3-22-349/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-349

Haldusasi

Päästame

Eesti

Metsad

MTÜ

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000530825

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslik esindaja

Farištamo Eller

Vastustaja

–

Keskkonnaamet,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Sandor Elias

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.10.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet on registreerinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Tartu

maakonna Elva valla riigimetsas 04.08.2021 metsateatised nr 50000494731, 50000494733,

50000494735 ja 50000494737, 19.09.2021 metsateatise nr 50000503973 ning 04.01.2022

metsateatise nr 50000530825.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, mh ka metsateatised nr 50000530825,

50000494731, 50000494733, 50000494735, 50000494737 ja 50000503973. Ühtlasi taotles

kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamist.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt (sh ka metsateatiste nr 50000530825, 50000494731, 50000494733, 50000494735,

50000494737 ja 50000503973 osas). Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebus korrastada, grupeerides nõuded eraldiseisvateks liitkaebusteks ning tasuda

liitkaebustelt riigilõivud ettenähtud määras.

4. Kaebaja esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena.

Ühe liitkaebusena taotles kaebaja tühistada metsateatised nr 50000530825, 50000494731,

50000494733, 50000494735, 50000494737 ja 50000503973.

5. Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega kaebaja nõuded vastavalt kaebaja

esitatud grupeeringutele eraldi haldusasjadeks. Kaebus nõudes tühistada metsateatised nr

50000530825, 50000494731, 50000494733, 50000494735, 50000494737 ja 50000503973

eraldas kohus haldusasjaks nr 3-22-349. Tallinna Halduskohus võttis 23.02.2022 määrusega

kaebuse eelnimetatud nõudes menetlusse.

6. Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse kaebusele, milles leidis, et esineb alus menetluse

osaliseks lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.

7. Tallinna Halduskohus 14.04.2022 määrusega mh luges kaebuse nõudes tühistada

Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000494731, 50000494733, 50000494735,

50000494737 ja 50000503973 mittetähtaegseks ning lõpetas vastavas osas haldusasja

menetluse. Kokkuvõttes jäi halduskohtu menetlusse ainult metsateatise nr 50000530825

tühistamise nõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Päästame Eesti Metsad MTÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” (teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asub vaidlustatud

metsateatisega hõlmatud metsaeraldis rohevõrgustiku alal. Nimetatud teemaplaneeringu

seletuskirja kohaselt on rohevõrgustiku määratlemise põhieesmärk fikseerida looduslikest,

pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. Planeeringu

eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku säilimine ja

toimimine. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel

vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada

võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp.

2) Elva vallas kehtiva Rõngu valla üldplaneeringu kaardi kohaselt asuvad metsateatised

rohevõrgustiku alal. Rõngu valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku

aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks

ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte tüüpidest on

metsakate.

3) Kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik

ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei anna see

alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid.

Seega raieliigist sõltuvalt metsakate kas väheneb või uuendusraie puhul sisuliselt kaob.

(TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Lageraie puhul metsakate ei säili ning taastub alles

aastakümnete järel.

4) Rohevõrgustiku alade määramise eesmärk on rohevõrgustiku toimimise tagamine ja seda

peab ka Keskkonnaamet metsateatisi registreerides arvesse võtma. Rohevõrgustiku alade

lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti

puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Tegemist on

olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist. Kaebajale teada

olevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi

uuendusraieid ning täiendavad lageraied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust

ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida Keskkonnaamet on Elva valla rohevõrgustiku alal

ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt

rohevõrgustiku toimimist.

5) Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas Keskkonnaamet kohtumenetluse kestel ise kehtetuks

metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu

üldplaneeringu eesmärkidega. Keskkonnaamet väitis, et asjaomane üldplaneering on liiga

ebamäärane, ja eitas üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu

hinnangul oli seos olemas. Halduskohus leidis, et Keskkonnaamet oleks nn automatiseeritud

menetluse asemel pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja suhtlema kohaliku

omavalitsusega ning et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi

Keskkonnaametile teada olema (TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11).

6) Maastikuökoloog Lauri Klein on eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“

leidnud, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid

inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (sh majandusmetsad) mahtuma

ühe kolmandiku ruumi sisse.

7) Teemaplaneeringus ja üldplaneeringus seatud piirangud raietele on HMS § 60 lg 2 järgi

kõigile kohustuslikud. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie

tegemine on kooskõlas üldplaneeringuga. Arvestades ühel päeval registreeritud metsateatiste

arvu, ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust

üldplaneeringule, mõjusid kalda veekaitsevööndile ja samal katastriüksusel asuva Võrtsjärve

linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses

olevate ja olemasolevate raielubade jm haldusaktidega. Vastustaja kaalutlusvead näitavad

kogumis seda, et vastustaja ei olegi asjas tegelikkuses kaalutlusõigust teostanud. Vastustaja on

väljastanud metsateatised automaatselt. Tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab

põhiseadusest tulenevat selget legitimatsiooni. Metsaseadus (MS) ei sisalda asjakohast

regulatsiooni, mis delegeeriks metsateatiste andmise menetluses sisuliste otsuste tegemise

tehisintellektile. Tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi eriti veel keskkonnavaldkonnas.

8) Keskkonnaamet ei ole rohevõrgustike aladel raied lubades metsateatistest nähtuvalt läbi

viinud elustiku inventuuri ja sellest tulenevalt on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata.

Käo metsas on kohalik elanik näinud laanerähni.

9) Keskkonnaamet ei ole nõuetekohaselt hinnanud ega kaalunud mõjusid rohevõrgustiku

toimimisele, samuti on jätnud välja selgitamata, kas ja missuguseid liike esineb vaidlustatud

metsateatisega hõlmatud alal. Varem on juhtunud, et Keskkonnaameti asemel on olulised

asjaolud pidanud välja uurima haldusvälised isikud, sest Keskkonnaamet seda ei tee.

10) Lisaks asub metsateatis Natura 2000 võrgustiku ala läheduses. Keskkonnaamet on jätnud

selle asjaolu metsateatiste registreerimisel täielikult arvestamata ja loodusdirektiivi artikli 6 lg

3 tähenduses kõikvõimalikud mõjud hindamata. Keskkonnaamet oleks pidanud hindama

seniste raiete ja kehtivate metsateatiste alusel planeeritud raiete kumulatiivseid mõjusid.

9. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vaidlusalust metsateatist ei ole registreerinud tehisintellekt. Andmete automaattöötlus

arvutiprogrammi abil ei tähenda nagu oleks tegemist tehisintellekti poolt haldusaktide

andmisega, kuna puudub masinapoolne ise õppimise ja otsustamise protsess. Andmeid, mida

vastustaja ametnikud peaksid saama vastasel juhul erinevaid registreid käsitsi läbi kontrollides,

töötleb arvuti. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning

tekib kaalutlusotsuse tegemise vajadus. Tänu automaattöötlusele ongi õigusaktidega vastuolu

puudumise tuvastamisel võimalik metsateatis juba esitamise päeval registreerida. See ei

tähenda, et süsteem teeks kaalutlusotsuseid või et kõiki asjakohaseid nõudeid arvesse ei võeta.

2) Antud juhul on vaidlusalused metsateatised soodustavateks haldusaktideks ning vastavalt

vastustajal puudus kohustus üksikasjalikult üles loetleda kõiki õigusakte, mille nõuetele

metsateatised vastavad. Vastustaja on oma kaalutlusi täiendavalt avanud veel kohtumenetluses.

Seega on põhjendamiskohustus täidetud.

3) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja Rõngu valla üldplaneeringu kohaselt asub

vaidlusaluse metsateatise tööala rohevõrgustiku alal, ent kumbki planeering ei keela rohelise

võrgustiku alal lageraiet. Vältida tuleb läbivaid lageraiealasid, mida antud juhul ei moodustu.

Raie ei ohusta kuidagi rohevõrgustiku toimimist ega terviklikkust. Raied moodustavad kogu

piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses

tuletada rohevõrgustiku eesmärkide kaudu raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole.

Raiekeelud ja -piirangud on omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute

kehtestajate eest määrama asuda. Kaebaja võrdsustab sisuliselt rohevõrgustiku ala

sihtkaitsevööndiga, millel puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud

rohevõrgustike määramise eesmärgiks. Kaebaja viidatud teemaplaneering on kehtetu.

4) Metsateatised ei oma nähtavat ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. Võrtsjärve linnu- ja

loodusala ongi moodustatud kindlaks määratud piirides ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide

kaitseks. Antud metsateatise tööala Natura 2000 aladele ei ulatu ja ei ole kuidagi nähtav oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Alusetu on Natura 2000 alast

väljapoole jäävatel aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 alade ja seal

paiknevate kaitstavate loodusobjektide puhul, sh mõju hindamise kontekstis.

5) MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel elustiku inventuuri teostama. Kehtivatest

inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine eeldaks põhjendatud kahtluse esinemist. Vastustajal

ei lasu, arvestades eriti metsateatise menetlemise piiratud tähtaega, võimalust ega kohustust

asuda metsateatiste tööalasid koha peal läbi uurima ja kontrollima. Vastustaja saab raie

õigusaktidele vastavuse kontrollimisel lähtuda kehtivatest looduskaitselistest piirangutest ning

võimalike täiendavate loodusobjektide kaitse alla võtmiseks on LKS-is ette nähtud eraldi

menetlus, mida ei viida läbi metsateatise menetluse raames.

6) Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu lk 39 käsitlusest konfliktide kohta

ei saa mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise täielikku keeldu ega ka soovitust selleks.

Kaebaja viidatud Lauri Kleini eksperdihinnang käsitleb lageraiet hoopis teises kontekstis

(karjääri rajamine). Pealegi kritiseerib eksperdihinnang pigem kehtivat õigust, kuid

Keskkonnaamet saab lähtuda üksnes kehtivast õigusest.

10. RMK leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

Rohevõrgustike planeerimisjuhendist lähtuvalt tähendab praktikas õigusselguse põhimõtte

järgimine rohevõrgustikesse kuuluvatel aladel kehtivate piirangute määratlemisel eelkõige

seda, et vältida tuleb sõnastust, millest ei ole üheselt arusaadav, kas tegemist on soovituse või

konkreetse nõudega. Lisaks tuleb antud juhendist lähtuvalt vältida piirangute sõnastamist viisil,

mis ei võimalda aru saada millistel juhtudel neid kohaldatakse. Rõngu valla üldplaneeringust

tulenevad ei ole metsa uuendamist käsitlevad tingimused kõige selgemini sõnastatud. RMK on

üldplaneeringut tõlgendanud selliselt, et lageraie on endise Rõngu valla territooriumil lubatud.

Õigusselguse saamiseks küsis RMK Elva Vallavalitsuselt Rõngu valla üldplaneeringu kohta

selgitust. Elva Vallavalitsuse 23.03.2022 kirja nr 6-2/22 kohaselt ei ole kavandatavad ja

teostatud raied vastuolus valla üldplaneeringuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja hinnangul ei ole Keskkonnaamet vaidlustatud metsateatisi registreerides toiminud

kooskõlas teemaplaneeringus ja Rõngu valla üldplaneeringus seatud piirangutega. Riigihalduse

ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 tunnistati aga teemaplaneering kehtetuks.

Käesolevalt on teemaplaneering küll maakonnaplaneeringu lisa, kuid seda vaid selgitava

taustteabena. Sellest ei tulene vaidlusaluste metsateatisega hõlmatud alale lageraie keeldu.

Lisaks sätestab Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 14.2, et tulenevalt rohkem

kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest vajavad konkreetsete maastike

detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist koostatavates üldplaneeringutes ning neid

sellesse planeeringusse ei kanta. Seega tuli just üldplaneeringus sätestada meetmed säilitamist

vajavate maastike majandamiseks. Aga ka Rõngu valla üldplaneeringus ei ole sätestatud

selliseid piiranguid raietele nagu kaebaja kaebuse kohaselt vajalikuks peab.

12. Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri sätestab mh, et rohelise võrgustiku üldiseks

kasutustingimuseks on senise maakasutuse säilitamine ning võrgustiku aladele jäävate metsa-

ja põllumaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade

lausülesharimist. Täiendavaid tingimusi, sh piiranguid, raietele Rõngu valla üldplaneeringust

ei tulene. Seega ei ole vastustaja üldplaneeringuga raiet rohealadel välistanud, vaid on oma

diskretsiooni metsa majandamise osas teostanud teisiti, lubades ka rohealadel raied. Seda

arvestades ei tähenda rohelise võrgustiku aladel oleva maakasutuse säilitamine seda, et

metsades ei võiks raiet, sh laeraiet teostada. Üldplaneering keelab vaid rohelise võrgustiku

aladel läbivad lageraied. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatis oleks osa rohelist

võrgustiku läbivast lageraiest. Kohus märgib, et Keskkonnaamet saab metsateatisi

registreerides arvestada vaid üldplaneeringus kehtestatud piirangutega, mitte asuda kohaliku

omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama.

13. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise

registreerimata jätmist. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud metsateatise

registreerimist täiendavalt põhjendama. Asjaolu, et Keskkonnaamet on metsateatise

õigusaktidele vastavuse hindamisel kasutanud automaatsüsteemi, mille seadistamisel on

Keskkonnaamet seejuures teostanud haldusorganina kaalutlusõigust, ei muuda metsateatise

registreerimist õigusvastaseks. Selline süsteem ei ole käsitletav tehisintellektina.

14. Kuigi kohus nõustub, et lageraie on intensiivne ning pikaajaliste mõjudega

metsamajandamise viis, ei muuda ka see metsateatise registreerimist iseenesest õigusvastaseks

ega too tingimata kaasa rohelise võrgustiku alade toimimise olulist kahjustumist. Olukorras,

kus metsateatise alusel kavandatav raie on kooskõlas MS-is sätestatud piirangutega raietele,

mille eesmärgiks on mh ka lageraiete negatiivsete mõjude vähendamine (eelkõige metsa

uuendamiskohustus, lageraie keeld alade kõrval, mis ei ole uuenenud ning piirangud raiete

suurusele), ei pidanud Keskkonnaamet metsateatisi registreerides täiendavalt põhjendama,

miks raied üldplaneeringu kohaselt lubatud on.

15. See, et vaidlustatud metsateatisega hõlmatud ala asub Võrtsjärve linnu- ja loodusalast, mis

on Natura 2000 võrgustiku ala, enam kui 1,5 km kaugusel, ei mõjuta kohtu hinnangul

metsateatise registreerimise õiguspärasust. Sellise vahemaa puhul ei ole põhjust pidada raie

mõju Natura alale märkimisväärseks.

16. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel

kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele

inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning

varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Niisiis ei näe MS enne

metsateatise registreerimist ette täiendava inventeerimise kohustust, kui vastustajal ei ole

põhjendatud kahtlust inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuse osas. Lisaks ei oleks

selline inventeerimise kohustus ka metsateatise registreerimise tähtaegu arvestades praktikas

võimalik. Kohtu hinnangul ei esinenud vaidlustatud metsateatise registreerimisel selliseid

asjaolulised, millest tingituna pidanuks Keskkonnaamet inventeerimise läbi viima. Asjaolu, et

kohalik elanik on kinnistul näinud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei tähenda, et tegemist

oleks selle liigi elupaigaga. Lisaks ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla

võtta (LKS § 48 lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid vaidlustatud metsateatisega hõlmatud

eraldistel elutseksid, ei tähenda see, et metsateatist ei oleks tohtinud registreerida, kuivõrd

tegemist ei olnud kaitsealaga ning ei nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku

pole piisavalt kaitse alla võetud.

17. MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev

majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku

mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse

võimaluse. MS-ga kooskõlas teostatud lageraied ei ole selle eesmärgiga eelduslikult vastuolus.

On paratamatu, et lageraiele järgneval perioodil on metsast tulenev positiivne keskkonnamõju

väiksem. Kohtule ei nähtu, et piirkonna metsateatiste kumuleeruv mõju oleks vaatamata nende

kooskõlale MS regulatsiooniga niivõrd negatiivne, et see välistaks raiete lubatavuse.

18. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Keskkonnaamet on metsateatise nr 50000530825

õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Niisiis jääb kaebus

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)