kokkuvõtvalt faktilised asjaolud ühel

leheküljel) ning selle 18.04.2022 täiendavate seisukohtade koostamisele ja tõendite kogumisele 5

tundi; 10.05.2022 vastuse koostamisele 8 tundi; 31.05.2022 istungiks ettevalmistusele ja istungil

osalemisele 2,5 tundi; 08.06.2022 tagamise taotluse koostamisele 1 tund; 24.08.2022 deposiidi

tasumiseks ajutise halduri aruande ja lisade analüüsile 2 tundi; 26.08.2022 menetluskulude nimekirja

koostamisele 0,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud

ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 3800 eurot (19 tundi × 200 eurot).

Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks makstud summa 7500 eurot kuulub

võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-5103 A & K Holding OÜ

menetluskulude rahaliseks suuruseks 4220 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 3800 eurot

lepingulise esindaja õigusabikulud.

Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi

kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist

määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses

tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2)

(vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses

võlgniku Beltimber OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega

kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik