2-22-13146/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13146 Kohtuasi M. D. hagi A. S. vastu isaduse tuvastamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. D. (isikukood XXX) Kostja A. S. (sünniaeg XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast M. D. hagi A. S.vastu isaduse tuvastamiseks. 2. Jätta menetluskulud M. D.kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

2 (3) 1. M. D. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles taotleb isaduse tuvastamist. Avalduse kohaselt oli A. S. ema kasvatada, kuid lapse ema suri 18. augustil 2021. Pärast seda on last kasvatanud vanaema S.S., kuid vanaema on haige ja nad elavad Ukraina okupeeritud territooriumil XXX. Soov on, et peale 18-aastaseks saamist tuleb A. elama hageja juurde.

2. Kohus jättis 6. septembri 2022 määrusega hagiavaldus käiguta ning määras tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas kohus, et Eesti-Ukraina õigusabilepingust (Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades) tulenevalt võib olla isaduse tuvastamise asju pädev lahendama Ukraina kohus.

3. Hageja esitas kohtule 13. septembril 2022 vastuse, milles märkis, et ta taotleb, et kohus tuvastaks, et laps põlvneb hagejast. Lapse ema teatas hagejale, et lapse isa on hageja. Lapse sünnitunnistusele on lapse isana kantud tema vanaisa V.S.. Kuna lapse ema O. S. suri eelmisel aastal, siis kasvatavad last vanaema S. S. ja vanaisa V. S.kes on pensionärid ja nende tervis pole kiita. Hageja leppis vanaema ja vanaisaga kokku, et laps lõpetab kooli Ukrainas XXX ning peale seda tuleks laps Eestisse ja prooviks astuda ülikooli. Laps on Ukraina kodanik ja elab hetkel Ukrainas XXX (XXX). Kuna seal käib aktiivne sõjategevus ja Ukraina selle poole peale, mis on vaba, ei ole võimalik minna, siis asjaajamine Ukraina võimudega pole võimalik. Hetkel viibib laps Eestis.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest asi ei allu Eesti kohtule.

5. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Laps on Ukraina kodanik, mistõttu tuleb kohtualluvust kontrollida Eesti-Ukraina õigusabilepingu järgi. Õigusabilepingu artikkel 28 p 1 sätestab, et isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi. Punkt 3 sätestab, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Punkti 5 kohaselt on artikli punktis 1 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Punkt 6 sätestab, et kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud käesoleva artikli punktide 1 ja 4 järgimise korral.

Hageja avaldas kohtule, et laps on Ukraina kodanik ja elab Ukrainas XXX. Kuna laps on Ukraina kodanik ja elab hageja avaldatu kohaselt Ukrainas, siis on Eesti-Ukraina õigusabilepingu artikkel 28 p-de 1 ja 6 kohaselt isaduse tuvastamise ja vaidlustamise asja pädev lahendama Ukraina kohus. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3 (3) Kohus selgitab, et hagejal on võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tagastab kohus TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel hagiavalduse koos lisadega hagejale pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6). Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik