1-22-1809/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2022, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-22-1809

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Janek Ivaru süüdistuses KarS § 3312 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 13. juuni 2022 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Janek Ivaru kaitsja vandeadvokaadi abi

Heiki Kuningas

Prokurör

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Janek Ivaru, isikukood: 37807096523, asukoht: Tartu

Vangla; kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. juuni 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja

maksta

riigieelarvest

advokatuurile

eraldatud

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 259 (kakssada viiskümmend üheksa)

eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 43 (nelikümmend kolm) 20 senti,

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale süüdistatav Janek Ivarule määratud korras

kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Janek Ivaru kanda.

Süüdistataval Janek Ivarul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel

30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Jank Ivaru´t süüdistatakse KarS § 3312 järgi selles, et tema, olles varasemalt Tartu Maakohtu

04.10.2021 otsusega nr 1-21-5391 karistatud KarS § 3312 järgi korduva lähenemiskeelu

rikkumise eest, kusjuures sama kohtuotsusega kohaldati tema suhtes VÕS § 1055 lg 1 alusel

lähenemiskeeldu M.I. i kaitseks 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o 20.10.2021) – tal

keelati minna M.I. ile lähemale kui 50 meetrit ja keelati suhelda M.I. iga nii vahetult kui ka

kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu ning erandina lubati tal vahetult suhelda

ühise lapse hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul ning juhuslikul

kohtumisel M.I. iga kohustati J. Ivarut viivitamatult eemalduma M.I. ist vähemalt 50 meetri

kaugusele -, rikkus tahtlikult ja korduvalt M.I. i kaitseks kohtuotsusega seatud lähenemiskeeldu

ehk ta läks ise omal initsiatiivil otsima M.I. it ja püüdis saavutada M.I. iga kokkusaamist ja

suhtlust alljärgnevalt:

- 04.01.2022. õhtul läks ta M.I. i elukoha XXX maakonnas XXX alevikus XXX korteri ukse

taha ega lahkunud sealt, kui M.I. i tuli uksele;

- 23.01.2022 õhtul läks ta M.I. i elukoha naabri korteri ukse taha XXX maakonnas XXX

alevikus XXX , seejärel kolkis ta M.I. i korteri nr 11 uksele ja suhtles M.I. iga läbi ukse;

- 05.02.2022 õhtul läks ta XXX maakonnas XXX valda XXX külla talumajja, kus nii tema

teada kui ka tegelikkuses sel ajal viibis M.I. i, ja ütles „tehke uks lahti, ma tean, et M.I. on siin“

ning kolkis, röökis ja karjus, kuid keegi ust lahti ei teinud.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 13.06.2022 otsusega karistati J. Ivarut KarS § 3312 järgi 1 aasta

vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 04.10.2021 otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti J. Ivarule

liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti liitkaristuse kandmise alguseks J. Ivaru kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 10.02.2022 ning kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse

jõustumisel.

VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldati J. Ivaru suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks alates

kohtuotsuse jõustumisest ja keelati tal: minna M.I. ile lähemale kui 70 meetrit; suhelda M.I.

iga nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu, erandina lubada

vahetult suhelda ühise lapse X.X. hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul;

juhuslikul kohtumisel M.I. iga on J. Ivaru kohustatud viivitamatult eemalduma M.I. ist

vähemalt 70 meetri kaugusele.

3. Maakohus asus seisukohale, et J. Ivaru tuleb KarS § 3312 järgi süüdi tunnistada.

3.1. Kõigi süüdistuses etteheidetavate tegude osas on ühised tõendid kannatanu M.I. i ja

süüdistatava J. Ivaru ütlused, lisaks kuulati seoses 04.01.2022 ja 23.01.2022 tegudega üle

tunnistaja K.P. ning seoses 23.01.2022 teoga andsid ütlusi veel tunnistajad L.I. , M.K. ja

A.V. , samuti uuriti istungil M.I. i tugiisiku A.R. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestist

ja politsei vormikaamera salvestist. Seoses 04.02.2022 teoga kuulati üle tunnistajad K.I. ,

M.K. ja P.P. ning uuriti M.K. u ja J. Ivaru poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisi.

Kuigi J. Ivaru ütles kohtuistungil, et ta pole talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud

ning et kannatanu M.I. ja tunnistajad L.I. ja K.I. valetavad, leiab kohus, et J. Ivaru süü on

tõendatud.

3.2. Seoses istungil ülekuulatud isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusega tõi maakohus

esiteks välja, et nii kannatanu M.I. i kui ka tunnistajate L.I. i ja K.P. ütluste kohaselt on M.I.

ja J. Ivaru endised elukaaslased, kes elasid viimati koos umbes 4-5 aastat tagasi ning kel on

ühine 10-aastane poeg X.X. . M.I. i sõnul lõppes kooselu, sest J. Ivaru tarvitas alkoholi ja

muutus M.I. i vastu vägivaldseks. Tunnistaja K.P. ütles, et kui J. Ivaru pandi vangi, suhtlesid

J. Ivaru ja M.I. i esialgu edasi ja olid ikka koos, kuid ühel hetkel (K.P. ei osanud öelda, millal

täpselt) lõpetas M.I. suhtluse ära ning M.I. ja J. Ivaru läksid lahku. Lisaks selgitas M.I. , et

ta soovis J. Ivarule lähenemiskeeldu, sest kui J. Ivaru tarvitab alkoholi, ei ta anna aru, mida

teeb, ja M.I. kardab, et J. Ivaru võib alkoholi tarvitanuna tema vastu vägivalda kasutada.

Kohus märkis, et eelnevast nähtuvalt oli M.I. i ja J. Ivaru kooselu lõppemine probleemne.

3.3. Maakohus arvestas, et J. Ivaru karistusregistri väljavõtte ja süüdimõistvate kohtuotsuste

kohaselt tunnistati J. Ivaru M.I. i kehalises väärkohtlemises esimest korda süüdi Tartu

Maakohtu 26.06.2018 otsusega nr 1-18-2828 (s.o ca 4 aastat tagasi) KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise

alguseks loeti 06.03.2018. Seejärel tunnistati Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega nr 1-19-

8390 J. Ivaru süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi vangistuse ajal M.I. i ahistavas jälitamises (helistas

vaatamata M.I. i soovile suhtlemine lõpetada 2 kuu jooksul M.I. ile 1616 korda) ning teda

karistati 10-kuulise vangistusega, millest J. Ivaru pidi kohe ära kandma 3 kuud vangistust.

Ülejäänud karistus 7 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi

täitmisele pööramata. Sama otsusega kohaldati J. Ivarule M.I. i suhtes esimest korda

lähenemiskeeldu 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast

10.12.2019, kuid 02.02.2020 (s.o vähem kui 2 kuu pärast) vahistati ta uuesti ja Tartu

Maakohtu 20.05.2020. a otsusega nr 1-20-2071 tunnistati J. Ivaru süüdi KarS § 3312 järgi

lähenemiskeelu rikkumises 9-l korral. J. Ivarut karistati 1-aastase vangistusega ja M.I. i

kaitseks seati teist korda lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru

vabanes vanglast 02.02.2021, kuid 05.06.2021 (s.o ca 4 kuu pärast) vahistati ta jälle ning Tartu

Maakohtu 04.10.2021. a otsusega nr 1-21-5391 tunnistati ta KarS § 3312 ja KarS § 121 lg 2 p

3 järgi süüdi lähenemiskeelu rikkumises ning M.I. i kehalises väärkohtlemises. J. Ivarule

mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest ta kandis kohe ära 6 kuud vangistust.

Ülejäänud karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel 3 aasta ja 6 kuulise

katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Sama otsusega seati M.I. i kaitseks kolmandat

korda lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast

03.12.2021, kuid 10.02.2022 (s.o vähem kui 2 kuu pärast) vahistati ta uuesti praeguses asjas.

3.4. Kuigi M.I. ütles prokuröri küsimusele vastates, et pärast lahkuminekut pole tema ja J.

Ivaru vahel üldse läbisaamist olnud, on see väide ülaltoodut silmas pidades kohtu hinnangul

ilmselgelt olukorra alahindamine. Kuna J. Ivaru on alates M.I. i kehalises väärkohtlemises

süüditunnistamisest viimase ca 4 aasta jooksul pannud toime M.I. i ahistava jälitamise,

rikkunud arvukatel kordadel M.I. i kaitseks seatud lähenemiskeeldu ja pannud uuesti toime

M.I. i kehalise väärkohtlemise, on J. Ivandi ja M.I. i omavaheline suhtlus endiselt konfliktne.

3.5. Valdav enamik praeguses asjas ülekuulatud inimestest (s.o v.a M.I. i tütre poiss M.K. )

on omavahel sugulased, sõbrad või tuttavad ning tunnevad nii M.I. it kui ka J. Ivarut.

Maakohus ei omistanud ühelegi isikulisele tõendiallikale ette kindlaks määratud jõudu, vaid

lähtus ütluste usaldusväärsuse hindamisel eeskätt nende omavahelisest kokkulangevusest,

kooskõlast muude tõenditega (nt Häirekesusele tehtud kõnede salvestiste ja politsei

vormikaamera salvestistega) ning isikute käitumisega kohtuistungil.

4. Asudes analüüsima J. Ivarule esitatud süüdistuse põhjendatust, märkis kohus, et

04.01.2022. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu M.I. i, tunnistaja K.P. ja

süüdistatava J. Ivaru ütlused, kusjuures kõikide asjaosaliste ütlused langevad omavahel

kokku.

Maakohus leidis, et tõenditest tulenevalt pole vaidlust, et kuigi J. Ivarul oli Tartu Maakohtu

04.10.2021 otsusega keelatud alates 20.10.2021 minna 3 aasta jooksul M.I. ile lähemale kui

50 meetrit, koputas ta siiski 04.01.2022 M.I. i korteriuksele ja kui M.I. avas ukse, küsis J.

Ivaru K.P. t. Järelikult läks J. Ivaru M.I. ile lähemale kui 50 meetrit ja rikkus sellega

lähenemiskeeldu. Kuna J. Ivarul oli keelatud M.I. ile läheneda olenemata põhjusest või

eesmärgist, on asjakohatu kaitseväide, et J. Ivaru soovis üksnes K.P. ga rääkida. See asjaolu

ei välista lähenemiskeelu rikkumist. Samuti märgib maakohus, et J. Ivaru vestlus K.P. ga ei

piirdunud koju saamise sooviga, vaid K.P. ütluste järgi tundis J. Ivaru muu hulgas huvi, kes

veel M.I. i juures viibivad. Tunnistaja K.P. ütlused on täies ulatuses usaldusväärne tõend.

Maakohtu arvates rikkus J. Ivaru 04.01.2022 lähenemiskeeldu tahtlikult. J. Ivaru oli kursis nii

lähenemiskeelu kui ka M.I. i elukoha aadressiga ja kuigi ta põhjendas kohtus M.I. i uksele

koputamist sooviga küsida oma pojalt, kas viimane on K.P. t näinud, ei teadnud J. Ivaru (ega

saanudki teada), et ukse avab just tema poeg. Kuna J. Ivaru ei teadnud, kas M.I. viibib kodus

või mitte, pidas ta vähemalt võimalikuks, et ukse avab M.I. ja et sel juhul asub ta M.I. ile

lähemal kui 50 meetrit. Kuna J. Ivaru otsustas vaatamata sellele M.I. i uksele koputada,

möönis ta järelikult, et ta võib lähenemiskeeldu rikkuda. Lisaks ülal toodule osutab J. Ivaru

ükskõiksele suhtumisele ka järgnenud käitumine. Nimelt kui M.I. avas ukse, ei lahkunud J.

Ivaru viivitamata, vaid asus M.I. iga suhtlema ja küsis K.P. t. Seega polnud M.I. i uksele

ilmumine J. Ivaru jaoks üllatus ega mõjutanud teda edasist tegevust muutma. Kokkuvõtlikult

tegutses J. Ivaru 04.01.2022 kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

5. Mis puudutab 23.01.2022 tegu, siis tunnistaja K.P. ütluste kohaselt käis J. Ivaru jaanuaris

kahekümnes midagi (K.P. ei mäletanud täpset kuupäeva) koos K.P. onuga uuesti K.P. ukse

taga. K.P. ei läinud ukse peale ega tea, kas nad koputasid ka M.I. i uksele. K.P. sai häältest

aru, et ukse taga on J. Ivaru ja Kalvin Käis. Mingi hetk kuulis K.P. korraks M.I. i häält, kuid

ei saanud sõnadest aru. Seejärel läksid J. Ivaru ja K.P. onu ära. Nad oli trepikojas kokku

kindlasti vähem kui pool tundi, võib-olla 10 minutit.

Tulenevalt kannatanu M.I. i ütlustest läksid J. Ivaru ja K.P. sugulane K.K. 23.01.2022. a

õhtul taas K.P. ukse taha ja koputasid, kuid keegi ei avanud ust ja nad ei saanud sisse. Seejärel

koputas keegi M.I. i uksele ja ütles M.I. ile läbi ukse: „sa hakkad varsti M. hooldajaks, küll

sa näed“. M. on XXX s üks katusetööline, kellega M.I. ning tema ja J. Ivaru ühine poeg läbi

käivad. M.I. arvab, et tema uksele koputas J. Ivaru, kuid ei tea kindlalt ja koputada võis ka

K.K. . Samal ajal olid M.I. i korteris veel M.I. i tütar L.I. , väimees M.K. ning M.I. i ja J.

Ivaru ühine poeg X.X.. M.I. ei oska öelda, kui kaua täpselt koputamine kestis (umbes 7-8

minutit), sest ta läks tuppa ära. M.I. ütles J. Ivarule vastu, et ta läheks ära ja et ta ei või siia

tulla. X.X. ehmus ukse taga toimuva peale ja hakkas nutma. Samuti helistas L.I. M.I. i

tugiisikule ja mõne aja pärast saabus politsei. Politsei saabumise ajaks oli J. Ivaru lahkunud.

Tulenevalt Häirekeskusele tehtud kõne salvestiselt helistas valla poolt M.I. ile määratud

tugiisik A.R. 23.01.2022 Häirekeskusesse ja palus politseid XXX sse aadressile XXX , sest

kuigi M.I. i lapse isal J. Ivarul on lähenemiskeeld, kolgib J. Ivaru siiski ukse taga ja tahab sisse

saada.

Süüdistatav J. Ivaru selgitas omakorda, et ta läks 23.01.2022 oma tuttavat ja K.P. onu K.K. i

saatma ööseks K.P. juurde, sest K.K. oli päris purjus ja väljas oli külm. J. Ivaru läks koos

K.K. iga teisele korrusele, kus K.K. koputas K.P. uksele, kuid keegi ei avanud. M.I. i uksele

ei koputanud keegi ja J. Ivaru ei suhelnud läbi ukse M.I. iga. Kui nad koputasid K.P. uksele,

siis keegi hõikas M.I. i korterist läbi ukse midagi (J. Ivaru ei saanud aru, kes ja mida hõikas).

Seepeale küsis K.K. , kas keegi teab K.P. st midagi, kuid vastust ei tulnud, ning J. Ivaru ja

K.K. lahkusid. Nad olid trepikojas kokku umbes 10 minutit.

Kohtus selgitas L.I. M.I. i tagasihoidlikku käitumist asjaoluga, et XX elab väga üle, kui isa

läheb jälle vangi. Kuna J. Ivaru on kogu aeg vangis, hakatakse M.I. it süüdistama, kui J. Ivaru

läheb uuesti vanglasse. Seetõttu ei soovinud M.I. politseiga koostööd teha, et mitte kaasa

aidata sellesse, et J. Ivaru uuesti vanglasse läheb. Nagu korduvalt märgitud, siis M.I. i sarnane

käitumine ilmnes ka kohtuistungil ütlusi andes. Pidades silmas kõike eelnevat, ei jaga kohus

J. Ivaru veendumust M.I. i pahatahtlikkuse osas. Kohtu arvates M.I. pigem leevendab J. Ivaru

poolt toimepandut. Seega ei nõustu kohus ka etteheitega, et M.I. on tunnistajaid üles ässitanud

või veennud kedagi kohtus J. Ivaru vastu valetama.

Mis puudutab süüdistatava J. Ivaru ütlusi, siis esiteks on need vastuolus nii prokuröri

tunnistajate L.I. i ja M.K. i ütlustega kui ka kaitsja taotlusel ülekuulatud tunnistaja A.V.

ütlustega, miks J. Ivaru läks teisele korrusele. Trepikojas oldi kokku umbes 5 minutit.

Lähtudes eelpool käsitletud usaldusväärsetest tõenditest, tuvastas kohus, et J. Ivaru koputas

23.01.2022 õhtul taas M.I. i korteri uksele, hakkas M.I. iga läbi ukse vaidlema ning hüüdis

muu hulgas M.I. ile, et M.I. „ei tohi siia korterisse võõraid mehi tuua“ ja et M.I. võib „hakata

M. hooldajaks“. Kohtu hinnangul rikkus J. Ivaru selliselt käitudes teist korda Tartu Maakohtu

04.10.2021. a otsusega seatud lähenemiskeeldu, sest ta läks M.I. ile lähemale kui 50 meetrit

ja suhtles läbi korteriukse M.I. iga.

Maakohtu hinnangul tegutses J. Ivaru 23.01.2022 tahtlikult. Kuna J. Ivaru teadis, et tal on

keelatud M.I. iga suhelda, kuid koputas vaatamata sellele M.I. i korteriuksele ja vaidles M.I.

iga läbi ukse, pani ta teisel korral lähenemiskeelu rikkumise toime otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 mõttes.

6. Seoses 05.02.2022 teoga selgitas kannatanu M.I. , et ta viibis nimetatud kuupäeval XXX s

tuttava M.K. u juures. M.I. ja K.I. tegid kahekesi koridoris suitsu, kui J. Ivaru tuli ukse taha,

koputas ning ütles rahulikult: „K.I., tee uks lahti, ma tean, et M.I. on siin“ ja „ärge mängige

lolli“. M.I. ei tea, kas J. Ivaru ütles veel midagi, sest kui ta kuulis J. Ivaru häält, läks ta koos

K.I. ga koridorist ära tagatuppa. M.K. oli sel ajal köögis. Seejärel läks J. Ivaru ukse tagant

ära.

Tulenevalt süüdistatava J. Ivaru ütlustest läks ta 05.02.2022 koos seltskonnaga P.P.

ettepanekul Vanakülla, sest P.P. vend pidi seal olema ja P.P. ei saanud vennaga telefonitsi

ühendust. Maja juures käis P.P. üksi, J. Ivaru jäi aia taha auto juurde, ei läinud hoovi ega

näinud, mida P.P. maja juures tegi.

Analüüsides ülal uuritud tõendite usaldusväärsust, leidis kohus, et kannatanu M.I. i ja

tunnistaja K.I. ütlused langevad kokku nii omavahel kui ka tunnistaja M.K. u poolt

Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Tunnistaja M.K. u ütlused on aga esiteks vastuolus

tema poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Pidades silmas, et M.K. u kohtus antud

ütlused on Häirekeskusele tehtud kõnedega vastuolus ja et M.K. tunnistas istungil isegi, et

05.02.2022. a õhtu on tarbitud alkoholikoguse tõttu tema jaoks suht hägune, loeb kohus M.K.

u ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jättis otsuse tegemisel kõrvale.

Kohus leidis, et tunnistaja P.P. ütlused on sarnaselt J. Ivaru ütlustega ebausaldusväärsed ja

kohus jättis ka P.P. ütlused otsuse tegemisel kõrvale.

Kohus käsitles J. Ivaru väiteid selle kohta, et kannatanu M.I. on ässitanud tunnistajaid J. Ivaru

peale valetama, ega jaganud sellist veendumust. Arvestades, et kannatanu M.I. i ja tunnistaja

K.I. ütlused ning tunnistaja M.K. u poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestised on omavahel

kooskõlas, luges kohus need usaldusväärseteks tõenditeks.

Ning lähtudes neist usaldusväärsetest tõenditest, tuvastab kohus, et J. Ivaru läks 05.02.2022

õhtul XXX maakonda XXX valda XXX külla talumajja, kus viibis M.I. , kolkis vastu ust ja

karjus: „tehke uks lahti, ma tean, et M.I. on siin“. Pidades silmas, et M.I. viibis ka tegelikult

sel ajal nimetatud aadressil, rikkus J. Ivaru kolmandat korda lähenemiskeeldu, sest ta viibis

M.I. ile lähemal kui 50 meetrit ja soovis majja siseneda.

Maakohtu hinnangul tegutses J. Ivaru 05.02.2022 samuti tahtlikult. Tema enda poolt

Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt teadist J. Ivaru, et M.I. viibib XXX s

talumajas, kuid ta läks vaatamata sellele sinna kohale ja nõudis ukse avamist. Seega tegutses

J. Ivaru kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

Pidades silmas, et J. Ivaru rikkus lähenemiskeeldu tahtlikult 3-l korral (s.o 04.01., 23.01. ja

05.02.2022), vastab tema tegevus KarS § 3312 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb J. Ivaru KarS § 3312 järgi

süüdi tunnistada.

7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

Maakohtu hinnangul pole võimalik J. Ivarule rahalist karistust mõista. KarS § 3312 näeb

kuriteona ette kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu

rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu

või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Iseenesest ei põhjustanud J. Ivaru

lähenemiskeelu rikkumisega ohtu kellegi elule, tervisele või varale, vaid realiseeris KarS §-s

3312 sätestatud kergema teoalternatiivi, s.o rikkus lähenemiskeeldu korduvalt. Vaatamata

viimati märgitule pole tegemist aga J. Ivaru esimeste lähenemiskeelu rikkumistega, vaid

viimase 4 aasta jooksul seatud süüdimõistvate kohtuotsustega M.I. i kaitseks 3

lähenemiskeeldu ning J. Ivaru on vaid mõned kuud pärast vabadusse pääsemist kõiki seni

seatud lähenemiskeeldusid rikkunud. Samuti on J. Ivarut korduvalt vahistatud,

lähenemiskeeldude rikkumiste eest 2 korda KarS § 3312 sanktsiooni maksimaalmääras

karistatud, kuid vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et ta rikkus taas

lähenemiskeeldu. Pidades silmas eelnevat on J. Ivaru vangistusega karistamine vältimatu.

Maakohus nõustus prokuröriga selleski, et J. Ivarut tuleb uuesti karistada KarS § 3312

sanktsiooni maksimaalmääras, s.o 1-aastase vangistusega. Lisaks asjaolule, et kahe viimase

kohtuotsusega mõisteti J. Ivarule lähenemiskeelu rikkumise eest maksimaalmääras vangistus,

on teda viimase 4 aasta jooksul ka 4 korda vahistatud ning ta viibis aastatel 2018-2019 vanglas

ca 1 aasta ja 9 kuud, 2020-2021 viibis ta vanglas 1 aasta ja 2021. a lõpus viibis ta vanglas veel

6 kuud. Kuigi J. Ivarul viibib alates 04.10.2021 KarS § 74 alusel kriminaalhooldusel, selgus

praeguses asjas, et ta pani katseajal toime uue KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuvõtlikult pole J. Ivaru teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest, korduvatest

vangistustest ega kriminaalhooldusest mingeid järeldusi, vaid ignoreerib endiselt M.I. i

kaitseks seatud lähenemiskeeldu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

8. Maakohtu seisukoht lähenemiskeelu kohaldamise taotlus osas.

Kannatanu M.I. palus istungil kohaldada uuesti lähenemiskeeldu ja arvas, et tema ja J. Ivaru

vaheline lubatud vahemaa võiks olla senisest 50 meetrist suurem. Kohtu arvates on

lähenemiskeeldu kohaldamine põhjendatud.

Kuna praeguses asjas rikkus J. Ivaru taas korduvalt lähenemiskeeldu, on J. Ivaru käitumisest

tulenev oht M.I. i tervisele endiselt olemas ja J. Ivarule tuleb M.I. i kaitseks seada uuesti

lähenemiskeeld seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, s.o 3 aastaks.

Kohus keelas J. Ivarul minna M.I. ile lähemale kui 70 meetrit ning suhelda M.I. iga nii vahetult

kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu. Erandina võib J. Ivaru suhelda

M.I. iga vahetult ühise lapse XX hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul.

Juhuslikul kohtumisel M.I. iga on J. Ivaru kohustatud viivitamatult eemalduma M.I. ist

vähemalt 70 meetri kaugusele.

Apellatsioon

9. Tartu Maakohtu 13.06.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Ivaru kaitsja

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb tühistada maakohtu otsus karistuse kui ka

lähenemiskeelu osas ja mõista J. Ivaru õigeks. Maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest vääralt on

kohaldatud materiaalõigust, samuti on rikutud menetlusnorme.

9.1. Esimese episoodi (04.01.2022) kohta märkis kaitsja, et J. Ivarul oli õigus K.P. ga suhelda

ja seda ta ka tegi väljaspool M.I. i korterit. Lähenemiskeeld M.I. i suhtes ei keela J. Ivarule

õigust suhelda K.P. ga tema korteris või väljaspool seda. Selle episoodi käsitlemisel on vääralt

kohaldatud materiaalõigust, sest J. Ivaru käitumisakt polnud suunatud M.I. ile.

9.2. 23.01.2022 sündmuse kohta on ütlusi andnud erinevad isikud.

Analüüsides tunnistaja ütlusi on küsitav nende kvaliteet. Kui tunnistaja ütlusi käsitleda

primaarsetena tõendite hindamisel, siis peaksid need olema vastuoludeta nii teiste tõenditega

kui ka tunnistaja enda ütlustega. Maakohus pole nendele asjaoludele tähelepanu pööranud.

23.01.2022 episoodi käsitlemisel on rikutud menetlusnorme kuna on antud eelistus kahe

tunnistaja ütlustele. Samade tunnistajate ütlused on vastuolulised ja vastuolus teiste tõenditega

ja tuginevad faktidele mis ei ole usutavad. Sellest tulenevalt on jõutud ebaõige tulemini ja

J. Ivarule esitatud süüdistus ei ole tõendatud.

9.3. 05.02.2022 episoodis on kohtuotsuses lähtutud tunnistaja K.I. ja M.I. i ütlustest. Neid

peetakse tõesteks ja kuna teised tõendid nendega ei haaku, siis neid asjas ka ei arvestata. Sellise

tõendite käsitlemisega on rikutud tõendite objektiivse hindamise nõuet, kuna neile on antud ette

kindlaksmääratud jõud.

Isikulised tõendid s.t. K.I. ja M.I. i ütlused ei ole neis olevate vastuolude tõttu sellise

kvaliteediga, et neid võrrelda teiste tõenditega ja sel viisil tõde tuvastada. Tõendeid tuleb

hinnata kogumis ja läbi tõendite analüüsi jõudma järelduseni miks tuginetakse ühele või teisele

tõendile. P.P. ütlused on lubamatult tõendite kogumist välja jäetud.

Tõe tuvastamisel on tuginetud vastuolulistele tõenditele, kus vastuolud on tõenditel omavahel

ja tõendis endas. Sellega on ebaõigesti tuvastatud tõendi esemesse kuuluvad asjaolud, tõendeid

pole hinnatud kogumis, neid pole hinnatud objektiivselt.

J. Ivaru võimalikule käitumisaktile on antud ebaõige hinnang ja vääralt kohaldatud

materiaalõigust. Antud hinnang ei lange kokku faktiliste asjaoludega. Pole tõendatud J. Ivaru

teadmine M.I. i asukoha kohta, pole tõendatud teadmine, et keegi väidetava väljaütlemise M.I.

ile edastab.

10. Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2022 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks

hilisemalt 15.07.2022.

11. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha prokurör, kes leiab, et J. Ivaru kaitsja apellatsioon on

põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.

Apellatsioon ei sisalda maakohtu järeldusi kummutavat tõendite analüüsi. Prokurör toob välja,

et

põhjendas

süüdistuse

tõendatust

piisavalt

maakohtule

esitatud

süüdistuskõnes

kohtuvaidlustes ega hakka neid argumente siinkohal üle kordama, samuti on maakohus oma

otsuses tõendeid käsitlenud väga põhjalikult ja kohtus uuritud tõendid kõrvaldamata kahtlusteks

J. Ivaru süü küsimuses ruumi ei jäta.

Ei saa kuidagi jätta tähelepanuta, et just lähenemiskeelu sisu ja selle rikkumise temaatika on

vähemalt paljude varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kaudu – viimati vaid mõned kuud

enne käsitletavat - J. Ivarule väga hästi teada ja arusaadav, kuid J. Ivaru on lähenemiskeeldu

oma ütlustest ja kaitsepositsioonist lähtuvalt hinnanud tema õigusi kitsendavaks ehk mitte

järgimist väärivaks ning tal enda käitumisele üheski episoodis etteheiteid ei olnud.

Lisaks väärib rõhutamist, et käsitletava lähenemiskeelu tingimused viimase süüdimõistva

kohtuotsuse kohaselt kujunesid kokkuleppemenetlust arvestades läbirääkimiste teel ehk

selliselt kohaldatud piirangud arvestasid ka J. Ivaru enda selget nõusolekut selliste tema

liikumise piirangutega just M.I. i suhtes.

Kaitsja on sisult samad kaitseargumendid esitanud juba maakohtus kohtuvaidlustes ja

maakohus on oma otsuses nendele juba vastanud, käsitledes seejuures kõiki kohtus uuritud

tõendeid seaduse nõudeid järgides kogumis, tõendeid omavahel kõrvutades ja analüüsides.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

12. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust, esitatud

apellatsiooni ja vastust apellatsioonile, leiab, et Tartu Maakohtu 13. juuni 2022 otsus tuleb jätta

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

13. Kaitsja põhitaotlus on süüdistatav J. Ivaru süüdistuses KarS § 3312 järgi õigeks mõista.

Kaebuses väidetakse, et maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest vääralt on kohaldatud

materiaalõigust, samuti on rikutud menetlusnorme.

14. Kohtukolleegium eelnimetatud seisukohaga ei nõustu, sest uurides ja lugedes maakohtu

otsuses esitatud analüüsi ja järeldusi, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu põhistatud otsusele

ei ole midagi ette heita. Kohtu siseveendumuse kujunemine on mõistetav ja jälgitav. Esitatud

apellatsiooni lugedes on tegemist järjekordse olukorraga, kus kaitsja ei nõustu maakohtu poolt

tõendite uurimise tulemusel tuvastatuga, kuid see ei tähenda, et maakohus oleks süüdimõistvat

lahendit tehes menetlusnorme rikkunud või millegi vastu eksinud.

15. Kaitsja leiab, et süüdistuses esitatud süüteokoosseis pole tõendatud ning põhjendustena

kordab enda varem välja pakutud kaitseargumente. Põhiliselt seatakse kahtluse alla asjas üle

kuulatud isikute poolt tajutu ja nende usaldusväärsuse küsimus. Maakohus on aga tunnistajate

ja kannatanu poolt antud ütlusi põhjalikult ja jälgitavalt vaaginud ning arutluskäigus

põhjendanud millises osas saab kellegi ütlusi pidada usaldusväärseks. Mõningad vastuolud

esinevad paratamatult käesolevas kriminaalasjas, sest tegemist on mitmete tunnistajatega

vabariigi üsna tavapärasest külaelust, kus tarvitatakse vähemal või rohkemal määral alkoholi

ning see mõjutab ka nende isikute tajumisvõimekust. See asjaolu pole aga lõpptulemina

takistanud maakohtul usaldusväärseks loetud tõendite selekteerimist ja tõe tuvastamist. Kuna

sellekohased põhjendused ja järeldused on arusaadavad ka kolleegiumile, siis ei pea kohus

apellatsioonis korratud kaitseväidetele vastamist vajalikuks. Kaitseversioonina on süüdistatav

pakkunud muuhulgas välja, et kannatanu on tunnistajaid ässitanud tema vastu valeütlusi andma,

mida aga maakohus on samuti hinnanud ja selle kui asjakohatu väite ümber lükanud.

