Legislator Case Law & Legislation
2-22-9956/11 AI generated

2-22-9956/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-22-9956/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hagi asjaolude kohaselt abielu sõlmiti 31.07.2021 Jõhvi Vallavalitsuses. Pooled elavad lahus alates 09.05.2022 (elasid koos kuud). Kostja ei ole nõus abielu Perekonnaseisuosakonnas lahutama. Kostja on kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Kostja solvab ja alandab hagejat. Kostja on kuritarvitanud hageja identiteeti ja on avaldanud hageja nimel kuulutused seksi müümise kohta internetis.

Legislator headnote

AI generated

2-22-9956/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Keywords

AI generated
sexual tourism sexual abuse sexual freedom declaration of false identity Albanian asylum request gender identity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada A. A. (ik xxx) ja D. A. (ik xxx vahel 31.07.2021 Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu (tõendi nr 181-2021-/1143).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuasja number 2-22-9956 Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

A. A. hagi D. A.i vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 19.september.2022 Menetlusosalised

Hageja: A. A. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja: D. A. (isikukood xxx, e-post: xxx)

1. Hagi asjaolude kohaselt abielu sõlmiti 31.07.2021 Jõhvi Vallavalitsuses. Pooled elavad lahus alates 09.05.2022 (elasid koos kuud). Kostja ei ole nõus abielu Perekonnaseisuosakonnas lahutama. Kostja on kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Kostja solvab ja alandab hagejat. Kostja on kuritarvitanud hageja identiteeti ja on avaldanud hageja nimel kuulutused seksi müümise kohta internetis.

2. Kostja kinnitas vastuses, et tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega.

3. Hageja ja kostja jäid kohtuistungil hagis ja vastuses toodud seisukohale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

8. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 31.07.2021.

9. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil hageja antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja võttis hagi õigeks.

Kohus leiab, et olukorras, kus pooled abiellusid kõigest 10 kuud tagasi ja elavad küll lahus kõigest 4,5 kuud, ei ole arvestades kostja häbiväärset käitumist hageja suhtes pooltele leppimise aega määrata. Kostja käitumine näitab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.

10. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 31.07.2021 Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu.

11. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik