2-21-5641/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5641

Tsiviilasi

V Bi hagi AS-i LTH-Baas vastu töölepingu

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja

hüvitistenõudes

Tsiviilasja hind

54 036,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V B (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Roman Antonov

Kostja AS LTH-Baas (registrikood 10449400),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.05.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Tuvastada V Bi ja AS-i LTH-Baas vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada V Bi ja AS-i LTH-Baas vahel sõlmitud tööleping seisuga 12.03.2021

TLS § 107 lg 2 alusel.

4. Rahuldada V Bi hüvitisenõue TLS § 109 lg 1 alusel osaliselt.

5. Välja mõista AS-lt LTH-Baas V Bi kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 9000 eurot

(bruto).

6. Jätta V Bi hagi AS-i LTH-Baas vastu rahuldamata TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitisenõude 27 000 euro osas, saamata jäänud tulemustasu 9036 euro nõudes

ja hüvitise summas 9000 euro (bruto) nõudes TLS § 100 lg 5 alusel.

7. Rahuldada AS LTH-Baas taotlus 27.05.2022 protokolli parandamiseks ja lugeda

parandus õigeks kujul: „Võib-olla Ta tohtis seal olla kaks päeva, aga mitte

rohkem“.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

2(9)

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. V. B (hageja) ja AS LTH-Baas (kostja) sõlmisid 01.09.2005 töölepingu. Hageja töötas

täistöökohaga lukksepana, seejärel keevitusosakonna juhatajana. 2008. aastal sõlmitud

lepingulisaga määrati hageja tootmisdirektori ametikohale. Kostja ütles 12.03.2021

töölepingu üles samast päevast alates. Ülesütlemise avalduse kohaselt oli hageja 1) rikkunud

töökohustusi, jättes tegemata Xxxx AS-iga lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud, 2)

saates otsese juhi nõusolekuta oma alluva kaugtööle, 3) lubades alluvatel kasutada aegunud

ja eesmärgipäratuid kiivreid ning 4) jättes vormistamata ajutise töövõimetuse.

2. Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine. Hageja täitis Xxxx AS-i lepinguga seoses antud

korraldusi. Hageja sai väidetavalt korralduse lepinguga tegelema hakata 20.12.2020, mis on

pühapäev ning samal ajal oli kostja töötajatel kollektiivpuhkus. Lepingu koostamist hakati

korraldama hageja algatusel, sest varem oli olnud erinevates lepingutes sarnaseid probleeme,

mida üritati tüüplepinguga vältida. Hageja andis kostjale ülevaate lepingu koostamise käigust

suuliselt nagu kostja direktor soovis. Lepinguga tegeleti juba enne väidetava 20.12.2020

korralduse andmist. Lepingu koostamiseks puudus konkreetne tähtaeg ning hageja väitel on

2,5 kuud mõistlik aeg ülesande täitmiseks muude tööülesannete kõrvalt.

3. Hageja saatis oma alluva kaugtööle objektiivsetel põhjustel ning kooskõlas sisereeglitega,

alluv tegi ka kaugtööl oma tööd hästi. Kaugtöö põhjuseks oli alluva elukoht xxxx, kuhu

reisimine Eestist oli Covidi olukorras raskendatud ja võis tekitada probleeme. Hageja teavitas

personalijuhti alluva kaugtööle saatmisest. Personalijuht on direktori asetäitja personaliga

seotud küsimustes. Ei ole usutav, et kostja ei teadnud oma töötaja asukohast ja ka ei uurinud

seda kordagi. Seetõttu võib järeldada, et kostja teadis hageja alluva kaugtööst.

4. Hageja järgis tööohutusnõudeid. Kiivrite ja muude isikukaitsevahendite eest vastutas

hoopis töökeskkonnavolinik M. K. Kiivrite plaaniline vahetamise aeg oli määratud

01.03.2021. Kiivrid olid eelnevalt plaaniliselt vahetatud ja vastasid nõuetele ülesütlemise

ajal. 2020. aasta sügisel läbiviidud ohutuse auditi kohaselt olid kõik tööohutuse nõuded

täidetud ja olulisi mittevastavusi ei tuvastatud. Kostja poolt viidatud ametijuhend hageja

suhtes ei kehtinud. Samuti ei olnud asjakohane enam 2005. aastal hageja torulukksepa

ametikohaga seoses sõlmitud leping. Isegi kui hageja oleks rikkunud oma kohustusi ja kiivrid

oleksid olnud aegunud, ei ole tegemist olulise rikkumisega, sest kiivreid on võimalik

uuendada kiiresti, ostes poest uued kiivrid.

