3-22-344/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-344

Haldusasi

Päästame

Eesti

Metsad

MTÜ

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000534401

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslik esindaja

Farištamo Eller

Vastustaja

–

Keskkonnaamet,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Sandor Elias

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.10.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet on registreerinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Tartu

maakonna Elva valla riigimetsas katastriüksusel nr 33101:004:0638 04.05.2021 metsateatised

nr 50000481583 ja 50000481171, 05.05.2021 metsateatise nr 50000480789, 17.05.2021

metsateatised nr 50000482781 ja 50000482783, 07.06.2021 metsateatise nr 50000484739,

19.06.2021 metsateatise nr 50000486687, 21.06.2021 metsateatised nr 50000486683 ja

50000486685, 09.08.2021 metsateatised nr 50000495849 ja 50000495851, 27.08.2021

metsateatise nr 50000499247, 30.08.2021 metsateatised nr 50000499265 ja 50000499267 ning

20.01.2022 metsateatise nr 50000534401.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, mh ka metsateatised nr 50000499267,

50000499265, 50000534401 ja 50000486685 50000536795, 50000481583, 50000484739,

50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683,

50000495849, 50000495851 ja 50000499247. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse

korras vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamist.

3. Tallinna Halduskohus 28.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-160 rahuldas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt (sh ka metsateatiste nr 50000499267, 50000499265,

50000534401 ja 50000486685 osas), kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse ülejäänud

metsateatiste osas rahuldamata, kuivõrd RMK väitel olid need raied juba teostatud. Ühtlasi

jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebus korrastada, grupeerides nõuded

eraldiseisvateks liitkaebusteks ning tasuda liitkaebustelt riigilõivud ettenähtud määras.

4. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-22-160 Tallinna Ringkonnakohtule 13.02.2022

määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusele ning taotles kehtivate

metsateatiste osas esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuivõrd kahtles, kas RMK on teostatud

raiete osas esitanud tõesed andmed. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.02.2022 määrusega

kaebaja määruskaebuse ning peatas kõigi vaidlustatud metsateatiste kehtivuse, mille alusel veel

raieid teostatud ei ole.

5. Kaebaja esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena.

Ühe kaebusena taotles kaebaja tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr

50000499267, 50000499265, 50000534401 ja 50000486685 ning tuvastada Keskkonnaameti

registreeritud metsateatiste nr 50000481583, 50000484739, 50000481171, 50000482783,

50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683, 50000495849, 50000495851 ja

50000499247 õigusvastasus.

6. Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega nõuded vastavalt kaebaja esitatud

grupeeringutele eraldi haldusasjadeks. Kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti

registreeritud metsateatised nr 5000049927, 50000499265, 50000534401 ja 50000486685 ning

tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000481583, 50000484739,

50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683,

50000495849, 50000495851 ja 50000499247 õigusvastasus eraldas kohus haldusasjaks nr

3-22-344. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 23.02.2022 eelnimetatud nõuetes menetlusse.

7. Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse kaebusele, milles leidis, et esineb alus kaebuse

osaliseks läbi vaatamata jätmiseks, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav, ja menetluse

lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.

8. Tallinna Halduskohus 14.04.2022 määrusega mh luges kaebus mittetähtaegseks nõudes

tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000499267, 50000499265 ja

50000486685 ning lõpetas vastavas osas haldusasja menetluse, samuti jättis kaebuse läbi

vaatamata nõudes tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000481583,

50000484739, 50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789,

50000486683, 50000495849, 50000495851 ja 50000499247 õigusvastasus. Kokkuvõttes jäi

halduskohtu menetlusse ainult metsateatise nr 50000534401 tühistamise nõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Päästame Eesti Metsad MTÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” (teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asub vaidlustatud

metsateatisega hõlmatud metsaeraldis rohevõrgustiku alal. Nimetatud teemaplaneeringu

seletuskirja kohaselt on rohevõrgustiku määratlemise põhieesmärk fikseerida looduslikest,

pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. Planeeringu

eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku säilimine ja

toimimine. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel

vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada

võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp.

2) Elva vallas kehtiva Konguta valla üldplaneeringu kaardi kohaselt asuvad metsateatised

rohevõrgustiku alal. Konguta valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku

aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks

ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte tüüpidest on

metsakate.

3) Kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik

ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei anna see

alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid.

Seega raieliigist sõltuvalt metsakate kas väheneb või uuendusraie puhul sisuliselt kaob.

(TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Lageraie puhul metsakate ei säili ning taastub alles

aastakümnete järel.

4) Rohevõrgustiku alade määramise eesmärk on rohevõrgustiku toimimise tagamine ja seda

peab ka Keskkonnaamet metsateatisi registreerides arvesse võtma. Rohevõrgustiku alade

lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti

puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Tegemist on

olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist. Kaebajale teada

olevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi

uuendusraieid ning täiendavad lageraied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust

ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida Keskkonnaamet on Elva valla rohevõrgustiku alal

ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis. Lageraie, on olemuselt

niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist.

5) Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas Keskkonnaamet kohtumenetluse kestel ise kehtetuks

metsateatised, mis olid vaidlustatud mh põhjusel, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu

eesmärkidega. Keskkonnaamet väitis, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitas

üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos

olemas. Halduskohus leidis, et Keskkonnaamet oleks nn automatiseeritud menetluse asemel

pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja suhtlema kohaliku omavalitsusega ning

et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi Keskkonnaametile teada olema

(TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11).

6) Maastikuökoloog Lauri Klein on eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“

leidnud, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid

inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (sh majandusmetsad) mahtuma

ühe kolmandiku ruumi sisse.

7) Konguta valla üldplaneeringus seatud piirangud raietele on HMS § 60 lg 2 järgi kõigile

kohustuslikud. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine

on kooskõlas üldplaneeringuga. Arvestades ühel päeval registreeritud metsateatiste arvu, ei ole

eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust üldplaneeringule,

mõjusid kalda veekaitsevööndile ja samal katastriüksusel asuva Konguta loodusala kaitse-

eesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate

raielubade jm haldusaktidega. Vastustaja kaalutlusvead näitavad kogumis seda, et vastustaja ei

olegi asjas tegelikkuses kaalutlusõigust teostanud. Vastustaja on väljastanud metsateatised

automaatselt. Tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat

selget legitimatsiooni. MS ei sisalda asjakohast regulatsiooni, mis delegeeriks metsateatiste

andmise menetluses sisuliste otsuste tegemise tehisintellektile. Tehisintellekt ei saa teha

kaalutlusotsustusi eriti veel keskkonnavaldkonnas.

8) Keskkonnaamet ei ole rohevõrgustike aladel raied lubades metsateatistest nähtuvalt läbi

viinud elustiku inventuuri ja sellest tulenevalt on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata.

Käo metsas on kohalik elanik näinud laanerähni.

9) Keskkonnaamet on jätnud välja selgitamata, kas ja missuguseid liike esineb metsateatisega

nr 50000534401 hõlmatud alal. Varem on juhtunud, et Keskkonnaameti asemel on olulised

asjaolud pidanud välja uurima haldusvälised isikud, sest Keskkonnaamet seda ei tee. Lisaks

asub metsateatis Natura 2000 võrgustiku ala läheduses. Keskkonnaamet on jätnud selle asjaolu

metsateatiste registreerimisel täielikult arvestamata ja loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 tähenduses

kõikvõimalikud mõjud hindamata. Keskkonnaamet oleks pidanud hindama seniste raiete ja

kehtivate metsateatiste alusel planeeritud raiete kumulatiivseid mõjusid.

10. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vaidlusalust metsateatist ei ole registreerinud tehisintellekt. Andmete automaattöötlus

arvutiprogrammi abil ei tähenda nagu oleks tegemist tehisintellekti poolt haldusaktide

andmisega, kuna puudub masinapoolne ise õppimise ja otsustamise protsess. Andmeid, mida

vastustaja ametnikud peaksid saama vastasel juhul erinevaid registreid käsitsi läbi kontrollides,

töötleb arvuti. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning

tekib kaalutlusotsuse tegemise vajadus. Tänu automaattöötlusele ongi õigusaktidega vastuolu

puudumise tuvastamisel võimalik metsateatis juba esitamise päeval registreerida. See ei

tähenda, et süsteem teeks kaalutlusotsuseid või et kõiki asjakohaseid nõudeid arvesse ei võeta.

2) Antud juhul on vaidlusalused metsateatised soodustavateks haldusaktideks ning vastustajal

puudus kohustus üksikasjalikult üles loetleda kõiki õigusakte (sh planeeringuid), mille nõuetele

metsateatised vastavad. Vastustaja on oma kaalutlusi täiendavalt avanud veel kohtumenetluses.

Seega on põhjendamiskohustus täidetud.

3) Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub

vaidlusaluste metsateatiste tööala tõepoolest rohevõrgustiku alal, ent maakonnaplaneering ei

keela raiete teostamist täielikult. Vältida tuleb läbivaid lageraiealasid. Antud juhul ei ole

tegemist läbiva lageraiega. Metsateatiste kumulatiivne tööala moodustab nii katastriüksusest

kui ka piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. Konguta valla üldplaneeringu kohaselt

asub vaidlusaluste metsateatiste tööala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks mõeldud

metsamaal. Üldplaneering sätestab samuti läbivate lageraiealade vältimise põhimõtte. Sanitaar-

ega lageraie ei lähe vastuollu ka üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud metsamaa maakasutuse

põhimõtetega, kuivõrd mets säilib. Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada

rohevõrgustiku eesmärkide kaudu raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud

ja -piirangud on omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest

määrama asuda. Rohevõrgustikes ei ole üleüldiselt raie keelatud ning rohevõrgustik ei hõlma

ainult metsamaad. Kaebaja võrdsustab sisuliselt rohevõrgustiku ala sihtkaitsevööndiga, millel

puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud rohevõrgustike määramise

eesmärgiks. Kaebaja viidatud teemaplaneering on kehtetu.

4) Kui raieala jääb kaitstava liigi elupaika või leiukohta ja kavandatakse sanitaarraiet, siis on

vastustaja sõltuvalt liigist vajadusel raiele tingimusi seadnud või keelanud. Võrdlus

haldusasjaga 3-20-245 ei ole kohane, kuivõrd see hõlmas linnas asuvat võrdlemisi väikest

kinnistut. Samuti on metsaomanikul/raie teostajal kohustus igal juhul järgida ka „Metsa

majandamise eeskirja“ sätestatud raietingimusi.

5) Vastustaja ei ole uurimiskohustust rikkunud. MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel

tegema elustiku inventuuri. Kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine eeldaks

kohtupraktika kohaselt põhjendatud kahtluse esinemist. Vastustajal ei lasu arvestades eriti

metsateatise menetlemise piiratud tähtaega, kohustust asuda metsateatiste tööalasid koha peal

läbi uurima ja kontrollima. Vastustaja saab raie õigusaktidele vastavuse kontrollimisel lähtuda

kehtivatest looduskaitselistest piirangutest ning võimalike täiendavate loodusobjektide kaitse

alla võtmiseks on LKS-is ette nähtud eraldi menetlus, mida ei viida läbi metsateatise menetluse

raames.

6) Metsateatised ei oma nähtavat ebasoodsat mõju Natura 2000 alale. Konguta loodusala ongi

moodustatud kindlaks määratud piirides ja kaitse-eesmärgiks oleva liigi kaitseks. Vaidlustatud

metsateatise tööala Natura 2000 aladele ei ulatu ja ei ole kuidagi nähtav oluline ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Alusetu on Natura 2000 alast väljapoole jäävatel

aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 alade.

7) Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu käsitlusest konfliktide kohta ei saa

mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise keeldu ega isegi soovitust. Kaebaja viidatud L. Kleini

eksperdihinnang käsitleb lageraiet hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine). Pealegi

kritiseerib eksperdihinnang pigem kehtivat õigust ehk kõnealusel eksperdihinnangul võib olla

tähendus mõnesuguses seadusandlikus menetluses, mitte aga vaidluses metsateatiste

õiguspärasuse üle, sest Keskkonnaamet saab lähtuda üksnes kehtivast õigusest. Kaebaja

käsitlus raiete lubamatusest eeldaks kehtiva õigusruumi täielikku ümberkorraldamist ning ei

ole kohane ette heita, et vastustaja tegutseb metsateatisi registreerides kehtiva õiguse piirides.

11. RMK leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Rohevõrgustike planeerimisjuhendist lähtuvalt tähendab praktikas õigusselguse põhimõtte

järgimine rohevõrgustikesse kuuluvatel aladel kehtivate piirangute määratlemisel eelkõige

seda, et vältida tuleb sõnastust, millest ei ole üheselt arusaadav, kas tegemist on soovituse või

konkreetse nõudega. Lisaks tuleb antud juhendist lähtuvalt vältida piirangute sõnastamist viisil,

mis ei võimalda aru saada millistel juhtudel neid kohaldatakse. Konguta valla üldplaneeringust

tulenevad ei ole metsa uuendamist käsitlevad tingimused kõige selgemini sõnastatud. RMK on

üldplaneeringut tõlgendanud selliselt, et lageraie on endise Konguta valla territooriumil

lubatud. Sarnased üldplaneeringu punktid on ka endise Rõngu valla üldplaneeringus.

Õigusselguse saamiseks küsis RMK Elva Vallavalitsuselt Rõngu valla üldplaneeringu kohta

selgitust. Elva vald kinnitas, et üldplaneering ei keela metsade majandamisel ühtegi raieliiki ka

rohevõrgustiku alal.

2) Kaebaja hinnangul oleks pidanud Keskkonnaamet 336,49 hektari suurusel katastriüksusel

33101:004:0638 hindama keskkonnamõjusid. RMK hinnangul on Keskkonnaamet seda läbi

Koguta looduskaitseala kaitse-eeskirja ka teinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja hinnangul ei ole Keskkonnaamet vaidlustatud metsateatisi registreerides toiminud

kooskõlas teemaplaneeringus ja Konguta valla üldplaneeringus seatud piirangutega.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 tunnistati aga teemaplaneering

kehtetuks. Käesolevalt on teemaplaneering küll maakonnaplaneeringu lisa, kuid seda vaid

selgitava taustteabena. Sellest ei tulene vaidlusaluse metsateatisega hõlmatud alale lageraie

keeldu. Lisaks sätestab Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 14.2, et tulenevalt

rohkem kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest vajavad konkreetsete

maastike detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist koostatavates üldplaneeringutes

ning neid sellesse planeeringusse ei kanta. Seega tuli just üldplaneeringus sätestada meetmed

säilitamist vajavate maastike majandamiseks. Aga ka Konguta valla üldplaneeringus ei ole

sätestatud selliseid piiranguid raietele nagu kaebaja kaebuse kohaselt vajalikuks peab.

13. Konguta valla üldplaneeringu seletuskiri sätestab mh, et rohelise võrgustiku üldiseks

kasutustingimuseks on senise maakasutuse säilitamine ning võrgustiku aladele jäävate metsa-

ja põllumaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade

lausülesharimist. Täiendavaid piiranguid raietele Konguta valla üldplaneeringust ei tulene.

Seega ei ole vastustaja üldplaneeringuga raiet rohealadel välistanud, vaid on oma diskretsiooni

metsa majandamise osas teostanud teisiti, lubades ka rohealadel raied. Seda arvestades ei

tähenda rohelise võrgustiku aladel oleva maakasutuse säilitamine seda, et metsades ei võiks

raiet, sh laeraiet teostada. Üldplaneering keelab vaid rohelise võrgustiku aladel läbivad

lageraied. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatis oleks osa rohelist võrgustiku läbivast

lageraiest. Kohus märgib, et Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid

üldplaneeringus kehtestatud piirangutega, mitte asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas

õigusruumi kujundama.

14. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise

registreerimata jätmist. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud metsateatise

registreerimist täiendavalt põhjendama. Asjaolu, et Keskkonnaamet on metsateatise

õigusaktidele vastavuse hindamisel kasutanud automaatsüsteemi, mille seadistamisel on

Keskkonnaamet seejuures teostanud haldusorganina kaalutlusõigust, ei muuda metsateatise

registreerimist õigusvastaseks. Selline süsteem ei ole käsitletav tehisintellektina.

15. Kuigi kohus nõustub, et lageraie on intensiivne ning pikaajaliste mõjudega

metsamajandamise viis, ei muuda see metsateatise registreerimist iseenesest õigusvastaseks ega

too tingimata kaasa rohelise võrgustiku alade toimimise olulist kahjustumist. Olukorras, kus

metsateatise alusel kavandatav raie on kooskõlas MS-is sätestatud piirangutega raietele, mille

eesmärgiks on mh ka lageraiete negatiivsete mõjude vähendamine (eelkõige metsa

uuendamiskohustus, lageraie keeld alade kõrval, mis ei ole uuenenud ning piirangud raiete

suurusele), ei pidanud Keskkonnaamet metsateatisi registreerides täiendavalt põhjendama,

miks raied üldplaneeringu kohaselt lubatud on.

16. See, et vaidlustatud metsateatisega hõlmatud ala asub Konguta loodusalast, mis on Natura

2000 võrgustiku ala, enam kui 2 km kaugusel, ei mõjuta kohtu hinnangul metsateatise

registreerimise õiguspärasust. Sellise vahemaa puhul ei ole põhjust pidada raie mõju Natura

alale märkimisväärseks.

17. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel

kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele

inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning

varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Niisiis ei näe MS enne

metsateatise registreerimist ette täiendava inventeerimise kohustust, kui vastustajal ei ole

põhjendatud kahtlust inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuse osas. Lisaks ei oleks

selline inventeerimise kohustus ka metsateatise registreerimise tähtaegu arvestades praktikas

võimalik. Kohtu hinnangul ei esinenud metsateatise registreerimisel selliseid asjaolulised,

millest tingituna pidanuks Keskkonnaamet inventeerimise läbi viima. Asjaolu, et kohalik elanik

on kinnistul näinud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei tähenda, et tegemist oleks selle liigi

elupaigaga. Lisaks ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48

lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid vaidlustatud metsateatisega hõlmatud eraldistel

elutseksid, ei tähenda see, et metsateatist ei oleks tohtinud registreerida, kuivõrd tegemist ei

olnud kaitsealaga ning ei nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku pole piisavalt

kaitse alla võetud.

18. MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev

majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku

mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse

võimaluse. MS-ga kooskõlas teostatud lageraied ei ole selle eesmärgiga eelduslikult vastuolus.

On paratamatu, et lageraiele järgneval perioodil on metsast tulenev positiivne keskkonnamõju

väiksem. Kohtule ei nähtu, et piirkonna metsateatiste kumuleeruv mõju oleks vaatamata nende

kooskõlale MS regulatsiooniga niivõrd negatiivne, et see välistaks raiete lubatavuse.

19. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Keskkonnaamet on metsateatise nr 50000534401

õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Niisiis jääb kaebus

rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)