3-22-160/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-160

Haldusasi

Päästame

Eesti

Metsad

MTÜ

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatised

nr

50000533621, 50000533623 ja 50000533625

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslik esindaja

Farištamo Eller

Vastustaja

–

Keskkonnaamet,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Sandor Elias

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.10.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet on registreerinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Tartu

maakonna Elva valla riigimetsas 18.01.2022 metsateatised nr 50000533621, 50000533623 ja

50000533625, mille alusel RMK plaanis teostada lageraied.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, mh ka metsateatised nr 50000533621,

50000533623 ja 50000533625. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud

metsateatiste kehtivuse peatamist.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt (sh ka metsateatiste nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625 osas). Ühtlasi

jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebus korrastada, grupeerides nõuded

eraldiseisvateks liitkaebusteks ning tasuda liitkaebustelt riigilõivud ettenähtud määras.

4. Kaebaja esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena.

Ühe liitkaebusena taotles kaebaja tühistada metsateatised nr 50000533621, 50000533623 ja

50000533625.

5. Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega kaebaja nõuded vastavalt kaebaja

esitatud grupeeringutele eraldi haldusasjadeks. Haldusasja nr 3-22-160 menetlusse jäi kaebus

nõudes tühistada metsateatised nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625. Tallinna

Halduskohus võttis 22.02.2022 määrusega kaebuse metsateatiste nr 50000533621,

50000533623 ja 50000533625 tühistamise nõudes menetlusse

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Päästame Eesti Metsad MTÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”

(teemaplaneering)

maakasutuse

kaardilt

nähtuvalt

asuvad

metsateatistega nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625 hõlmatud metsaeraldised

väärtuslike maastike alal, milleks arvamise aluseks on erinevate kultuurilis-ajalooliste paikade

rohkus, maastike ilu ja selles olevate elementide ainulaadsus ja harmoonilisus, maastiku tuntus

turismiobjektina ja väga head eeldused kasutamiseks puhke- ja rekreatsioonialana. Ala puhul

on mh kohustus arvestada ala rekreatsiooni- ja turismipotentsiaali. Tegemist on traditsioonidega

suvitus- ja puhkepiirkonnaga.

2) Elva linna üldplaneeringu puhkealade ja rohevõrgustiku kaardi kohaselt asub vaidlustatud

metsateatistega hõlmatud katastriüksus alal, mis on määratud rohealaks ja looduslikuks maa-

alaks. Elva linna üldplaneeringu seletuskirjas on maakasutuse eesmärkide ja põhimõtete hulgas

välja toodud, et Elva linn arendab edasi ajaloolise kuurortlinna kuvandit, milles tähtsamail

kohal on rohealade kõrge puhkeväärtus. Samuti on välja toodud, et roheala on peamiselt

puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava

maakasutuse juhtotstarbega maa-ala ning et rohealadel asuvad metsad kuuluvad säilitamisele.

Kuigi Elva vald on järele andnud RMK survele teha uuendusraiet, ei tähenda see, et

Keskkonnaamet oleks tohtinud vastuolus üldplaneeringuga metsateatised registreerida.

3) Metsateatise

registreerimisel

kehtib

Keskkonnaametile

hoolimata

metsateatise

elektroonilisest vormist põhjendamiskohustus. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist

käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad

kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine ja väärtuslike maastike

väärtuse säilimine, arvestades kumulatiivselt ulatuslikke raieid, mida Keskkonnaamet on Elva

valla rohevõrgustikus ja väärtuslike maastike aladel lubanud. Tegemist on olulise

diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist. Kaebajale teada olevalt on

varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid

ning täiendavad lageraied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja

metsaökosüsteemi. Keskkonnaamet oleks pidanud hindama kogu valla rohevõrgustiku alal

kavandatavaid ja juba tehtud raieid, et välja selgitada, kas rohevõrgustiku toimimise tagamise

ja ökosüsteemide jätkusuutlikkuse kontekstis üldse tohib täiendavaid ulatuslikke raieid lubada.

4) Hiljutises kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest

looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga,

võtab metsa tegelik uuenemine lageraie järel aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust

üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal

alati ühetaoliselt tagatud, olgu tegemist siis raieküpse metsaga või metsauuendusala või

noorendikuga (TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Sarnaselt on ringkonnakohus leidnud

teiseski lahendis, et lageraie läheks üldplaneeringu rohevõrgustiku ala sätestusega vastuollu

(TlnRnKo 29.01.2021, 3-20-245, p-d 19.3, 20). Uuendusraie, sh lageraie, on olemuselt

niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist. Asjas nr

3-20-2500 tunnistas Keskkonnaamet kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille

kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu

eesmärkidega. Keskkonnaamet väitis, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane ja eitas

üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos

olemas. Halduskohtu seisukohtadest selgub, et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu

piirkonnas pidi Keskkonnaametile teada olema (TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11).

5) Rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast

ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.

Üldplaneeringute rohevõrgustike sätestuse eesmärk on toimivad ja elujõulised rohevõrgustikud.

Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ja Elva valla üldplaneeringus seatud

piirangud raietele on haldusmenetluseseaduse § 60 lg 2 järgi kõigile kohustuslikud.

Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine on kooskõlas

üldplaneeringuga, kuid ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtiva üldplaneeringu

piiranguid ega kaalunud rohevõrgustiku eesmärkide ja lageraiete mõju rohevõrgustiku

funktsioneerimisele. Järelikult on vaidlustatud metsateatiste registreeringud õigusvastased.

6) Keskkonnaamet ei ole raied lubades läbi viinud elustiku inventuuri, mistõttu on olulise

tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Katastriüksusel nr 17001:001:0197 on nähtud laanerähni,

kes on II kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik. Kui metsa asustab kuuse-kooreürask, tuleks just

hoiduda loodusliku tasakaalu veelgi enam rikkumast, kuna kuuse-kooreürask on ökosüsteemi

osa ja mh toiduks rähnidele. Euroopa Kohus on leidnud, et kuuse-kooreürask ei ole kohane

õigustus metsaraieks loodusväärtuslikul alal. Putukad on ökosüsteemi ja toiduahela osaks ning

kui mõne liigi isendeid liiga palju saab, siis on see märk ökoloogilise tasakaalu rikkumisest,

mille vastu ei aita see, kui ökosüsteemid veelgi enam tasakaalust välja viia. Üraskikahjustus

vaibub ilma inimese sekkumiseta paari aasta jooksul, kuid inimese kaasabil võib

üraskiprobleem kesta aastaid. Eestimaa Looduse Fondi sõnul vajavad üraskite looduslikud

vaenlased (rähnid, sipelgmardikad, üraskikärbsed jt) eluks surnud puitu, mida leidub seal, kus

lage- ega sanitaarraiet ei tehta. Elva valla metsades on juba teostatud ulatuslikke raieid, mis

võib olla põhjuseks, miks kuuse-kooreüraskeid on rohkem. Keskkonnaamet on metsateatisi

registreerides jätnud kõik need asjaolud välja selgitamata.

7) Veljo Volke asus Käo metsa paikvaatluse kokkuvõttes seisukohale, RMK viis küll

vääriselupaikade (VEP) inventuuri läbi, kuid see ei vasta kohalike elanike ettepaneku sisule.

Esialgne hinnang Käo metsa sobivuse kohta kolme kõrge kaitseväärtusega linnuliigi elupaigaks

on siiski esialgne. Tehes viiel eraldisel sanitaar-lageraie, ei jää sinna enam metsa, mida inimesed

saaksid kasutada virgestuseks ja muuks otstarbeks. RMK poolt lubatud kahekordses normis

seemnepuude jätmine leevendab olukorda, kuid metsa ei asenda. Metsa väga halb tervislik

seisund eraldistel 1, 2 ja 8 on elurikkuse säilimise ja suurenemise mõttes soodne. Eeldades, et

Käo mets on praegu laanerähni elupaik, kaotab ta sellisena väärtuse kohe peale raiekavas ette

nähtud raiete sooritamist. V. Volke tegi ettepaneku raietega mitte jätkata, viia 2022. aasta

kevadel ja suvel läbi Käo metsa elustiku inventeerimine ja koostada uus raiekava, mis arvestab

inventuuri tulemusi ja kohalike inimeste soove.

8) Maastikuökoloog Anneli Palo (PhD) hinnangul võib Käo metsas hoolimata linnalähedusest

ja senisest osalisest majandamisest esineda mõningaid metsa järjepidevusega seotud ohustatud

liike ning vanade elus puudega seonduvaid liike. Tema hinnangul võiks raiet edasi lükata aasta

võrra, et teha selles metsatukas, mis on säilinud kompaktsena, loodusväärtuste inventuur. A.

Palo peab metsa säilimist eriti oluliseks lähtudes avalikest huvidest, kuna mets on olnud

aastakümneid kasutusel rekreatiivsetel eesmärkidel. Metsa koosseis võimaldab valikraiega

majandamist, sh peab säilitatava puistu liitus olema suurem kui seaduses lubatu ning mitte

mingil juhul ei tohi eemaldada teist rinnet ja alusmetsa kogu ulatuses. Juba tehtud raietööd on

kahjustanud metsa struktuuri, aga see taastub võrdlemisi ruttu (paarikümne aastaga).

9) Täiendavate inventuuride vajalikkus nähtub mõlema eksperdi hinnangust, järelikult on

Keskkonnaamet

inventuuride

puudumise

olukorras

metsateatisi

andes

oluliselt

uurimispõhimõtet rikkunud. Keskkonnaamet oleks pidanud eeldama, et rohevõrgustiku alal

võib tavalisest rohkem loodusväärtusi esineda, ning läbi viima või tellima uurimispõhimõttest

lähtuvalt vajalikud elupaiga- ja elustikuinventuurid, et metsateatiste registreerimisel oleks

võimalik tugineda õigetele ja ajakohastele andmetele. Varemgi on juhtunud, et Keskkonnaameti

asemel on olulised asjaolud pidanud välja uurima haldusvälised isikud, sest Keskkonnaamet

seda ei tee (haldusasi nr 3-21-2624). Uurimispõhimõtet tuleb Keskkonnaametil rakendada enne

haldusakti andmist, mitte võtta plaani hakata välja selgitama asja otsustamisel tähtsust omavaid

asjaolusid siis, kui neid asjaolusid enam välja selgitada ei saagi.

10) Ka Keskkonnaamet leidis 28.01.2022 kirjas nr 2-6/22/31-2, et hiljuti teostatud raiete suure

negatiivse mõju tõttu ei vasta nimetatud puistud vääriselupaiga kriteeriumitele. Seega möönab

raiete suurt negatiivset mõju ka Keskkonnaamet. Seda enam on oluline negatiivne mõju Käo

metsa kavandatud raietel tervikuna.

11) Käo mets on elamutele puhvriks tööstusalalt lähtuvate negatiivsete keskkonnamõjude eest.

Elanikkonna heaolule ja tervisele avalduv positiivne kumuleeruv mõju kaasneb mh rohealade

säilitamisega. Elva linna rohealad aitavad vähendada negatiivseid mõjusid õhukvaliteedile

(uute elamute ja tootmishoonete rajamine, suurenev liiklustihedus) ning et elurikkuse

seisukohast on positiivse kumuleeruva mõjuga asumite rohealade säilitamine. Vastustaja ei

oleks tohtinud metsateatiste registreerimisel neid mõjusid eirata.

7. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vastustaja on metsateatisi põhjendanud kehtivas õiguses nõutud ulatuses. Kehtiv õigus ei

kohusta vastustajat üles loetlema kõiki õigusakte, mille nõuetele metsateatised/raied vastavad

ning kohtupraktika kohaselt võib vastustaja ka kohtumenetluses oma kaalutlusi täiendavalt

selgitada. Seega on põhjendamiskohustus täidetud.

2) Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub

vaidlusaluste metsateatiste tööala tõepoolest väärtusliku maastiku alal, ent maakonnaplaneering

ei keela väärtusliku maastike alal raiete teostamist. Väärtuslike maastike määramise eesmärgiks

pole olnud raiete, vaid ehituse reguleerimine. Elva linna üldplaneering ei keela rohealal raiete

teostamist. Tingimuseks on, et mets säilib ja metsamaal järgitakse metsaseaduse (MS) nõudeid.

Lageraie korral mets säilib ning eesmärk on metsa uuenemine/uuendamine, mitte maakasutuse

muu otstarve. Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada „eesmärkide“ kaudu

raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on

omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda.

Kaebaja võrdsustab sisuliselt väärtusliku maastiku või roheala sihtkaitsevööndiga, millel

puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud eesmärgiks. Elva vald on

(üldplaneeringu kehtestaja õigusjärglasena) andnud ka nõusoleku raieks. Kaebaja viidatud

Tartu

maakonnaplaneeringu

teemaplaneering

„Asustust

ja

maakasutust

suunavad

keskkonnatingimused“ on kehtetu ent ka see ei keelaks samadel põhjustel vaidlusaluste

metsateatistega lubatud raiet. Vaidlusaluste metsateatiste tööala ei ole hõlmatud Tartu

maakonnaplaneeringu 2030+ järgsesse alasse rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks.

3) Kaebaja toodud võrdlus haldusasjaga nr 3-20-245 ei ole asjakohane, sest seal oli lageraie

tööalal üldplaneeringu kohaselt muu hulgas ökoloogilisi väärtusi kaitsev maakasutuse

juhtfunktsioon või -otstarve, millega lageraie läinuks nii Keskkonnaameti, linna kui kohtute

hinnangul vastuollu. Vaidlusalusel „rohealal“ Elva linna üldplaneeringu kohaselt sellist

eesmärki sätestatud pole. Kaebaja viide, et vaidlusalune mets on puhvriks, ei ole asjakohane.

Kõnealusel juhul pidanuks Elva vald kasutama MS §-s 231 sätestatud maaomanikuga

kokkuleppe võimalust, mida tehtud ei ole.

4) Kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine eeldaks kohtupraktika kohaselt

põhjendatud kahtluse esinemist (RKHKo nr 3-18-1891, p 19). Vaidlusaluste metsateatiste

tööalaks oleval katastriüksusel ei ole määratud II kaitsekategooria kaitse alla võetud laanerähni

elupaika. Vastustajal ei lasu, arvestades eriti metsateatise menetlemise piiratud tähtaega,

võimalust ega kohustust asuda metsateatiste tööalasid koha peal läbi uurima ja kontrollima.

Vastustaja

saab

raie

õigusaktidele

vastavuse

kontrollimisel

lähtuda

kehtivatest

looduskaitselistest piirangutest ning võimalike täiendavate loodusobjektide kaitse alla

võtmiseks on looduskaitseseaduses (LKS) ette nähtud eraldi menetlus, mida ei viida läbi

metsateatise menetluse raames. Kaebusele lisatud Keskkonnaameti 28.01.2022 vastus lähtub

samuti eeltoodud loogikast – metsateatiste menetlus ja piirangute määramine toimuvad eraldi.

5) Kaebaja esitatud tõendid ei puutu metsateatiste õiguspärasusse. Kaebaja viidatud rohelise

võrgustiku metoodika uuringu käsitlus konfliktide kohta ei ole asjassepuutuv, kuna

metsateatiste tööala ei paikne Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgses alas rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks. Dokumendis ei ole käsitletud raiete teostamist ega antud isegi

soovitusi raiete keelamiseks. Kaebaja viidatud L. Kleini eksperdihinnang käsitleb hoopis

lageraiet ning hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine rohevõrgustikes). Pealegi kritiseerib

eksperdihinnang pigem kehtivat õigust ehk kõnealusel eksperdihinnangul võib olla tähendus

mõnesuguses seadusandlikus menetluses, mitte aga vaidluses metsateatiste õiguspärasuse üle.