5. Hageja jättis ajutise töövõimetuse vormistamata põhjendatult. Hageja oli Covid-positiivne,

kuid tema enesetunne oli hea ning töö vajas tegemist. Ainuke töötaja, kes oleks saanud

hagejat asendada oli puhkusel ning muul juhul oleks töö jäänud tegemata. Kostja tugineb

Covid-aegse töökorralduse osas e-kirjale, mida hagejale ei ole saadetud ehk hageja ei saanud

sellest lähtuda.

6. Kostja poolt märgitud varasem 04.09.2019 hoiatus ei saa olla aluseks ülesütlemisele, sest

sellel puudub nii ajaline kui ka sisuline seos ülesütlemisega. Hageja eitas varasemate muude

hoiatuste tegemist.

7. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada leping alates

12.03.2021, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 12 kuu keskmise töötasu ulatuses,

kokku 36 000,00 eurot, ning töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimata jätmisest tulenev

hüvitis 90 päeva eest summas 9000,00 eurot.

3(9)

8. Lisaks taotleb hageja tulemustasu välja mõistmist summas 9036,00 eurot. Hagejal oli õigus

saada lisatasu 5% osakonna tulust, kui majandusaasta tulemused olid head. Nimetatu tuleneb

töötajate motivatsioonisüsteemist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja ei vaidlustanud töölepingu sõlmimist, hageja töötamist alates 2008. aastast

tootmisdirektorina ning töölepingu ülesütlemist kostja poolt. Ülejäänud osas vaidleb kostja

hagile vastu. Kostja väitel eiras hageja pika perioodi jooksul kostja korraldusi ja rikkus

töökohustusi, mistõttu ei olnud töösuhte jätkamine enam võimalik. Hüvitise väljamõistmine

12 kuu töötasu ulatuses on põhjendamatu. Tulemustasus polnud kokku lepitud. Kostja maksis

kahel aastal preemiat, kuid sellest ei tekkinud tulemustasu nõudeõigust. Hageja esitatud

motivatsioonisüsteem on üksnes hageja enda ettepanek.

10. Kostja andis hagejale 20.12.2020 korralduse, millega hageja hakkas tegelema alles

22.01.2021 ehk kuu hiljem. Hageja küsis oma alluvalt selle kohta, mille järel ei toimunud

kuu aega jälle midagi. Hageja esitas lepinguprojekti kostjale alles 05.03.2021 ehk u 2,5 kuud

pärast korralduse saamist, mis on ebamõistlikult pikk.

11. Kostja ei teadnud A. G kaugtööle saatmisest ning tema ülesandeid ei olnud võimalik täita

väljaspool töökohta, sest ta on hooldusinsener, kes peab juhtima meeskonda, kes remondib

laevu. Hagejal oli kohustus kooskõlastada kaugtööle lubamine kostja juhatuse esimehega.

12. Kostja väitel vastutas hageja tööohutuse eest, sest ta oli tootmisdirektor. Ametinimetusest

tuleneb, et ta vastutas kogu tootmisalase tegevuse eest, sh tööohutusnõuete eest. Nimetatud

kohustused on kirjas ka hageja töölepingus ja ametijuhendis ning tulenevad kaudselt ka

töökeskkonnaspetsialisti

kohustuste

ja

õiguste

dokumendist.

Hageja

vastutas

töökeskkonnaspetsialistina ka töökeskkonnavolinike tegemata jäänud töö eest, sest pidi

nende kohustuste täitmist kontrollima.

13. Kostja andis hagejale korralduse vormistada haigusleht ja mitte töötada ajal, kui hageja

oli Covid-positiivne. Hageja eiras seda korraldust.

14. Kostja esitas 08.10.2019 hagejale ülesütlemise avalduse, kuid loobus sellest, sest hageja

tunnistas rikkumisi ja lubas et parandab oma suhtumist ja käitumist tööülesannete täitmisel.

Kostja hoiatas hagejat korduvalt suuliselt. Kostja leiab, et kestvate rikkumiste tõttu esines

alus lõpetada leping ülesütlemistähtaega järgimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

16. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata

taotlused (TsMS § 442 lg 5). Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja taotlus

kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli

parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2).

Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited,

millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2).

17. Taotluse kohaselt on kohtuistungi protokollis lk 4 ülaosas kostja juhatuse ütlusena

märgitud järgmist /…/ Võib-olla Ta tohtis seal olla kaks päeva nädalas, aga mitte rohkem

/…/. Kohtuistungi helisalvestiselt (00:28:57) on selgelt kuulda, et kostja juhatuse liige ütles,

et võibolla ta tohtis seal olla kaks päeva, mitte rohkem. Tõlk lisas kostja juhatuse liikme

öeldule „nädalas“. Helisalvestiselt on kuulda, et see viga sai ka istungil parandatud. Kostja

palub eemaldada 27.05.2022 kohtuistungi protokollist lausest „Võib-olla Ta tohtis seal olla

kaks päeva nädalas, aga mitte rohkem“, sõna „nädalas“. Arvestades, et vaidluse all on, kas

kostja töötaja A G tohtis viibida kaugtööl, võib see sõna anda lausele A G´i kaugtööl

viibimise võimalikkuse osas hiljem tähenduse, mida kostja juhatuse liige ei soovinud lausele

4(9)

anda. Hageja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal et taotlus on

põhjendatud, kuna kostja juhatuse liige sõna „nädalas“ ei öelnud. Sellest tulenevalt kohus

rahuldab kostja taotluse protokolli parandamiseks ja loeb 27.05.2022 protokollis õigeks

kostja juhatuse liikme lause kujul „Võib-olla Ta tohtis seal olla kaks päeva, aga mitte

rohkem“ (ajamärk 00:28:57).

18. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Pooled sõlmisid

01.09.2005 töölepingu, mille kohaselt töötas hageja täistöökohaga lukksepana (I kd, tl 7).

01.11.2006 sõlmitud töölepingu muudatuse kohaselt asus tööle keevitusosakonna juhatajana

(I kd, tl 8). 2008. aastal sõlmitud lepingulisaga määrati hageja tootmisdirektori ametikohale.

Kostja ütles 12.03.2021 töölepingu erakorraliselt üles samast päevast alates (I kd, tl 9-10 ja

127). Ülesütlemise avalduse kohaselt oli hageja 1) rikkunud töökohustusi, jättes tegemata

Xxxx AS-iga lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud, 2) saates otsese juhi nõusolekuta

oma alluva kaugtööle, 3) lubades alluvatel kasutada aegunud ja eesmärgipäratuid kiivreid

ning 4) jättes vormistamata ajutise töövõimetuse.

19. Kohus täitis 02.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 161-164).

20. Hageja esitas kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisenõude kaheteistkümne kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 36 000 euro (bruto) välja mõistmiseks. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 9036 eurot (bruto) ning välja mõista

hüvitis 9000 eurot (bruto) TLS lg 5 alusel. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so

tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping seisuga

12.03.2021 TLS § 107 lg 2 alusel. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg

1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on

teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude

esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul

piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus märkida

töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise

aeg.

21. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu

hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei

ole.

22. Kohus analüüsib, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Seadusest tuleneva

aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1).

Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama pool, kes tugineb

ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (RKTKo nr 3-2-1-20-00). Tööandja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1

p 6). Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise

tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TLS § 88 lg 3 ls 1).

Hoiatuse võib teha ka suuliselt.1 Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui

töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3 ls 2). Tööandja võib töölepingu üles öelda

üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai

või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4).

1 TLS selgitused, § 88.

5(9)

23. Töölepingu

võib

üles

öelda

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95

lg 2). Vaidlust ei ole, et tööandja ülesütlemise avaldus nimetatud nõudeid täitis. Kostja esitas

hagejale 12.03.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja

hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles (I kd, tl 9-10). Vastavalt on

ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

24. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 90

kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat (TLS

§ 97 lg 2 p 4). Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Esitatud asjaoludel

kostja etteteatamistähtaega ei järginud.

25. Kohus kontrollib, kas esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja

tugines ülesütlemises TLS § 88 lg 1 p-ile 3. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 6). Tööandja võib töölepingu töötaja

kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TLS

§ 88 lg 3 ls 1). Hoiatuse võib teha ka suuliselt. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise

eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel

seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3 ls 2). LS § 88 lg 3 teine lause

võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist

parandada (RKTKo 3-2-1-187-15, p 13). Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või

pidi teada saama (TLS § 88 lg 4).

26. Kohus hindab ülesütlemise põhjendatust lähtuvalt ülesütlemise avalduses märgitust.

Ülesütlemise avaldus on vastuoluline – avalduses on põhjendatud, et varasem hoiatamine ei

ole vajalik, kuid samas on märgitud, et tööandja on töötajat korduvalt hoiatanud. Kohus

selgitas pooltele, et kui tööandja tugineb varasematele hoiatustele, siis tuleb kostjal esitada

kohtule varasemate hoiatuste kohta asjaolud, st millal ja missuguste rikkumiste eest on

hagejale hoiatusi tehtud. Kui kostja on need asjaolud välja toonud, tuleb kostjal neid ka

tõendada. Kui kostja ei tugine hoiatustele, siis tuleb kostjal põhjendada hageja rikkumiste

erilist raskust või muud põhjust, mille tõttu ei saanud hoiatamist oodata. Kostja peab

tõendama asjaolusid, mille alusel ta väidab, et etteteatamistähtaega ei olnud võimalik järgida.

Kui kostja täidab oma tõendamiskoormise, tuleb hagejal tõendada oma vastuväiteid. Kostja

tõi pärast kohtu selgituskohustust esile, et töölepingu ülesütlemine oli põhjustatud siiski

12.03.2021 ülesütlemisavalduses konkreetselt esile toodud põhjustel, mida kostja oma

ettevõtte töö spetsiifikat ja hageja ametikoha tähtsust arvestades pidas niivõrd olulisteks

rikkumisteks, et eelnev hoiatamine ei olnud vajalik.

27. Kostja põhistas ülesütlemist lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega ja tööandja

korralduste eiramisega ning tõi välja neli rikkumist. Kohus analüüsib alljärgnevalt kostja

poolt 12.03.2021 ülesütlemisavalduses välja toodud nelja rikkumist.

28. Xxxx AS-iga sõlmitava lepingu osas vajalike toimingute tegemata jätmine. Kohus

selgitas, et kostjal tuli välja tuua ja tõendada, missugused korraldused ja ülesande ta hagejale

seoses Xxxx AS-iga sõlmitava lepinguga andis ning selgitada, missugused toimingud jättis

hageja tegemata. Hageja pidi seejärel tõendama, et ta kostja poolt nõutud toimingud tegi.

Kostja on tõendanud, et andis hagejale kirjalikult 23.12.2020 korralduse tegeleda kostja

koostööpartneri AS-ga xxxx sõlmitava lepinguga ja jõuda allkirjastamist vajava lepingu

projektini (I kd, tl 157-158). Vaidlus puudub, et hageja oli perioodil 18.12.2020-03.01.2021

6(9)

kollektiivpuhkusel. Kostja juhatuse liikme A Mi ütlustega on tõendatud, et korralduse leping

sõlmida andis ta suuliselt palju varem, tähtaeg oli kaks nädalat (I kd, tl 200 pöördel). Hageja

väitis samuti, et korraldus anti palju varem. Vaidlus puudub, et tegelik korraldus anti enne

kollektiivpuhkust suuliselt. Seega on tõendatud, et hagejale anti korraldus seoses Xxxx AS-

iga sõlmitava lepinguga ning lepingu sõlmimiseks ei jäänud ainult 5 päeva. Hageja poolt

kohtule esitatud kirjavahetus ei tõenda, et hageja tegeles lepingu ettevalmistamisega (I kd, tl

92-97). Hageja poolt esitatud 22.01.2021 e-kiri tõendab, et Xxxx lepingu tähtaeg oli

08.01.2021 (I kd, tl 98 pöördel). Hageja edastas lepingu projekti 26.02.2021 A. M (I kd, tl 99

pöördel). Kostja juhatuse liikme A. M ütlustega on tõendatud, et hageja ei saavutanud lepingu

sõlmimist (I kd, tl 200 pöördel). A. M andis ütlusi ka selle kohta, et tähtaegasid määrati mitu

korda, aga neid lükati kogu aeg edasi, mitu asja ei olnud valmis. Tähtajad olid, neid lükati

edasi ja siis hageja ei täitnud korraldust (I kd, tl 201 pöördel). Hageja ei ole tõendanud, et ta

jõudis allkirjastamiseks valmis oleva lepingu projektini. Seega jättis hageja nõutud toimingud

tegemata ning tegemist oli hagejapoolse rikkumisega.

29. Kohus võtab seisukoha rikkumise osas saata A G kaugtööle otsese juhi loata. Kostjal tuli

tõendada, et hagejal oli töökorraldusreeglite järgi kohustus otsese juhi luba küsida, st

töökorraldusreeglite olemasolu ja nende tutvustamist hagejale. Seejärel pidi hageja

tõendama, et tal oli töötaja kaugtööle saatmiseks luba olemas.

Vaidlus puudub, et hageja ei kooskõlastanud jaanuaris 2021 A. G kaugtööle lubamist kostja

juhatuse esimehe A. M. A. M andis 27.05.2022 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et

A. M saadab kaugtööl olevatest töötajatest info üksuse juht. Nõusoleku kaugtööks annab A.

M. Ilma nõusolekuta keegi kuskile ei lähe. P. J pidas arvestust kohta mida üksuste juhid A.

M andsid (I kd, tl 201). 19.02.2021 e-kirjaga on tõendatud, et kostja ei tunnusta A. G

kaugtööd alates 12. jaanuarist. Sama kirja kohaselt ei olnud hagejal õigust saata oma alluvaid

ilma A. M loata kaugtööle ja sellisel juhul loetakse, et alluvad puuduvad töölt (I kd, tl 103).

A. G oli hooldusinsener ja tal ei olnud võimalik kodus tööülesandeid täita. Seega ei olnud

hagejal õigus omal algatusel A. G kaugtööle lubada.

Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema pidi saatma kaugtööle saadetud inimeste

kohta nimekirja korra nädalas P J. Töötajate lubamise kohta kodukontorisse oli päevakord.

P. J oli direktori asetäitja personaliküsimustes. Kui P.J oli vastuväiteid mõne töötja kodutööle

lubamise osas, siis tema ka teatas vastavalt kostjale (I kd, tl 200). Kostja juhatuse esimehe A

Mi ütlustega on tõendatud, et kaugtööle lubamise osas kehtis kostja juures alates COVID-19

pandeemia tekkimisest kord, et osakonna juhid kooskõlastasid oma osakonna töötajate

kaugtööle lubamise kostja juhatuse esimehe A M. Arvestades A. G töökohustusi, siis ta ei

tohtinud olla kaugtööl. Võib-olla tohtis ta seal olla kaks päeva, aga mitte rohkem. Ta pidi

olema tootmisel. Juhatuse esimees sai oluliselt hiljem teada, et A. G oli kaugtööl. Hiljem

selgus, et A. G sündis laps ja ta tahtis jääda xxxx. Hagejale kui toomisjuhile pidi sellise korra

kehtimine teada olema (I kd, tl 200 pöördel). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et

sellise korra kehtimine oli hagejale teada, ehk tõendatud ei ole selliste töökorraldusreeglite

hagejale tutvustamine. Seega on kohus seisukohal, et hagejale ei olnud töökorraldusreeglid

teada. Samas pidi hageja aru saama, et A. G ei ole võimalik hooldusinsenerina kaugtööd teha.

Vastavalt oli tegemist rikkumisega.

30. Aegunud kiivrite kasutamine ja kiivrite isikustamata jätmine. Hageja määrati 03.11.2014

käskkirjaga töökeskkonnaspetsialistiks (I kd, tl 49). Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud

teatisest (I kd, tl 50) Hageja kohustus vastutada tööohutusnõuete täitmise eest tulenes

ametijuhendist (I kd, tl 113 ja 159). Kohtule esitatud dokumendist Töökeskkonnaspetsialisti

kohustused ja õigused nähtub, et tööohutusnõuete täitmise eest vastutas hageja (I kd, tl 51).

Töökeskkonnavolinikeks valiti M S ja M K (I kd, tl 53). Tööandaja ja töökeskkonnavoliniku

vahelise kokkuleppe nr xxxx kohaselt on voliniku ülesandeks jälgida ja kontrollida

süstemaatiliselt,

et

töötajad

oleksid

varustatud

otstarbe-

ja

nõuetekohaste

7(9)

isikukaitsevahenditega ja nad neid kasutaksid (I kd, tl 54-55). Isikukaitsevahendite tellimise

tagab kesklao juhata (I kd, tl 56). Hageja on tõendanud, et kiivrite plaaniline vahetamise aeg

oli planeeritud 01.03.2021 (I kd, tl 132). Hageja on esitanud foto ühest kiivrist, mille kehtivus

on kuni 03.2024 (I kd, tl 133). Nimetatud foto ei tõenda seda, et kõik kiivrid olid

nõuetekohased. Juhtkonnapoolse ülevaatuskoosoleku 2020 protokolli kohaselt on

töötervishoiu ja tööohutus ja kontrollid protseduuri kohaselt läbi viidud. Ilmnenud puudused

on likvideeritud, olulisi mittevastavusi ei ole ilmnenud (I kd, tl 134-135). Üldkontrolli ja

vastavuse hindamise akti 2020 kohaselt olulist laadi rikkumisi-eiramisi ehk mittevastamisi ei

avastatud (I kd, tl 136-138). Eelpool nimetatud tõendeid kogumis analüüsides leiab kohus, et

hagejal oli kohustus vastutada tööohutusnõuete eest. Hageja on osaliselt tõendanud, et ta

täitis kiivrite osas tööohutusnõudeid. Tõendamata on, et kiivrid olid isikustatud. Seega

kiivrite osas esines osaline rikkumine isikustamata jätmise osas.

31. Kohus analüüsib hageja väidet, et haigena töötamine on vastuolus tööandja korraldusega

vormistada haigusleht. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja oli haige, haiguslehte ei

vormistanud ning hageja töötas haigena. Nimetatu on tõendatud ka hageja ja personalijuhi

kirjavahetusega (I kd, tl 57 pöördel – 59). Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et

personalijuht saatis 13.11.2020 üksuste juhtidele e-kirja, millest nähtuvalt tuleb haiguse ajal

vormistada perearsti abil töövõimetusleht. Kodukontoris töötamine eeldab tervet inimest, kes

saab maksimaalselt tööle panustada (I kd, tl 108 pöördel) Seega oli hagejale teada, et

haigussümptomitega tuleb võtta töövõimetusleht. Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et

A. M andis 19.02.2021 hagejale korralduse vormistada haigusleht (I kd, tl 103). Hageja seda

ei teinud ja teatas, et töötab edasi (I kd, tl 102 pöördel). Kostja ei andnud nõusolekut, et

hagejal on õigus haigena edasi töötada kodukontoris. Kohus on seisukohal, et hageja ei

tohtinud ilma kostja nõusolekuta jätta töövõimetuslehte võtmata ja otsustada ise, et ta töötab

haigena kodukontoris. Hageja väitel ta sai küll tööülesanded tehtud ning samuti kostja ei ole

väitnud, et midagi jäi hagejal tegemata, kuid hagejal ei olnud kostja luba kodukontoris

töötada. Seega eiras hageja tööandja selget korraldust vormistada haiguse ajal haigusleht ning

vastavalt oli tegemist hageja rikkumisega.

32. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud rikkumiste esinemine. Töölepingu ülesütlemine

toimus rikkumisi arvestades mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4)

33. Kohus on seisukohal, et töösuhte ülesütlemisest tuleb võimalusel hoiduda ning kasutada

seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik.

TLS § 88 lg 3 sätestab üheselt, et hoiatus peab tööle vabastamisele eelnema. Kohtu hinnangul,

kui hoiatus on asjakohane, siis saab töötaja sellest oma järeldused teha, kui mitte, siis saab

tööandja töötaja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on

õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei

saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib

töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb

TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise

lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda

hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole

võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui

töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb

asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu

ülesütlemist hoiataks.

34. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinesid küll rikkumised, kuid need rikkumised

ei olnud kohtu hinnangul eriliselt rasked, et kostja oleks võinud jätta hageja hoiatamata.

8(9)

Kohtu hinnangul oli kõigi rikkumiste puhul hoiatamisega võimalik saavutada eesmärk anda

hagejale võimalus oma käitumist parandada. Ükski rikkumine ei toonud kaasa mingeid

raskeid tagajärgi ega tekitanud kostjale kahju. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja on

kostja juures töötanud alates 01.09.2005, alustades lukksepa ametikohalt ja lõpetades

tootmisjuhi ametikohal. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal alus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ilma hoiatamata, mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav. Seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS §

104 lg 1). Vastavalt on 12.03.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine.

35. Kostja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil see oleks

pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu

ülesütlemine oli tühine. Kui TVK või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et

leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK või kohus

töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral

(TLS § 107 lg 2). Seega lõpetab kohus töölepingu hageja taotlusel seisuga 12.03.2021.

36. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hüvitis kaheteistkümne kuu keskmise töötasu

ulatuses, so summas 36 000 eurot (12 x 3000 eurot). Hageja leiab ,et nimetatud summa

väljamõistmine on põhjendatud seetõttu, et hageja töötas kostja juures alates 2005-ndast

aastast ning oli väga motiveeritud panustama ettevõtte arengusse. Hageja ehitas üles kostja

laevaremondiosakonna toimimise selliselt, et osakond oli süstemaatiliselt kasumis. Samuti

oli hageja nõus tegelema töökeskkonna küsimustega.

37. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1). Hüvitis hõlmab töötajale

tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, tulevikus tekkivat kahju saamata jääva

tulu näol ja võimalikku mittevaralist kahju (RKTKo 3-2-1-167-16, p 13). Kohtu hinnangul ei

esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid mis annaksid alust muuta TLS § 107 lg-s 1

sätestatud hüvitise suurust. Asjaolud, et hageja töötas kostja juures aastast 2005 ning oli

väga motiveeritud panustama ettevõtte arengusse, ei anna alust hüvitise suuruse muutmiseks.

Kohus tuvastas, et esinesid mitmed rikkumised ning hageja eiras kostja korraldusi. Seega on

kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses, so summas 9000 eurot (bruto). Kostja töötasu suuruse osas (3000

eurot bruto) vaidlus puudub.

38. Kohus analüüsib hageja tulemustasunõuet summas 9036 eurot. Kui töötajal on lepingust

tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest,

eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud

majandusaasta aruanne (TLS § 30). Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa

tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel

tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest (TLS § 33 lg 3). Hageja nõuab tulemustasu

summas 9036,00 eurot. Hageja peab tõendama tulemustasu kokkulepet ning tulemustasu

kujunemise aluseks olevaid majandustulemusi. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enda

tõendamiskoormist täitnud ja tulemustasu kokkulepe on tõendamata. Hageja ei ole

tõendanud, et tal on õigus saada töötasu laevaremondiosakonna aasta majandustulemustelt,

so 5% osakonna brutotulust. Hageja on tõendanud, et talle maksti 31.12.2018 7712 eurot ja

20.12.2019 8483,20 eurot (I kd, tl 73-74). Hageja hinnangul ei tule küll nimetatud kokkulepe

töölepingust ja ülekande selgituses on märgitud preemia, kuid tegemist on töötasu osaga,

mille saamise õigus tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest. Kohus on seisukohal, et

nimetatud väljamaksete eesmärk oli maksta preemiat, mitte tulemustasu. Kohus nõustub

kostja seisukohaga, et kuna kõik muud poolte kokkulepped sisalduvad töölepingus, siis peaks

9(9)

niivõrd oluline tingimus, nagu majandustulemustelt lisatasu maksmine, sisalduma samuti

töölepingus. Sellist kokkulepet tööleping ei sisalda, seega poolte kokkulepet ei ole sõlmitud.

Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Lisaks sellele tuleks majandustulemustelt arvestatav

lisatasu arvestada kinnitatud majandusaasta aruande põhjal. Kostja majandusaasta lõppeb

31.12, seega ei saanud juba detsembris olla teada, missugused on kostja majandustulemused,

kuna majandusaasta aruanne kinnitatakse alles järgmisel aastal (I kd, tl 116). Seega jääb

hageja nõue tulemustasu 9036 euro nõudes rahuldamata.

39. Hageja esitas kostja vastu nõude TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmiseks summas

9000 eurot. Riigikohus on märkinud, et TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu

erakorraline ülesütlemine on kehtiv (RKTKo nr 2-20-16369, p 15.4). Seega TLS § 100 lõikes

5 nimetatud hüvitise nõudeõiguse eelduseks on töölepingu kehtiv ülesütlemine tööandja

poolt. Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Vastavalt ei ole täidetud TLS §

100 lg 5 kohaldamise eeldused ning hüvitisenõue TLS § 100 lg 5 alusel rahuldamisele ei

kuulu.

40. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.

41. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

42. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi osaliselt. Kuigi kohus jättis hageja nõuded suuremas osas rahuldamata, ei ole

põhjendatud ja õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Töötaja on töövaidluses nõrgem pool ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

43. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik