1-09-10918/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-10918

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 november 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 23 novembril 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-10918 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ruti Kilg Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus Igor Štšuri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu IGOR ŠTŠUR

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 37103040270 RESOLUTSIOON

Jätta Igor Štšur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Igor Štšur on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.10.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-10918 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste

2 (3) kogumis mõisteti 3 aastat 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, mis on kokku 2 kuud 22 päeva ning ärakandmata karistus on 2 aastat 9 kuud 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.07.2009.a ja lõpeb 28.04.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.10.2010.a. Igor Štšur esitas 02.09.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 11.10.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 23.11.2010.a seisuga on Igor Štšuri kandmata karistusaeg 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust. Igor Štšur on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral: 1) 02.02.1993.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 2) 09.11.1994.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 6 aastat vabadusekaotust; 3) 31.01.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 5 kuud vabadusekaotust; 4) 19.10.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust; 5) 08.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 4 kuud vangistust; 6) 13.02.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust; 7) 15.08.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust; 8) 22.10.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 45 päeva vangistust, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel 30 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Igor Štšuri tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör leiab samuti, et Igor Štšuri ennetähtaegseks vabastamiseks alus puudub, kuna arvestades kuriteo raskust ei ole ta kandnud piisavat karistusest. Teda on karistatud 8 korral kriminaalkorras, eelmisel korral kohus andis talle võimaluse kanda tingimuslikku karistust, selle tulemus oli, et katseaja teisel kuul pani Štšur toime I astme kuriteo. Ta ei allu kehtestatud korrale, tal on vanglas kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja Igor Štšuri ennetähtaegne vabastamine oleks enneaegne. Kaitsja leiab, et Igor Štšuri tuleks vabastada. Ta on küll korduvalt karistatud, kuid on alust uskuda, et olukord on muutunud ja ta on parandanud oma ellusuhtumist. Selleni on ta jõudnud läbi raskete kogemuste: ta põeb kahte kroonilist haigust ja tarvitab iga päev ravimeid. 2010 juunis ta abiellus isikuga, kellega ta suhtles ka enne vangistust, järelikult tegemist lähedase isikuga, kes tead toetab. Štšur on kinnitanud, et ta on valmis võtma endale lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda karistatud isikutega. Igor Štšur kinnitas, et saab aru, et on kuriteo toime pannud ja peab karistuse saama, kuid ta on selle karistuse ajal ümber hinnanud varasemat. Ta kunagi varem pole proovinud vabaneda enne tähtaega, kuna tal oli teistsugune eluviis ja poleks kannatanud välja sellist katsumust. Nüüd vanglas olles ta abiellus ja andis abikaasale sõna, et on täielikult oma elu muutnud. Kui kohus annab talle nüüd võimaluse uuesti alustada, siis ta kõigest jõust püüab, et mitte alt vedada.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

3 (3) süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Igor Štšur on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Igor Štšur on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral. Esimesel seitsmel korral karistati teda vangistusega, mis tuli ka reaalselt ära kanda. Vaatamata sellele pidas kohus 8-ndal korral võimalikuks teda karistades vabastada ta tingimuslikult vangistusest ja allutada ta käitumiskontrollile. Igor Štšur ei kasutanud antud võimalust - olles allutatud käitumiskontrollile ja vabastatud tingimuslikult vangistuse kandmisest, jätkas ta kuritegelikku käitumist, kusjuures pani toime rahvatervisevastase esimese astme kuriteo, mille eest kannabki käesolevalt karistust. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et arvestades toimepandut ja Igor Štšuri isikut, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg piisav võrreldes süü suurusega. Positiivne on asjaolu, et Igor Štšur on viimase vangistuse ajal tegelenud eneseanalüüsiga ja teadvustanud probleeme, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele ning avaldanud valmidust ka muutuda. Samas ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist karistuse kandmise ajal. Teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, s.h viimati kahel korral alles käesoleva aasta septembris. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt puudub alus Igor Štšuri vabastamiseks enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik