1-08-16012/15 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-16012 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.L

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 14.07.2008 ja lõpp 08.09.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada P.L

(isikukood xxx) temale Tartu Maakohtu 03.12.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata P.L-ile katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada P.L katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 –

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada P.L katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata P.L kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt

määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada P.L karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Rahuldada van

deadvokaadi vanemabi Irina

GROMTSEVI taotlus ja määrata tema poolt

P.L-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 600 (kuussada) krooni (s.h. istungiks ettevalmistamine 250 krooni,

istungil osalemine 250

krooni, käibemaks 100 krooni).

Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu

summas 600 (kuussada) krooni Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §274 lg.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 26 päeva alates 14.07.2008.

3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Tartu Vanglas osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis

Agressiivsuse asendamise treening ja töötas majandusabitöölisena. Töölt vabastati kinnipeetav seoses ümberpaigutamisega Viru Vanglasse. Viru Vanglas on kinnipeetav paigutatud avavanglaosakonda, kus töötab pesumaja transporditöölisena. Kinnipeetav on

käinud lühiajalisel väljasõidul, probleeme ei esinenud. Kinnipeetav on jätkanud

võlanõuete tasumist, need arvestatakse tema palgast maha. Kinnipeetava suhted lähedastega on regulaarsed, suheldakse kirja teel. Kinnipeetaval oli enne vangistust pikaajaline alkoholi tarvitamise periood, alkohol oli stressi maandajaks. Alkoholijoobes on kinnipeetaval esinenud enesevalitsuse kaotamist ja agressiivsust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanemise järel on kinnipeetaval olemas

elamispind, toidu ja muu esmavajalikuga kindlustavad teda esimese töötasu

laekumiseni vanemad. Vabastamine enne tähtaega annaks talle parema võimaluse

stabiilse elurütmi saavutamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end

Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemisest arvates, läbida

sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus

asuda elama vanemate juurde. Tegemist on 2-korruselise värskelt renoveeritud eramajaga, kus elamistingimused on head. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx. Tööandja sõnul on kinnipeetav tubli tööline ja ta on

endisele töökohale tagasi oodatud. Vabaduses võivad kinnipeetava käitumist negatiivselt mõjutada kriminaalse taustaga sõprade olemasolu ja võimaliku alkoholi tarbimise aktiviseerumine, samuti narkootiliste ainete taastarvitama hakkamine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P.L taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et

käesolevaks ajaks on tal vanglas läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ja vabanemise korral asub ta koheselt tööle.

Prokuröri abi Ave Arnim nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku panna kinnipeetavale samad lisakohustused, mis on kirjas kriminaalhooldusametniku arvamuses.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis maakohtu istungil, et kõik eeldused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on täidetud ja ta toetas taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras

karistatud kuus korda, viibib ta vangistuses esimest korda. Vangistuses on

kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt ja distsiplinaarkorras ta karistatud ei ole. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 08.09.2011.

Kuigi korduvkaristatus on ilmselgelt selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, arvestab maakohus ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 10 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja

järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 10 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma vanemate juurde eramajja, kus elamistingimused on head. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud töökoht xxx-s, kus kinnipeetav on ka varem töötanud. Kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt võivad kinnipeetava käitumist

vabaduses negatiivselt mõjutada kriminaalse taustaga sõprade olemasolu ning

võimalik alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Maakohus nõustub

5

kriminaalhooldusametniku selles osas, et nimetatud asjaolud suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Samas nähtub asja materjalidest, et vangistuse ajal on

kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ja jätkanud töötamist. Maakohus leiab, et uute kuritegude riski on võimalik alandada katseajaks lisakohustuste panemisega kinnipeetavale.

Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb vangistusest käesoleval ajal katseajaga 1

aasta, on ühiskond seoses kontrolli ja järelevalve teostamisega kinnipeetava üle vähem ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk madalam.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud, et tema probleemide põhjuseks oli suurel määral alkohol. Samuti on kinnipeetaval olnud narkootikumide tarvitamise perioode. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses

legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete

tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab

kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on

vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi

6 osutamiseks 600 krooni. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning leiab, et seoses taotluse rahuldamisega tuleb kaitsjatasu jätta Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 07.12.2010

№oremreferent

Liivi Õun