3-21-2226/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2226

Haldusasi

Xa kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.08.2021 vastutusotsuse nr

13-7/01101-21 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, lepinguline esindaja Priit Raudsepp

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

07.06.2022 istungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tunnistada DMA Concrete OÜ-le 19.10.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053115-515

määratud tulumaksukohustus õigusvastaseks osas, milles see puudutab

väljamakseid Leedu äriühingule UAB Universum Mobile.

3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 30.08.2021 vastutusotsus nr 13-7/01101-21

tervikuna.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Xa kasuks välja menetluskulud 12 240 eurot. Muus

osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.10.2022.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/053115-1 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) DMA

Concrete OÜ (edaspidi DMA) maksukontrolli. 02.10.2020 tegi maksuhaldur DMA-le kontrolliakti

ja 19.10.2020 maksuotsuse, millega määras DMA-le täiendavalt tasumisele tulumaksu 28 201,85

eurot.

3-21-2226

2(9)

2. 03.02.2021 Tallinna Halduskohtule esitatud taotlusega nr 13-7/01101-1 alustas maksuhaldur Xa

suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust. 15.06.2021 tegi maksuhaldur vastutusotsuse projekti

nr 13-7/01101-16, millele X esitas 20.07.2021 vastuväited.

3. MTA kohustas 30.08.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01101-21 Xa tasuma solidaarselt DMA

Concrete OÜ maksuvõla kogusummas 94 659,56 eurot.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.09.2021 Xa kaebus vastutusotsuse tühistamiseks. Ühes

kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud vastutusotsuse täitmise

peatamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni.

5. Tallinna Halduskohus võttis 04.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks MTA. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata.

6. MTA esitas vastuse kaebusele 03.11.2021.

7. Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 16.03.2022 ja 25.05.2022.

8. Asja arutamine toimus 07.06.2022 kohtuistungil. Kohtuistungil kuulati kaebaja taotlusel

tunnistajana üle PT.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja ei nõustu vastutusotsuses toodud põhjendustega ning vaidlustab vastutusotsuse terves

ulatuses. Maksuhaldur on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust. Selle tulemusel on

maksuhaldur jõudnud valede järeldusteni.

9.1. Vastutusotsusega kohustatakse kaebajat tasuma DMA maksuvõlga osaliselt, s.o summas 94

659,56 eurot. DMA maksuvõla üheks tekkepõhjuseks on väidetav Leedu äriühinguga UAB

Universum Mobile (UAB) tehtud tehingute näilikkus. Ühelt poolt tähendab see seda, et DMA on

enda kontolt alusetult UAB-le välja viinud rahalisi vahendeid summas 90 427,35 eurot. Kui

vastavaid rahalisi vahendeid poleks DMA-st välja viidud ja oleks tasutud DMA maksukohustusi

oleks DMA maksuvõlg selle võrra väiksem (maksuvõlg 24.08.2021 seisuga oli 108 944,38 – 94

659,56 = 18 517,03 eurot). Lisaks, kui UAB-ga tehtud tehingute osas on maksusumma määratud

alusetult, väheneks kirjeldatud maksuvõlg niivõrd, et maksuvõlg puuduks (18 517,03 – 22 606,84

annab tulemuseks negatiivse numbri, mis tähendab maksuvõla puudumist). Seega puuduks UAB-

ga seonduvatele väljamaksetele teistsuguse hinnangu andmisel DMA-l maksuvõlg.

9.2. Eeltoodu valguses on määrava tähtsusega leida vastus küsimusele, kas maksuhalduri poolt

UAB-ga tehtud tehingutele antud hinnang ning tulumaksu määramine oli põhjendatud. Juhul, kui

UAB tehingud polnud näilikud ning vastavas osas oli maksusumma määramine väär, on alusetu

kaebajale ette heita 112 807,35 euro väljamakset ning sellest tulenevalt DMA maksuvõlgade

tahtlikku tekitamist.

9.3. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega ka pangakontolt välja võetud sularaha osas. Kuid

nähtuvalt eelnevast, pole vajalik käesolevas asjas sularaha puudutavaid käsitlevaid üksikasju

käsitleda. Kaebaja jääb sularaha osas varasemalt esitatud selgituste ning tõendite juurde.

10. Kaebaja vastuväiteid DMA täiendava maksukohustuse osas on järgmised:

10.1. Alusetu on maksuhalduri seisukoht, et DMA pidi teadma, et UAB pole teenuste osutaja.

10.1.1. Etteheide „rahaliste vahendite väljaviimise“ osas ning maksusumma määramise

põhjendamine on nii maksuotsuses kui ka vastutusotsuses väga puudulikud. Alles vastutusotsuse

eelviimasel lehel kus käsitletakse kaebaja vastuväiteid, annab maksuhaldur mõista, et etteheited

tuginevad kohtupraktikast tuttaval maksustamise alusel: „ostja teadis või pidi teadma, et arvel

näidatud isik pole tegelik müüja“. Paraku ei täpsusta maksuhaldur, kumma alternatiiviga on

3-21-2226

3(9)

käesoleval juhul tegemist ning võib oletada, et tegemist on teise alternatiiviga – „pidi teadma“.

Seejuures selgitab maksuhaldur, et teenuse saamist kui sellist kahtluse alla ei seata, kuid MTA

hinnangul oli tehingute teiseks pooleks keegi kolmas tundmatu isik ning mitte arvetel näidatud

UAB.

10.1.2. Kohtupraktikas tuntud „pidi teadma“ olukorrale viidates on aga maksuhaldur jätnud

esitamata vajalikud põhjendused. Nimelt, kohtupraktika kohaselt on vastavas olukorras vajalik

maksuhalduril põhjendada, millest tulenevalt oleks maksumaksja pidanud teadma, et arvetel

näidatud isik ei ole tegelik kaupa müüja või teenuse osutaja. Käibemaksu määramisel, kus

maksuhalduri tõendamiskoormis on tulumaksu määramisest madalam, sisustatakse vastav

põhjendus hoolsuskohustuse rikkumisega. Maksuhaldur pidi näitama, et hoolsuskohustuse kohasel

täitmisel oleks ostja suutnud tuvastada, et tehingu teiseks pooleks olev müüja ei ole see, kes on

arvetel müüjana näidatud.

10.1.3. Maksuotsuses ja vastutusotsuses puudub hoolsuskohustuse osas vähimgi põhjendus. Veelgi

olulisem on, et DMA on olnud piisavalt hoolas ning pole olemas hoolsuskohustust, mis oleks

võimaldanud tuvastada väidetava tundmatu kolmanda isiku. Eeltoodu valguses ei saa eirata ka

järgnevaid asjaolusid: UAB arvete tasumised toimusid ülekannetega (see tähendab, et müüja pank

on müüja tuvastanud); UAB ja DMA lepingu allkirjastas ning UAB esindajana suhtles DMA-ga

PT, kes on registrijärgselt UAB seaduslik esindaja. Kui tavapäraselt tugineb maksuhalduri poolt

hoolsuskohustuse rikkumise etteheide sellele, et müüja esindajal puudus voli müüjat esindada ja

vastav esindaja jäeti tuvastamata, siis käesolevas asjas pole tegemist sellise olukorraga. See

tähendab, et tehingu teiseks pooleks oli tõepoolest UAB.

10.1.4. Hoolsuskohustuse rikkumise käsitluse puudus maksuotsusest ja vastutusetusest võib olla

iseenesest õigustatav, sest kohtupraktika kohaselt pole erinevalt käibemaksu määramisest

tulumaksu määramisel hoolsuskohustuse rikkumine oluline. Seda põhjusel, et müüja isik ei ole

ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Eeltoodust ei saa aga järeldada, et

vastutusotsus on õiguspärane. Vastupidi, maksumaksjal kehtivad tulumaksuarvestuses oluliselt

lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Kui puudub alus käibemaksu määramiseks

– sest ostja on olnud piisavalt hoolas ja selle tulemusel ei pidanudki ta teada saama, et müüja võib

olla tundmatu kolmas isik – siis seda enam puudub alus tulumaksu määramiseks.

10.2. Maksuhaldur näib vihjavat, et väidetav tundmatu kolmas isik, kes osutas DMA-le teenuseid

oli UAB asemel TITAN OÜ. Kui see tõesti nii oli, siis pole DMA tehingupartneriks olnud tundmatu

kolmas isik, vaid TITAN OÜ. Kohtupraktikast tulenevalt pidi maksuhaldur sellisel juhul DMA

tehingupartneriks lugema TITAN OÜ ning võimaldama DMA-l vastavalt algdokumente

korrigeerida või oleks maksuhaldur pidanud rakendama hindamise teel maksustamist. Igal juhul

oleks maksuhaldur pidanud tuvastamata, et väljamaksed vähemalt summas 14147,65 eurot ei ole

ettevõtlusest välja viidud ning puudus alus selle maksustamiseks tulumaksuga.

10.3. Maksuhaldur on DMA ja UAB vahelised tehingud tembeldanud sisuliselt näilikuks, kuid pole

selle juures vaevunud pöörduma UAB poole. Sellise olulise uurimiskohustuse rikkumise tõttu

taotleb kaebaja PT kohtus ülekuulamist, kes saab kinnitada või ümber lükata UAB ja DMA vahel

tehingute toimumist.

11. Maksuhalduri põhjendamiskohustuse oluline rikkumine ning vastuolulised järeldused.

Maksuhaldur tugines maksusumma määramisel järgnevale: a) DMA jättis osa materjale on

maksuhaldurile esitamata; b) DMA ei esitanud esialgu raamatupidamisdokumente; c) DMA ei

kajastanud ostu UAB-lt käibemaksudeklaratsioonidel (KMD); d) DMA ei kajastanud ostu

ühendusesises käibemaksualase infovahetuse süsteemis (VIES).

11.1. Nimetatud punktidest a) ja b) on sisuliselt kattuvad – neid peaks käsitlema ühe punktina -

ning vastavas osas informatsiooni esitamine oli maksumenetluse käigus tõesti puudulik. See

puudus sai kõrvaldatud vastutusotsuse koostamise menetluses.

3-21-2226

4(9)

11.2. Alusetu on MTA tuginemine punktidele c) ja d). Maksumenetluse alustamise korraldusest

nähtuvalt olid samad või vähemalt sarnased minetused SIA-ga BetonMax ja UAB-ga Sertina tehtud

tehingute osas. Ometigi nende tehingupartnerite osas ei toonud need minetused kaasa maksusumma

määramist ning arvete tasumist ei käsitletud ettevõtlusest raha väljaviimisena. Seega on

maksumenetlus olnud puudulik, põhjendused pealiskaudsed ning järeldused tehingupartnerite osas

vastuolulised.

11.3. Maksuhalduri poolt puudulik tõendite hindamine ja põhjendamiskohustuse rikkumine nähtub

ka vastutusotsuse osast, mis käsitleb vastuväiteid. Vastutusotsuse lk-delt 11-14 nähtub kursiivis

vaid kolm lõiku vastuväidetest. Ülejäänud osa vastuväidetest (kaheksal leheküljel selgitused,

väljatrükid, lingid meediakajastusele ja piltidele) – sh valmisolek esitada täiendavaid tõendeid;

DMA ja UAB vahelise kirjavahetuse väljatrükid; suhtlus UAB töötajate nimekirja täiendamise

osas; detailsed andmed UAB või tema alltöövõtja töötajatest sh telefoninumbrid; üleskutse kuuluta

üle erinevaid ehitusobjektide juhte – on maksuhaldur seadusvastaselt jätnud käsitlemata ja nende

osas põhjendatud seisukoha kujundamata. Kui maksuhaldur pidas neid ebausaldusväärseteks, oleks

vastav põhjendus pidanud sisalduma vastutusotsuses. Haldusakti põhjendamises on niivõrd olulisi

puudusi, mis iseenesest tingivad vastutusotsuse tühistamise.

11.4. Haldusakti põhjendamiskohustus lasub maksuhalduril. Printsiibis läheb haldusakti

vaidlustamisel tõendamiskoormus üle selle adressaadile ehk maksumaksjale (MKS § 150).

Seejuures läheb tõendamiskoormus maksumaksjale üle vaid osaliselt, sest viidatud sätte teise lõigu

kohaselt jääb osade tõendite osas tõendamiskoormus jätkuvalt MTA-le. Puuduliku uurimis- ja

põhjendamiskohustuse tõttu lasub tõendamiskoormus jätkuvalt maksuhalduril.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja jääb kõigi vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlustatud

otsuste näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja ei ole kaebusega selgitanud ega

tõendanud, et vastutusotsuses toodud seisukohad oleksid ebaõiged ning annaksid alust kaebuse

rahuldamiseks. Vastustaja palub oma seisukohtadena arvestada ka vastutusotsuse p-s 4 kajastatut,

mida ei ole otstarbekas üle korrata.

13. Kaebaja suhtes on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. DMA Concrete OÜ-l oli

vastutusotsuse tegemise ajal 30.08.2021 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille

sissenõudmine ei olnud aegunud. Maksuvõlg tekkis ajavahemikul november 2019 kuni november

2020, mil kaebaja oli DMA Concrete OÜ juhatuse liige. Maksusumma määramise aegumistähtaeg

ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on

maksusumma määramise tähtajaks viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud

möödunud (varaseim tähtaeg saabub 20.11.2024). DMA Concrete OÜ maksuvõla sissenõudmine

on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5).

Vastutusotsus on tehtud ajal, kui DMA Concrete OÜ on õigusvõimeline äriühing.

14. Kaebuses väidetakse alusetult, et UAB Universum Mobile seonduvatele väljamaksetele

teistsuguse hinnangu andmisel puuduks DMA Concrete OÜ-l maksuvõlg.

14.1. Kaebajalt vastutusotsusega solidaarselt DMA Concrete OÜ-ga sissenõutav maksuvõlg

koosneb MTA 19.10.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053115-515 DMA Concrete OÜ-le määratud

maksusummast 28 201,85 eurot ning perioodi eest oktoober 2019 kuni oktoober 2020

deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksukohustusest summas 66 457,71 eurot.

14.2. Maksuotsusega määrati äriühingule maksusumma TuMS § 51 lg 2 p 3 ja § 54 lg 2 ja 4 alusel

seetõttu, et DMA Concrete OÜ ei tõendanud maksumenetluses, et Leedu äriühingule UAB

Universum Mobile ülekantud summad 112 807,35 eurot on ettevõtlusega seotud ning nende kohta

on äriühingul olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides (RPS § 7 lg 1) ettenähtud

nõuetele vastavad algdokumendid. Järelikult pidanuks DMA Concrete OÜ deklareerima

väljamakseid 112 807,35 eurot perioodi veebruar – juuni 2020 TSD-del ja tasuma tulumaksu

3-21-2226

5(9)

summas 28 201,85 eurot. Maksuotsus on kehtiv haldusakt (seda ei ole ka vaidlustatud) ning seetõttu

ei mõjuta vastutusotsuse vaidlustamine maksuotsusega DMA Concrete OÜ-le määratud summat

ega ka äriühingu maksuvõlga. Vastutusotsuse vaidlustamine ei muuda ka asjaolu, et DMA

Concrete OÜ ei ole tasunud deklareeritud, kuid tasumata maksusummat 66 457,71 eurot. Seega ei

mõjuta kaebuse argumendid mingil määral DMA Concrete OÜ maksuvõla suurust.

14.3. Maksuotsuses ei võtnud maksuhaldur seisukohta, et Leedu äriühinguga UAB Universum

Mobile tehtud tehingud olid näilikud (MKS § 83 lg 4). Kuna kaebaja jättis kontrollimenetluses

tehingute kohta dokumendid esitamata, oli tegemist olukorraga, kus väljamaksete kohta puudusid

nii raamatupidamise algdokumendid kui ka DMA Concrete OÜ raamatupidamisarvestus, milles

tehingud pidanuksid kajastuma. Tehingute kohta dokumentide esitamata jätmise tõttu ei olnud

maksuhalduril maksuotsuses võimalik võtta teistsugust seisukohta, et Leedu äriühingule tehtud

väljamaksed ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, kuna puuduvad raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid.

15. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas Leedu äriühinguga UAB Universum Mobile toimunud

tehingute kohta dokumente (leping, arved, aktid jms) alles vastutusmenetluses. Ent

vastutusotsusega ei anta hinnanguid tehingutele maksusumma määramise seisukohalt ning ei

tegeleta maksustamisega, s.h ka MKS § 83 lg 4 rakendamisega. Seega on asjakohatud kaebuse

seisukohad maksusumma määramise põhjendatusega seoses. Vastutusotsusega tehakse kindlaks

asjaolud, kas kaebaja oma tegevusega põhjustas süüliselt tema juhitava äriühingu maksuvõla

tekkimise. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kaebuse väited näilike tehingute maksustamisel

arvesse võetavate asjaolude ja kohtupraktika kohta.

16. Käesolevas vaidluses omab tähtsust asjaolu, kas kaebaja on perioodil november 2019 –

november 2020 DMA Concrete OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat

deklareerimis- ja tasumiskohustust, kas kaebaja rikkumine tulenes kaebaja tahtlusest (MKS § 40 lg

1) ning kas kaebaja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud äriühingu

maksuvõlg. Vastustaja on seisukohal, et kõigile esitatud küsimustele tuleb vastata jaatavalt.

16.1. Deklareerimiskohustuse

rikkumise

seisukohalt

omab

tähtsust,

kas

kaebaja

on

vastutusmenetluses esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tal ei tulnud TSD-del deklareerida Leedu

äriühingule UAB Universum Mobile tehtud väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. See

tähendab, kas kaebaja on esitanud vastutusmenetluses kõik DMA Concrete OÜ raamatupidamise

alg- ja koonddokumendid, millest nähtuks Leedu äriühingule tehtud väljamaksete seotus DMA

Concrete OÜ ettevõtlusega.

16.1.1. Vastustaja hinnangul kaebaja seda teinud ei ole ning vaidlustatud vastutusotsuse p-des 2.2.2

ja 4 on seda vajalikul määral põhjendatud. Vastutusmenetluses esitatud UAB Universum Mobile

ja DMA Concrete OÜ vaheline leping on sõlmitud 30.04.2019 ja on sedavõrd üldsõnaline, et ei

võimalda kindlaks teha, milliste objektide tarbeks see on sõlmitud. Pealegi nähtub, et leping on

sõlmitud metallkonstruktsioonidega seotud projektide rakendamiseks. Ent Leedu äriühing on

esitanud kaebajale ka arved betoonitööde eest, mille kohta puuduvad mistahes muud dokumendid.

16.1.2. Arvete nr 162, 165 ja 169 aluseks on olnud aktid 1-3, kuid aktidel on märgitud graafiku

järgi paigaldatavate elementide arv ja teostatud tööde protsent, mis ei võimalda kindlaks teha, mis

ajavahemikul tehtud tööde kohta on akt koostatud ja kes olid töötajad, kes teenust osutasid.

16.1.3. Kaebaja esitas DMA Concrete OÜ tööaja arvestuse, kuid tööaja tabelid hõlmavad üksnes

ajavahemikku 27.01. – 01.03.2020 ega saa mingil juhul kajastada andmeid arve nr 162, osaliselt

arve nr 169, samuti arvete nr 171 ja 175 kohta. Ei ole võimalik kindlaks teha tööaja tabelite seost

arvetel nr 165, 168, 169 kajastatud teenustega. Töötunnid ja paigaldatud konstruktsioonide hulk ei

ole omavahel seostatavad ega võimalda mingil viisil tuvastada osutatud teenuse mahtu.

16.1.4. Vastutusmenetluses esitatud UAB Universum Mobile töötajate nimekirjast nähtub, et

kaebaja oli teadlik, et tegelikkuses Leedu äriühing ise Valgevene töötajaid ei vahendanud, vaid

3-21-2226

6(9)

peale AHi oli tegemist Titan OÜ töötajatega. Kaebaja eriarvamuses toodud töötajate fotod ning

sõnumite vahetus ei saa aga tõendada asjaolu, et teenuse tegelikuks osutajaks oli just UAB

Universum Mobile. Seejuures ei kinnita UAB Universum Mobile töötajate nimekiri seda, et

perioodi 06.12.2019 – 19.03.2020 viis töötajat oleksid kõik olnud tegevad DMA Concrete OÜ

juures.

16.1.5. Kaebuses väljendatud seisukoht, et maksuhaldur pidanuks lugema teenuse tegelikuks

osutajaks Eesti äriühingu Titan OÜ, ei ole asjakohane, sest vastutusmenetluses ei tuvastata näilikke

tehinguid ega tegelikku teenuste osutajat.

16.2. Kaebaja rikkus tasumiskohustust sellega, et maksis Leedu äriühingule põhjendamatult välja

summa, mille arvelt ta saanuks tasuda DMA Concrete OÜ deklareeritud maksukohustuse

ajavahemikus november 2019 kuni november 2020 66 457,71 eurot.

16.3. DMA Concrete OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha äriühingu ettevõtluses kasutamist ei

ole kaebaja tõendanud. Seetõttu jääb ka vastustaja vastutusotsuse p-s 2.2.2 toodud seisukohtade

(vastutusotsuse lk 6 viimane lõik ja lk 7 esimene lõik) juurde.