Kaebusele lisatud V. Volke arvamusest nähtub, et laanerähn võib, aga ei pruugi vaidlusaluste

metsateatiste tööalal pesitseda. Arvamus on antud pärast metsateatiste registreerimist. V. Volke

arvamusest nähtub, et vaidlusalust ala ei tohiks käsitleda majandusmetsana, ent see eeldaks

õigusliku raamistiku muutumist. A. Palo arvamus on samuti antud pärast vaidlusaluste

metsateatiste registreerimist ning sellest nähtub samuti, et vaidlusalust ala ei tohiks käsitleda

majandusmetsana. Kaebaja käsitlus raiete lubamatusest eeldaks kehtiva õigusruumi täielikku

ümberkorraldamist ning ei ole kohane ette heita, et vastustaja tegutseb metsateatisi

registreerides kehtiva õiguse piirides.

8. RMK leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kuna metsateatiste nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625 alusel planeeriti raieid

RMK jaoks kõrgendatud huviga alale, siis toimus enne töödega alustamist ka

kaasamiskoosolek. Koosolekul osales ligikaudu 100 inimest. Koosoleku tulemusel esitas Elva

Vallavalitsus 13.01.2022 oma kirjaga tingimused, millest RMK raiet teostamisel ka juhindub.

Valla kooskõlastusele tuginedes väljastas Keskkonnaamet ka metsateatised. Seega kaebaja

väited, et metsateatised, mille alusel on Käo metsa planeeritud raied vastuolus linna

üldplaneeringuga, ei pea paika. RMK on kohalikku omavalitusust ja selle elanikke igakülgselt

kaasanud raiete planeerimise protsessi. Üldist valla meelsust Käo metsa puudutavatesse

raietesse kinnitab lisaks vallavalitsuse poolt esitatud raiete tingimusele ka 31.01.2022 Tartu

Postimehes ilmunud artikkel. Seega ei pea paika ka kaebaja väide, et metsateatiste nr

50000533621, 50000533623 ja 50000533625 alusel planeeritavatele raietele on kohalik

kogukond ja omavalitus vastu ja soovib, et metsa majandatakse püsimetsana. RMK hinnangul

on kaebaja võrdlus Białowieża rahvuspargi ja Elva linnas asuva metsa vahel äärmiselt kohatu.

2) Kaebaja poolt esitatud H. Õunapi väitest on kaebaja jätnud välja olulise osa, mis aitab öeldud

mõista. Entomoloogi väide oli järgnev: „Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse

mitte torkida, kui teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari

aasta jooksul, inimese kaasabil võib see kesta aastaid“. Kaebaja poolt tsitaadi allikaks olevast

ettekande leheküljelt 8 võib lugeda, et peamine üraskikahjustuste vähendamise võte on üraskite

poolt värskelt asustatud puude eemaldamine üraskite hävitamiseks. Selleks langetatakse

püünispuude näol tüvekahjuritele asustamiseks veebruaris-märtsis värsket metsamaterjali.

Asustatud püünispuud tuleb välja vedada ja saeveskis saagida mõne nädala jooksul pärast puu

asustamist üraskite poolt. Seega on kaebaja tahtlikult esitanud kohtule eksitavat infot ning

kaebaja väide, et raie ei aita üraskikahjustusi vähendada, on vale.

3) Katastriüksusel nr 17001:001:0197 võis kohalik elanik laanerähni näha, kuid see ei tähenda,

et liik seal ka elutseb. Samuti ei pea paika väide, et rähnid tulevad toime üraskikahjustuste

likvideerimisega. Seda on kinnitanud nii H. Õunap, Eesti Maaülikooli metsaentomoloogia

dotsent Ivar Sibul, kui ka Eesti Maaülikooli emeriitdotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja hinnangul ei ole Keskkonnaamet vaidlustatud metsateatisi registreerides toiminud

kooskõlas teemaplaneeringus ja Elva linna üldplaneeringus seatud piirangutega. Riigihalduse

ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 tunnistati aga teemaplaneering kehtetuks.

Käesolevalt on teemaplaneering küll maakonnaplaneeringu lisa, kuid seda vaid selgitava

taustteabena. Sellest ei tulene vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud alale lageraie keeldu.

Lisaks sätestab Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 14.2, et tulenevalt rohkem

kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest vajavad konkreetsete maastike

detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist koostatavates üldplaneeringutes ning neid

sellesse planeeringusse ei kanta. Seega tuli just üldplaneeringus sätestada meetmed säilitamist

vajavate maastike majandamiseks. Aga ka Elva linna üldplaneeringus ei ole sätestatud selliseid

piiranguid raietele nagu kaebaja kaebuse kohaselt vajalikuks peab.

10. Elva linna üldplaneeringu seletuskiri sätestab: „Rohealadel asuvad metsad kuuluvad

säilitamisele, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale. Raiet rohealadel

reguleerivad: 1) LKS § 45 ja Elva linna volikogu vastav määrus (sh Elva-Peedu metsapargis,

kohaliku kaitse all oleval ja kaitse alla võetaval metsapargi alal); 2) MS metsamaal ja metsas

(kui puittaimestik vastab metsa kriteeriumitele metsaseaduse tähenduses).“ Seega ei ole

vastustaja üldplaneeringuga raiet rohealadel välistanud, vaid on oma diskretsiooni metsa

majandamise osas teostanud teisiti, lubades ka rohealadel raied. Seda arvestades ei tähenda

rohealadel olevate metsade säilitamine seda, et metsades ei võiks raiet, sh laeraiet teostada.

Kuivõrd raiete teostamine ei olnud iseenesest keelatud, ei pidanud Keskkonnaamet

metsateatiste registreerimisel täiendavalt kaaluma, kas kavandatavate raietega hõlmatud mets

vajaks suuremat kaitset kui planeeringutes või kaitsealasid valides vajalikuks on peetud.

11. MS § 42 lg 5 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud

alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Asjas puudub vaidlus, et Elva vald on sellise

kooskõlastuse RMK-le 13.01.2022 nõusolekuga nr 5-5/13 andnud. See näitab, et ka Elva valla

hinnangul ei ole vaidlusaluste metsateatistega kavandatavad raied Elva linna üldplaneeringuga

vastuolus. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja sellist kooskõlastust õigusvastaseks. Elva vald

andis registreeritud metsateatiste alusel teostatavateks lageraieteks kooskõlastuse tingimustel,

et säilikpuudena jäävad aladele kasvama kõik märgistatud männid, kased ja haavad (juhul, kui

mõni mänd on jäänud märgistamata, tuleb ka see säilitada) ning raie algusest ja metsa

uuendusistutusest teavitatakse ette vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti. Kohtule ei nähtu, et

Elva valla tingimuslik kooskõlastus väljuks sellisel kujul Elva valla kaalutlusruumist. Niisiis ei

ole metsateatised nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625 Elva linna üldplaneeringuga

vastuolus ega seetõttu õigusvastased.

12. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et Keskkonnaamet ei oleks

metsateatiste registreerimisel hinnanud nendega kavandatud raiete vastavust Elva linna

üldplaneeringule. Erinevalt kaebajast ei pidanud Keskkonnaamet aga raieid üldplaneeringuga

vastuolus olevateks. Lisaks on Keskkonnaamet metsateatiste registreerimisel arvestanud ka

Elva valla kooskõlastuses esitatud täiendavate piirangutega. Keskkonnaamet saab metsateatisi

registreerides arvestada kehtestatud piirangutega, mitte asuda kohaliku omavalitsuse asemel

selles osas õigusruumi kujundama.

13. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise

registreerimata jätmist. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud metsateatise

registreerimist täiendavalt põhjendama. Kuigi kohus nõustub, et lageraie on intensiivne ning

pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, ei muuda see metsateatiste registreerimist

iseenesest õigusvastaseks ega too tingimata kaasa rohealade toimimise olulist kahjustumist.

Olukorras, kus Elva vald on raied kooskõlastanud ning need on kooskõlas MS-is sätestatud

piirangutega raietele, mille eesmärgiks on mh ka lageraiete negatiivsete mõjude vähendamine

(eelkõige metsa uuendamiskohustus, lageraie keeld alade kõrval, mis ei ole uuenenud ning

piirangud raiete suurusele), ei pidanud Keskkonnaamet metsateatisi registreerides täiendavalt

põhjendama, miks raied üldplaneeringu kohaselt lubatud on.

14. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel

kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele

inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning

varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Niisiis ei näe MS enne

metsateatise registreerimist ette täiendava inventeerimise kohustust, kui vastustajal ei ole

põhjendatud kahtlust inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuse osas. Lisaks ei oleks

selline inventeerimise kohustus ka metsateatise registreerimise tähtaegu arvestades praktikas

võimalik. Kohtu hinnangul ei esinenud metsateatiste registreerimisel selliseid asjaolulised,

millest tingituna pidanuks Keskkonnaamet inventeerimise läbi viima. Kuigi kohus nõustub, et

pärast raiete teostamist ei ole Keskkonnaametil võimalik kaebaja soovitud viisil inventeerimist

läbi viia, kuivõrd lageraie tulemusel muutub keskkond täielikult, ei tähenda see seda, et raiete

lubamisest tulnuks enne inventeerimist keelduda. Asjaolu, et kohalik elanik on kinnistul näinud

II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei tähenda, et tegemist oleks selle liigi elupaigaga. Lisaks

ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 2). Seega ka

juhul, kui laanerähnid vaidlustatud metsateatistega hõlmatud eraldistel elutseksid, ei tähenda

see, et metsateatisi ei oleks tohtinud registreerida, kuivõrd tegemist ei olnud kaitsealaga ning ei

nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku pole piisavalt kaitse alla võetud. Lisaks

tuleb siinkohal arvestada, et RMK on vaidlustatud metsateatiste alusel raied planeerinud kuuse-

kooreüraski tõrjeks. Ilma raieteta muutub üraski tegevusel samuti metsa keskkond täielikult,

kuivõrd tegemist on eraldistega, mille peapuuliik on kuusk, mistõttu ka raie tegemata jätmisel

hävineks elupaik ikkagi.

15. Seejuures on RMK-l MS § 42 lg 1 p 1 alusel kohustus tema majandatavat metsa kahjurite,

sh ka kuuse-koore-üraski, eest kaitsta. Kohtul pole alust kahelda, et õigeaegne üraskite poolt

asustatud puude raie on kuuse-kooreüraski tõrjeks tavapärane ja tõhus meetod. Ka kaebaja ise

tugineb entomoloog Heino Õunapi seisukohtadele, kelle hinnangul on peamine tõrjevõte

üraskite poolt värskelt asustatud puude eemaldamine üraskite hävitamiseks. Asjaolu, et kaebaja

viidatud eksperdid on soovitanud metsateatistega hõlmatud metsade inventeerimist, ei tähenda,

et metsateatisi ei oleks võinud enne inventeerimist registreerida. Sellised kaebaja poolt tellitud

hinnangud ei ole haldusorganile siduvad. Haldusorgan peab haldusmenetluses lähtuma

kehtivast õigusest, mitte mõne valdkonna spetsialisti arvamusest. Lisaks on nii A. Palo kui V.

Volke oma hinnangud andnud pärast vaidlustatud metsateatiste registreerimist, mistõttu on igati

asjakohatu Keskkonnaametile nendega vastuolus tegutsemist ette heita.

16. Kohtu hinnangul ei tingi metsateatiste õigusvastasust ka kaebaja väide, et raietel on suur

negatiivne mõju Käo metsale kui elupaigale. Ilmselgelt omavad raied ka raieala ümbritsevale

elupaigale teatavat negatiivset mõju. Siiski ei tähenda see, et metsades ei võiks üldse raieid

teostada. MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev

majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku

mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse

võimaluse. Teatud tingimustel teostatud lageraied ei ole selle eesmärgiga vastuolus. On

paratamatu, et lageraiele järgneval perioodil on metsast tulenev positiivne keskkonnamõju

väiksem. Kohtule ei nähtu, et piirkonna metsateatiste, mis on seejuures väljastatud eelkõige

kuuse-kooreüraski tõrjega seonduvalt, kumuleeruv mõju oleks vaatamata MS regulatsioonile

selline, mis välistaks raiete lubatavuse.

17. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Keskkonnaamet on metsateatised nr 50000533621,

50000533623 ja 50000533625 õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub alus nende

tühistamiseks. Niisiis jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)