1-22-4019/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-22-4019 Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2022. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4019 (22267000254) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab

Kriminaalasi

A. S süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Pille Juhkov Süüdistatav

A. S

isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX ; haridus: XXX; emakeel XXX töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. 21.09.2021. a Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning kohaldatud KarS §-s 87 lg-s 1 p-s 6 sätetatud mõjutusvahendit. Kahtlustatavana kinni peetud 11.04.2022-12.04.2022. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada A. S KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

1-22-4019 Lk 2 / 4

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2022- 12.04.2022, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal on A. S kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel on A. S kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.09.2022. a.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta A. S menetluskulud (sundraha 981 €; ekspertiisi tegemise kulu 61 € ja määratud kaitsjale määratud tasu 265,20 €) riigi kanda.

3. Rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel A. S seaduslikult esindajalt S. S välja kannatanu K. K kasuks 1215 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr XXX. Tekitatud kahju tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, tasudes iga kuu mitte vähem kui 101,25 €.

4. Kohtuotsuse saata tsiviilkostjale S. S, kannatanu K. K seaduslikule esindajale R. P ning jõustumisel täitmiseks Viru Vangla III üksusele ja teadmiseks Eesti Haigekassale.

EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-22-4019 Lk 3 / 4

A. S süüdistatakse selles, et tema 11.04.2022. a kella 17:50 ajal X linnas X mnt juures asuva X bussipeatuses tekkinud konflikti ajal, kasutades füüsilist vägivalda lõi alaealisele K. K ühel korral lahtise käega vastu vasakut põske ja seejärel rusikaga eeluurimisega tuvastamata arv kordi, kuid mitte vähem kui ühel korral näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vähemalt neli nädalat, kuid mitte rohkem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused: otsmikukoopa välimise seina fragmentide nihkega murd vasakul, vasaku silmakoopa ülaserva fragmendi vähese nihkega murd, peaaju difuusne vigastus, põrutushaav otsmikul, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse näo piirkonnas. Seega A. S, tahtliku teoga s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui sellega on tekitatud vähemalt neli nädalat kestev tervisekahjustus, pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku A. S süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.04.2022-12.04.2022, seega on kandmata karistus 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui A. S ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-des 2, 21 sätestatud kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid.

KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Tsiviilhagi

K. K seadusliku esindaja R. P on esitanud VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi kogusummas 1215 eurot. Tsiviilkostja S. S nõustus esitatud tsiviilhagiga ning selle väljamõistmisega kannatanu K. K kasuks. Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel A. S seaduslikult esindajalt S. S välja kannatanu K. K kasuks 1215 €. R. P nõustus hagi tasumisega ositi 1 aasta jooksul, igakordselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 101,25 eurot.

Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid Kriminaalasja juures asuvad 1 CD ja 1 DVD plaat, millel on hädaabinumbrile 112 tehtud helisalvestis ja turvakaamera salvestis. Nimetatud salvestiste osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna need salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-18-5732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77).

Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg

1 p 2 kohaselt sundraha 981 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi (akt nr XXX) tegemise kulu 61 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 265,20 €. KrMS § 180 lg 3 alusel,

1-22-4019 Lk 4 / 4

arvestades A. S varalist seisundit ja seda, et ta pani kuriteo toime alaealisena, jätab kohus A. S menetluskulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit Kohtunik