17. Kuna kaebaja jättis äriühingu juhatuse liikmena deklareerimata ja tasumata maksukohustused

seoses väljamaksetega Leedu äriühingule UAB Universum Mobile ning DMA Concrete OÜ

pangakontolt väljavõetud sularahaga, tulenes DMA Concrete OÜ maksuvõla tasumata jätmine

otseselt kaebaja tegevusest. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et DMA Concrete OÜ on äriregistri

andmetel jätnud esitamata 2020.a majandusaasta aruande, mille põhjal oleks võimalik kindlaks

teha äriühingu tegutsemist 2020. aastal. Praeguseks on äriühing tegevuse lõpetanud.

18. Nii

maksumenetluses

kui

ka

vastutusmenetluses

äriühingu

raamatupidamise

koonddokumentide ja raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmist ei saa asendada

tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütlused ei saa asendada äriühingu kohustust tehingute

dokumenteerimiseks, raamatupidamise korrakohaseks pidamiseks ja saadud teenuste mahu

tuvastamiseks. Seejuures on oluline tähele panna ka DMA Concrete OÜ pangakontolt Leedu

äriühingule makstud summa 90 427,35 suurust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

20. MTA nõuab kaebajalt DMA Concrete OÜ maksuvõla tasumist, mis on tekkinud järgnevalt:

20.1. MTA määras 19.10.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053115-515 DMA Concrete OÜ-le

määratud tulumaks 28 201,85 eurot ning perioodi eest oktoober 2019 kuni oktoober 2020

deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksukohustusest summas 66 457,71 eurot.

20.2. Maksuotsusega määrati DMA-le tulumaksu esiteks seetõttu, et DMA Concrete OÜ ei

tõendanud maksumenetluses, et Leedu äriühingule UAB Universum Mobile ülekantud summad

90 427,35 eurot on ettevõtlusega seotud ning nende kohta on äriühingul olemas raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides (RPS § 7 lg 1) ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Teiseks

määrati täiendav tulumaksusumma DMA pangakontolt väljavõetud sularaha 22 380 eurot osas.

21. Vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt eelpoolnimetatud maksuvõlga osas, milles seda ei ole

õnnestunud DMA-lt sisse nõuda.

22. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik

esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

3-21-2226

7(9)

23. Ülalviidatud sätetest ja väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et vastutusotsuse võib teha kui:

1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 3) maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu

kinnipidajalt on nurjunud; 5) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime

lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Lisaks peavad juhatuse liikmelt

äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada

maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.dtl

Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav

tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5).

24. MKS § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktika kohaselt

läheb tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle, kui maksuotsus, sh vastutusotsus, on

nõuetekohaselt põhjendatud (vt Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, punkt 20). Riigikohus

on 08.02.2022 otsuses nr 3-20-928 (vt punktid 13–15) selgitanud, et vastutusotsuse menetlus on

iseseisev menetlus ja kuigi ühe tõendina saab viidata maksuotsusele ning seal tuvastatud

asjaoludele, siis maksukohustuslase seletusest ja vastuväitest tulenevalt peab maksuhaldur

asjaolusid uuesti analüüsima ja vajaduse korral uusi tõendeid koguma.

25. Kaebaja on vastutusmenetluse ja kohtumenetluse käigus esitanud vastuväited MTA 19.10.2020

maksuotsusega DMA-le esitatud maksunõude osas. See on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et

vastutusotsuse adressaat ei pea maksuotsusega mittenõustumisel vaidlustama maksuotsust, vaid tal

on selles osas õigus vaidlustada vastutusotsus (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23- 12, punkt

15). Viitan siinjuures, et DMA ei ole 19.10.2020 tehtud maksuotsust vaidlustanud, seega ei ole

maksuotsusega tuvastatud asjaolusid varem vaide- ega kohtumenetluses kontrollitud.

26. Nõustun kaebajaga, et vaatamata ülaltoodud kohtupraktikale, ei ole maksuhaldur

vastutusmenetluse käigus kaebaja vastuväiteid maksuotsusele sisuliselt analüüsinud ning on jätnud

kaebaja poolt esitatud tõendid tähelepanuta.

27. Kontrolliaktist ja maksuotsusest nähtuvalt on MTA leidnud, et DMA ei ole piisavalt tõendanud,

et UAB-le tasutud summad on DMA ettevõtlusega seotud. Kaebaja väidab, et UAB-le tasutud

summade näol oli tegu tasuga tööde eest perioodil jaanuar-mai 2020 objektidel Lihula mnt 12,

Haapsalu ja Maleva 18, Tallinn. Mõlema objekti peatöövõtjaks oli Nordlin Ehitus OÜ ning DMA

oli objektil alltöövõtja, kes omakorda kaasas tööde teostamisse UAB.

27.1. Oma väidete kinnitamiseks esitas kaebaja vastutusmenetluses DMA poolt väljastatud arved,

DMA ja UAB vahel sõlmitud lepingu, töötajate tööaja arvestuse (tunnilehed, tunnitabelid),

kirjavahetuse objektil töid koordineerinud DMA töötaja DAga ja viimase selgitused, samuti

täpsemad selgitused mõlemal objektil tehtud tööde osas ning objektidel töötanud isikute andmed

koos taotlusega isikuid küsitleda, pildid objektidelt jms (vt vastuväiteid vastutusotsuse projektile

dtl 493-501).

27.2. Maksuhaldur on vastutusmenetluse käigus jätnud kaebaja poolt esitatud tõendid sisuliselt

hindamata ning ei ole küsitlenud ka kaebaja poolt osundatud isikuid (DMA ja UAB töötajad).

Kaebaja viitab õigesti, et vastutusotsuse lk-delt 11-14 nähtub kursiivis vaid kolm lõiku kaebaja

vastuväidetest. Ülejäänud osa vastuväidetest (kaheksal leheküljel selgitused, väljatrükid, lingid

meediakajastusele ja piltidele) – sh valmisolek esitada täiendavaid tõendeid; DMA ja UAB vahelise

kirjavahetuse väljatrükid; suhtlus UAB töötajate nimekirja täiendamise osas; detailsed andmed

UAB või tema alltöövõtja töötajatest sh telefoninumbrid; üleskutse kuuluta üle erinevaid

ehitusobjektide juhte – on maksuhaldur jätnud käsitlemata ja nende osas põhjendatud seisukoha

kujundamata. Maksuhaldur on vastutusotsuses viidanud kahtlusele, et UAB asemel teostasid töid

3-21-2226

8(9)

Titan OÜ töötajad, kuid samas ei ole haldur oma sellekohast versiooni kontrollinud ega töötajaid

küsitlenud.

27.3. Kohtumenetluses taotles kaebaja UAB juhatuse liikme PT tunnistajana ülekuulamist. PT

selgitas ütluste andmise käigus (helisalvestis alates 11:15.29) täpsemalt eelpoolviidatud objektidel

tööde teostamisega seotud asjaolusid. Sealhulgas selgitas PT, et kasutas objektil mh Titan OÜ

töötajaid, kui enda äriühingu tööjõust ei jätkunud (helisalvestus 11:25:11 ja 11:29:13). Samuti

selgitas tunnistaja täpsemaid asjaolusid tööde teostamisega seoses sh tunnitasu kujunemist,

töövahendite ja tööriiete soetamisega seonduvat, aktidel kajastatut jms. Minu hinnangul saab

tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlusi pidada piisavalt konkreetseks, et seada kahtluse alla

MTA versioon selle kohta, et töid ei teostanud UAB. Seejuures juhin tähelepanu, et MTA ei ole

maksu- ega vastutusmenetluse käigus PTiga ühendust võtnud ega teda küsitlenud. Kohtuistungil

andis ütlusi ka kaebaja isiklikult (helisalvestus alates 12:41:11) ning ka neid selgitusi ei ole alust

pidada ebausaldusväärseks.

27.4. Kohtumenetluse käigus esitas kaebaja kirjalikult veelkord ülevaatlikud selgitused tehingute

kohta UAB-ga, sh selgitused töötundide arvestuse kohta ning säilinud kuupõhised tunnitabelid (vt

kaebaja täiendavad seisukohad 18.07.2022 dtl 832-837), selgitades seejuures, et vastavad

dokumendid on vastutusmenetluse käigus MTA-le esitatud 11.05.2021 (vt kaebaja seisukoht p 23

ja lisad 4-6 (dtl 841-923)). Maksuhaldur ei ole neid tõendeid arvestanud, põhjendades seda pigem

üldsõnaliselt viidetega üksikutele ebakõladele dokumentides. Leian, et küsimuste või vastuolude

tekkimisel oleks MTA pidanud koguma täiendavaid andmeid, põhjendamaks maksuotsuses toodud

järeldust. Seda ei ole MTA aga teinud.

27.5. Nõustun seega kaebajaga, et vastutusotsus on seetõttu oluliste põhjendamispuudustega ning

vastutusmenetlus on läbi viidud uurimiskohustust rikkudes. Ka kohtumenetluses ei ole

maksuhaldur esitanud vastuväiteid, mis lükkaks ümber kaebaja poolt esitatud tõendid. Tegemist on

menetluslike ja vormiliste rikkumistega, mida arvestades ei ole võimalik veenduda maksuotsuse

järelduste õigsuses UAB-ga seotud tehingute osas.

28. Samas nõustun vastustajaga, et kontrolliaktis ja maksuotsuses viidatud sularaha väljamaksete

(22 380 eurot) ettevõtlusega seotus ei ole piisavalt tõendatud. Kaebaja on kohtumenetluse käigus

esitanud küll pildid tšekkidest (dtl 924-954) sularaha eest kütuse, ehitusmaterjalide jms soetamise

kohta, kuid need tšekid ei ole enamjaolt seostatavad DMA-ga. Seetõttu leian, et kaebaja poolt

esitatud tõendid ei lükka ümber 19.10.2020 maksuotsuses tuvastatut seonduvalt sularaha

väljamaksetega DMA pangakontolt.

29. Eeltoodu põhjal olen seisukohal, et MTA 19.10.2020 maksuotsus ja seega ka vastutusotsus on

õigusvastased osas, mis puudutab väljamakseid Leedu äriühingule UAB Universum kokku

summas 90,427,50 eurot. Arvestades, et vastutusotsuse teine osa – jooksvate maksukohustuste

tasumata jätmine perioodide oktoober 2019 kuni oktoober 2020 eest (66 457,71 eurot) on

lahutamatult seotud 19.10.2020 maksuotsusega, sest maksuhaldur viitab vastutusotsuses, et

jooksvad maksukohustused jäid täitmata äriühingust rahaliste vahendite väljaviimise tõttu, tuleb

vastutusotsus tervikuna tühistada, sest käesolevas menetluses ei ole võimalik tuvastada, kas

jooksvad maksukohustused jäänuks täitmata ka juhul, kui lugeda maksuotsus õiguspäraseks osas,

milles see puudutab DMA pangakontolt välja võetud sularaha 22 380 eurot.

30. Kuivõrd vastutusotsus tuleb tühistada üksnes eelpooltoodud põhjustel, ei pea ma täiendavalt

vajalikuks analüüsida kaebuse väiteid muude vastutuotsuse tegemise eelduste täitmise osas.

31. Rahuldan seega kaebuse ja tühistan tervikuna Maksu- ja Tolliameti 30.08.2021 vastutusotsuse

nr 13-7/01101-21.

3-21-2226

9(9)

Menetluskulud

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja

mõista (HKMS § 109 lg 6).

33. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema

õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele

ettenähtav.

34. Kaebaja on esitanud menetluskulude dokumendid, millest nähtub, et kaebaja menetluskulud

koosnevad kaebuselt tasutud riigilõivust 750 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud

riigilõivust 18 eurot (koos käibemaksuga), tõlkekulust 90 eurot (koos käibemaksuga) ja

õigusabikulust 14 763 eurot (koos käibemaksuga). Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane.

35. Asja juurde on esitatud arved, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud 64, 75

töötunni ulatuses sisaldades materjalidega tutvumist, suhtlust MTA-ga, kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse koostamist, vastustaja vastuse analüüsi, kohtuistungiks ettevalmistamist ja

istungil osalemist ning täiendavate seisukohtade koostamist kohtule.

36. Vastustajalt väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada esialgse õiguskaitse

taotlusega seotud osas (riigilõiv ja taotluse koostamisega seotud kulud), kuna esialgse õiguskaitse

taotlus jäi rahuldamata. Samuti leian, et asja sisu ja mahtu arvestades tuleb vastustajalt

väljamõistetavaks õigusabikulude mõistlikuks suuruseks pidada kulutusi õigusabile kokku

11 400 eurot (koos käibemaksuga), so ca 50 töötunni ulatuses. Seega tuleb vastustajalt välja

mõista kaebaja menetluskulud, mis koosnevad kaebuselt tasutud riigilõivust 750 eurot,

tõlkekulust 90 eurot (koos käibemaksuga) ja kulutustest õigusabile 11 400 eurot (koos

käibemaksuga). Kokku on vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks seega 12 240

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

OSALISELT

JÕUSTUNUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

13.10.2023

KOHTUOTSUSEGA.