Kolleegium ei nõustu samuti apellatsiooni väitega, et maakohus on mõne tunnistaja ütlustele

andnud põhjendamatuid eelistusi.

16. Kohtukolleegium leiab, et asjas kogutud tõendid ja maakohtu tõendite analüüs ning esitatud

järeldused on sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata

ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava poolt korduvas lähenemiskeelu rikkumises kolmel

korral, s.o 04.01, 23.01 ja 05.02.2022. Kõigele, mis omab J. Ivaru süü küsimuse lahendamisel

tähtsust, on maakohus tähelepanu omistanud ja seisukoha võtnud.

17. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tõendamist on leidnud süüdistatava poolt

kolmel korral lähenemiskeelu tahtlik rikkumine. Seega on ringkonnakohtu hinnangul J. Ivaru

õigesti KarS § 3312 järgi süüdi mõistetud ning kaitsja vastuväited ei too kaasa ka selles osas

maakohtu otsuse tühistamist.

18. Apellatsioonis esitatud üldised viited põhiseaduse mõningatele sätetele ei ole uuritava

kriminaalasja puhul asjakohased.

19. Alternatiivselt taotletakse apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja

kohaldatud lähenemiskeelu osas.

Juba varasemad kohtud on J. Ivarule karistusi mõistes olnud mõistvad ja isikule vastu tulnud.

Süüdistatav J. Ivaru seevastu on kohtute leebust ja varasemaid karistusi üleolevalt eiranud ning

taaskord tagasi pöördunud kuritegeliku käitumismustri juurde.

Maakohus on süüdistatavale karistust mõistes põhjendanud, miks ei ole isikule võimalik mõista

leebemat, sealhulgas rahalist karistust. Rõhutamist vajab, et süüdistatava puhul pole mingil

moel tegemist esimese või mingi juhusliku lähenemiskeelu rikkumisega. Süüdistatav on

lähenemiskeelu rikkumisi pannud toime järjepidevalt.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna süü on suur, siis tuleb seekord J. Ivarule

mõista vangistus sanktsiooni maksimaalmääras, kuna varasemate kohtuotsustega mõistetud

karistused pole teda õiguskuulekale teele suunanud. J. Ivaru on jätkuvalt eiranud M.I. i kaitseks

seatud lähenemiskeeldu.

20. Pole mingit alust tühistada ka maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud lähenemiskeelu

kohaldamist. Kohus on jälgitavalt motiveerinud, miks on süüdistatava osas järjekordselt vaja

kohaldada lähenemiskeeldu, sest jätkuvalt on isiku käitumisest tulenev oht M.I. i tervisele. Õige

on otsustus kohaldada lähenemiskeeldu maksimaalseks tähtajaks, s.o 3 aastat. Samas on

maakohus juba märkinud, et erandina võib süüdistatav suhelda M.I. iga vahetult ühise lapse

X.X. hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul.

21. Kaitsja, vandeadvokaadi abi H. Kuningas on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni

koostamiseks 360 minutit, mille eest taotleb tasu 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust ei saa kaitsja toodud määras põhjendatuks pidada.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsiooni koostamisele kulunud 360 minutit ehk 6

tundi. Kaitsja apellatsioon on kokku 7 lehekülge, millest põhjendused asuvad 5 leheküljel.

Apellatsioon kordab juba maakohtu menetluses kõlanud kaitseväiteid ja refereeritud on

tunnistajate ütluste varem teada sisu, mida maakohus on otsuses käsitlenud. Maakohtu otsus

pole pikk, sest tegemist on ühe süüdistatavaga ja ühe kuriteoga. Seega, võttes arvesse

apellatsiooni pikkust ning selle sisu asjakohasust, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks

maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 4 tundi. Seega loeb

ringkonnakohus apellatsiooniastmes osutatud õigusabi põhjendatud mahuks 4 tundi ehk 259,20

eurot (sh käibemaks 43,20 eurot).

22. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 259,20 eurot

süüdistatava J. Ivaru kanda.

23. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu

13. juuni 2022 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)