2-22-12943/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-22-12943

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12943 Tsiviilasi M. B. avaldus abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M. B. (XXX kodanik; sünniaeg XXX.a; Eesti isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); Puudutatud isik: L. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Ärakuulamise aeg 20.09.2022. a RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M. B. `i avaldus. 2. Lubada M. B. `il (XXX kodanik, sünniaeg XXX. a, Eesti isikukood XXX) abielluda Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita L.T. (isikukood XXX). 3. Kohtu luba kehtib kuus kuud alates määruse tegemisest. 4. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 5. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. 6. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M. B. esitas 01.09.2022. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja avalduse abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Tadžikistani kodanik, kes viibib Eestis viisa alusel. Avaldaja soovib abielluda Eesti kodaniku L. T.. Abielu soovitakse sõlmida Eestis, Tartu perekonnaseisuametis. Avaldaja

2 elukohariik, XXX, ei väljasta abieluvõimetõendit, mistõttu pöördus avaldaja abiellumiseks loa saamiseks kohtu poole. 2. Kohus võttis M. B. `i 08.09.2022. a määrusega menetlusse. 3. 20.09.2022. a kohtuistungil kuulas kohus avaldaja M. B. `i ja puudutatud isiku L. T.i isiklikult ära. Avaldaja M. B. jäi kohtule esitatud avalduse juurde. Avaldaja täpsustas, et ta on Eestis viibinud tööviisaga umbes kolm aastat. L. T.ga on ta tuttav üle kahe aasta. Ta soovib L. T.ga abielluda, et luua pere. Ta oli XXX abielus, aga juba aastaid ei elanud nad abikaasaga koos ja sel aastal nende abielu lahutati ametlikult. Avaldaja kinnitas, et ei esine sellist asjaolu, mis takistaks tal XXX õiguse järgi abielluda. Puudutatud isik L. T. avaldas, et soovib M. B. iga abielluda ühise pere loomise eesmärgil. Nad soovivad last saada.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et M. B. `i avaldus on võimalik rahuldada. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukohavõi kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Osundatud paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja M. B. on XXX kodanik, sündinud XXX. a (tl 7). Avaldajale on väljastatud Eesti viisa, mis kehtib kuni 03.07.2023. a (tl 3). Avaldaja oli abielus, aga 25.05.2022. a on abielu XXX Vabariigi perekonnaseisuasutuses lahutatud ( tl 5). Kohtu ärakuulamisel kinnitas M. B. , et ta ei ole praegu abielus ning ei esine seaduse järgi takistusi tema abiellumiseks. Avaldaja on põhjendanud, et tema kodakondsusriik XXX abieluvõimetõendit ei väljasta. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võib Eestis kehtiva perekonnaseaduse § 10 järgi abielu kehtetuks tunnistada või mille esinemisel on sama seaduse § 11 järgi abielu tühine. Avaldaja M. B. ja puudutatud isik L. T. kinnitasid kohtuistungil, et nende abielu sõlmimise eesmärk on ühise pere loomine ja lapse saamine. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et avaldus on võimalik rahuldada ja anda avaldajale luba puudutatud isikuga Eestis abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus asja menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv, mis jääb avaldaja kanda. Muid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega

3 kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Isikule abiellumiseks loa andmise määrusega ei kitsendata ühegi isiku õigusi ning seaduses ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust sellise määruse peale. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Tulenevalt TsMS §-st 478 lg-st 4 kuulub kohtumäärus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik