3-22-1669/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1669 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla poolt kaebaja julgeoleku tagamata jätmisega ja meditsiinilise abi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.08.2022 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.08.2022 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-1669. 2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2022 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-22-1669 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 05.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt kaebaja julgeoleku tagamata jätmise ja meditsiinilise abi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt jättis vangla 03.08.2022 otsusega nr 5- 37/22/88-3 rahuldamata kaebaja kahjunõude. Kaebaja kehavigastused ja tervisekahjustus on tekkinud vangla tegemata töö tõttu. Valede ravivõtete (anti vaid valuvaigistit) tõttu tekkis kaebajal nina vaheseina kõverus ja hingamishäire. Kaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus, milles on taotletava riigi õigusabi liikidena märgitud isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Taotluse

3-22-1669 2(2) põhjenduste kohaselt ei ole vangla taganud kaebajale elu ja tervise kaitset ning osutanud vajalikku ravi, mille tagajärjel on kaebajal tekkinud tervisekahjustus. 2. Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 3). RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhistama, tuleb üksnes selgelt märkida, mida kaebaja soovib ning millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X esitas 08.09.2022 määruskaebuse halduskohtu 31.08.2022 määruse resolutsiooni p 1 peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning ringkonnakohus saab halduskohtu määruse õiguspärasust kontrollida. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. 5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et riigi õigusabi andmine ei ole RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt põhjendatud, sest kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Asjaolu, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kaebaja on suutnud iseseisvalt läbida vaidemenetluse vanglas, koostanud ja esitanud kaebuse halduskohtule. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi oskab kõige paremini selgitada kaebaja ise. Selline selgitamine ei nõua kaebajalt süvendatud õigusteadmisi. Menetluslikku ebavõrdsust võrreldes vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Isik ei pea halduskohtumenetluses oskama ise seostada oma nõudeid õigusaktidega, vaid tegevuse õiguslik kvalifitseerimine on kohtu ülesanne (nt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3- 20-1249, p 15). Ringkonnakohus ei kahtle, et halduskohtu selgitusi järgides on kaebaja võimeline end ise halduskohtumenetluse esindama ja vajadusel täiendavaid menetlusdokumente esitama. Seetõttu puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma professionaalse esindajata kaitseta. 6. Eeltoodust lähtudes jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)