3-22-1214/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

19.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1214

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

EL

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.07.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2022 määruse

resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-22-1214 muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 22.05.2022 kinni Egiptuse Araabia Vabariigi

kodaniku X, sest tal puudus välismaalaste seaduse § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis

viibimiseks.

2. Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1149 PPA-le loa

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 24.07.2022.

3. X esitas 01.06.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.

3-22-1214

2(7)

4. PPA esitas 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2022 määrusega

taotluse ning andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.08.2022.

5. PPA esitas 22.07.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja

5 alusel.

Puudutatud isik lahkus 03.03.2012 Egiptusest Venemaale, kust ta suundus 10.10.2012 Eesti

kaudu Soome. Isik palus Soomes 21.10.2012 rahvusvahelist kaitset. Soome esitas 23.10.2012

Eestile isiku vastuvõtmise palve, mille Eesti rahuldas. Puudutatud isik saabus 11.12.2012

Eestisse ning esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis lükati 20.03.2013 otsusega

tagasi. Isik viibis varjupaigataotlejate majutuskeskuses, kust ta lahkus 04.03.2013 oma uut

asukohta teatamata.

Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kontrollimisel Tallinnas 22.05.2022 selgus, et isik osutas

kullerteenust ettevõtte Bolt alt. Samuti selgus, et isikul puudus seaduslik alus viibida Schengeni

alal, sh Eesti Vabariigis, ja õiguslik alus Eestis töötada. Isikul ei olnud isikut tõendavaid

dokumente.

Soome Vabariigile esitatud päringu vastusest nähtus, et isik on seal taotlenud 2012. a varjupaika

ning hiljem omas ka mitut tööluba. Viimasest tööloast keelduti ning isik saadeti Soome

Vabariigist välja Egiptusesse 13.01.2020.

Puudutatud isik selgitas 22.05.2022 ja 23.05.2022 vestlustel, et ta lahkus kodumaalt 2020. a

oktoobri lõpus Venemaale, et alustada seal põllumajandustehnika äriga. Isiku andmetel sõitis

ta 18.04.2022 või 19.04.2022 Moskvasse, et Venemaalt illegaalselt Euroopa Liitu tulla.

Lahkumise põhjuseks tõi isik Ukraina sõja, mis talle ei meeldinud. Järelhaagise konteinerisse

peidetuna sõitis ta Berliini, kuhu ta jõudis 20.04.2022 või 21.04.2022 öösel; sealt liikus ta

bussireisiga Taani ja rongiga Rootsi ning lõpuks jõudis laevaga Eestisse. Eestisse jõudes oli

isikul kaasas Egiptuse rahvuspass ja Soome juhiload, kuid hiljem kaotas ta oma Egiptuse

rahvuspassi ära. Eestisse soovis ta tulla põhjusel, et Soome ei andnud talle elamisluba. Tallinnas

elav süürlane andis talle ebaseaduslikult kasutada oma Bolti toidukulleri koti ja oma sõiduauto.

PPA soovis 31.05.2022 korraldada Egiptuse Araabia Vabariigi saatkonna konsuli ja puudutatud

isiku vahelist vestlust. Puudutatud isik keeldus vestlusest dokumenteerimise osas ning esitas

taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Puudutatud isikuga peetud vestlusel selgus, et tal

puudub Eestis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks

toimetulekuks raha. Isiku sõnul on tal sotsiaalsed sidemed Venemaal (abikaasa ja laps).

Puudutatud isikuga toimus 01.07.2022 vestlus täpsustamaks rahvusvahelise kaitse taotlemisega

seotud asjaolusid. Isikule oli selgitatud, et tal on kaasaaitamiskohustus.

PPA tegi 05.07.2022 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr

12206010021-1, millega loeti taotlus VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks VRKS § 201 p

2, p 4, p 6 ja p 7 alusel. Otsuse põhjendustes oli mh märgitud, et 01.07.2022 toimunud vestlusel

ei soovinud taotleja välja tuua põhjuseid, mis ajendasid teda Eestis rahvusvahelise kaitse

taotlust esitama. Puudutatud isik keeldus 08.07.2022 PPA otsust allkirjastamast ja vaidlustas

selle Tallinna Halduskohtus.

Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Puudutatud isik ei

soovinud 01.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ega ka 01.07.2022 vestlusel esile

tuua põhjuseid, mis ajendasid teda Eestis rahvusvahelise kaitset taotlema. Taotleja ei soovinud

rääkida varjupaiga taotlemise põhjustest enne, kui tal on olemas kõik tõendid, tal on juurdepääs

3-22-1214

3(7)

internetile ja telefonile ja ta viibib vabaduses. Isik on PPA 05.07.2022 otsuse vaidlustanud.

Seega venitab puudutatud isik tahtlikult oma rahvusvahelise kaitse menetlust sellega, et esitab

tõendid alles kohtumenetluse ajal, mistõttu võib juhtuda, et PPA peab taotluse uuesti läbi

vaatama. See aga eeldab menetlustoiminguteks isiku kättesaadavust.

Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel. Isik saabus Schengeni

alale seadusliku aluseta 2022. a aprillis, läbis ebaseaduslikult mitut Schengeni liikmesriiki

(Saksamaa, Taani, Rootsi), viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta, kuid ei taotlenud kohe

rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 22.05.2022 VSS alusel kinni ja talle koostati

lahkumisettekirjutus ning ta paigutati PPA kinnipidamiskeskusesse. Alles siis, kui ametnik

teavitas, et Egiptuse saatkond soovib isiku tuvastamiseks temaga vestelda, avaldas isik soovi

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.

Puudutatud isikul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). PPA järeldab isiku ütlustest,

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik selgitas 23.05.2022

küsitlusel, et ei soovi naasta kodumaale. Sama seisukohta on isik avaldanud ka kohtuistungitel.

Kui isikul oleks tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus, oleks isik sellekohase taotluse esitanud

esimeses turvalises Schengeni liikmesriigis või viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Selle

asemel asus isik hoopis ebaseaduslikult tööle. Isiku selgitus, et ta ei esitanud kohe taotlust

teadmatusest ja informatsiooni kogumise vajaduse tõttu, ei ole eluliselt usutav, kuna isik on

varem taotlenud rahvusvahelist kaitset nii Eestis kui ka Soomes ning pidi olema protsessist

teadlik. Samuti ei teinud isik koostööd vestlusel, et selgitada välja tema rahvusvahelise kaitse

taotlemise vajadus. Ka varem ei ole isik olnud menetluse lõpuni kättesaadav ning on loata

lahkunud teise liikmesriiki. Seadusliku aluse (sh reisidokumendi) puudumine ei ole takistanud

isikul ühest liikmesriigist teise reisimist. Isik on varem kasutanud kolmandate isikute abi ühest

liikmesriigist teise reisimiseks. Samuti on ta Eestis ebaseaduslikult viibimiseks, töötamiseks ja

enda varjamiseks kasutanud oma tuttavate abi.

Puudutatud isiku eelnev käitumine annab aluse pidada tõenäoliseks, et ta ei pruugi olla

rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestis ametivõimudele kättesaadav. Kuna isikul esineb

põgenemisoht, ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt

kohaldada. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub alus isiku usaldamiseks. PPA-le

teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ega piisavalt

raha enda ülal pidamiseks.

6. X vaidles 26.07.2022 istungil PPA taotlusele vastu. Ta ei kavatse Eestist lahkuda ega

põgeneda. Ta soovis Venemaal Eestisse tulemiseks viisat taotleda, kuid alanud sõja tõttu pandi

konsulaarosakonnad kinni ja ei olnud võimalik seda teha. Puudutatud isik töötas Soomes

kaheksa aastat ja käis ka korduvalt Tallinnas. Seega ei ole Eesti talle võõras riik. Probleem

tekkis seoses elamisloaga Soomes, ta pidi minema Egiptusesse ja sealt lendas Venemaale. Ta

on Soomes pikalt elanud, makse maksnud, on seaduskuulekalt käitunud. Teda ei võetud kinni

põgenemise katsel. Ta tuli Eestisse põhjusel, et Venemaa ja Ukraina vahel on sõda, see mõjutab

tema äri Venemaal. Puudutatud isik võiks elada kindlas elukohas, nt Vao keskuses.

7. Tallinna Halduskohus kuulutas 27.07.2022 määrusega PPA taotluse lahendamisega

seotud menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1) ning andis PPA-le loa X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 26.11.2022 (resolutsiooni p 2).

Puudutatud isiku kinnipidamine on VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel põhjendatud. PPA

esitatud põhjendustega saab nõustuda ilma neid kordamata. PPA on järeldanud isiku hoiakutest

ja käitumisest (VSS § 68 p 6), et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sisuliselt samasugusele

seisukohale põgenemisohu tõenäosuse osas asus Tallinna Halduskohus ka 01.06.2022

määruses, millega anti luba isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Ei nähtu, et

3-22-1214

4(7)

varasemate ohuhinnangutega võrreldes oleks sisulisi muutusi toimunud. Puudutatud isiku

istungil antud selgitused Eestisse saabumise kohta seda seisukohta ümber ei lükka. Kuna PPA

05.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on halduskohtus vaidlustatud,

peaks isik tähtsust omavate asjaolude (täiendava) väljaselgitamise vajaduse korral olema

endiselt kättesaadav. Haldusasja materjalist ei nähtu asjaolude esinemist, millest saaks

järeldada, et kinnipidamiskeskuses viibimine on muutunud ebaproportsionaalseks.

8. Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2022 otsusega X kaebuse PPA 05.07.2022 otsuse peale

rahuldamata (haldusasi nr 3-22-1500).

9. PPA esitas 23.08.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS alusel (haldusasi nr 3-22-1787).

Tallinna Halduskohus rahuldas 23.08.2022 määrusega PPA taotluse ja andis loa isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 23.10.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. X palub 12.08.2022 määruskaebuses halduskohtu 27.07.2022 määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik palub end vabastada tõlke kulude kandmisest.

PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud puudutatud isiku väidetavat põgenemisohtu ega

jätkuva kinnipidamise vajalikkust. Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja

olukorrast lähtudes. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema

kinnipidamist põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema ka kontroll kinnipidamise

põhjendatuse üle. Kohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid piisavalt kaalunud. Isiku

kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. PPA ei ole oma taotluses esile toonud,

milliseid vajalikke menetlustoiminguid on tehtud, ega seda, millised tähtsust omavad asjaolud

tuleks PPA-l välja selgitada, mis õigustaks puudutatud isiku edaspidist kinnipidamist.

Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et kuigi asjaolud on selged ja ei ole muutunud, ei pruugi

see olla puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks piisav. Jääb arusaamatuks, miks ei ole

kohus kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

11. PPA palub 23.08.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega.

Halduskohus on määruses puudutatud isiku põgenemisohtu ja tema kinnipidamise vajalikkust

ammendavalt põhjendanud. PPA ja kohus on seejuures arvestanud isikust tulenevaid asjaolusid,

nt varasem loata lahkumine, ebaseaduslik Schengeni alale saabumine, siin reisimine,

ebaseaduslik töötamine, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles kinnipidamiskeskuses,

mitte esimeses turvalises sihtriigis. Asjaolu, et isik soovis Eestisse tulekuks viisat taotleda, ei

muuda põgenemisohtu olematuks. Riigil on õigus otsustada, keda ta lubab riiki ja keda mitte.

Samuti ei muuda see asjaolu, et isik sisenes Eestisse ja töötas siin ebaseaduslikult.

PPA selgitas taotluses, et 01.07.2022 korraldati puudutatud isikuga vestlus rahvusvahelise

kaitse taotluse asjaolude täpsustamiseks ning 05.07.2022 tehti puudutatud isikule taotluse

tagasilükkamise otsus. Samuti selgitas PPA oma taotluses, et isiku jätkuv kättesaadavus on

vajalik juhuks, kui PPA peab puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi

vaatama. Seega ei saa nõustuda puudutatud isiku etteheitega, et PPA ja kohus ei ole

põhjendanud puudutatud isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust. Samuti on PPA taotluses

põhjendanud, miks ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1214

5(7)

12. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest.

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 20.06.2022 määrusega riigi õigusabi ning kuna isik

viibib kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud.

Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust

ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS

§ 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta

HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja

põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Kuna halduskohtu istungil on osalenud araabia keele

tõlk ja ka vaidlustatud kohtumäärus on isikule tõlgitud araabia keelde, tuleb praeguse

kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida araabia keelde.

13. Halduskohus leidis 27.07.2022 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamine on VRKS 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 ning VSS § 68 p 6

alusel põhjendatud. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud

alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks (p 5). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui

esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Kuigi isiku kinnipidamise eeldusena

on põgenemisohtu nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4, saab ka VRKS § 361 lg 2 p 5

kohaldamist põhjendada põgenemisohuga.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud halduskohtu määruse tegemisel ajal võimalik

puudutatud isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätte peamine eesmärk

on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks

menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas

peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud,

päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad

taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul

piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui

asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-

17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel saab isikut kinni pidada üksnes seni, kuni

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1232, p 13.2; 03.09.2021 määrus

asjas nr 3-21-1340, p 13; 17.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1404, p 19). Seega ei saa üldjuhul

nimetatud sätte alusel isikut kinni pidada pärast seda, kui PPA on rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemise lõpetanud ja selle kohta oma otsuse teinud. Sellest lähtuvalt leidis ringkonnakohus

06.09.2022 määruses praeguses asjas (p 12), et kuivõrd PPA-l ei saanud enam olla vältimatut

vajadust isiku taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada, ei olnud alates 05.07.2022

puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel enam põhjendatud.

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu. PPA 05.07.2022 otsusest ilmneb, et

PPA pidas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust selgelt põhjendamatuks VRKS §

201 p-de 2, 4, 6 ja 7 alusel (dtl 149). Seega olid PPA hinnangul isiku taotluse asjaolud selle

tagasilükkamiseks piisavalt välja selgitatud, hoolimata sellest, et puudutatud isik ei soovinud

enne PPA otsuse tegemist pikemalt rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid selgitada. Isiku

jätkuvat kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei õigusta üksnes võimalus, et PPA peab

kohtumenetluse tulemusel isiku taotluse uuesti läbi vaatama. Selline võimalus on olemas iga

rahvusvahelise kaitse taotlust puudutava kohtuvaidluse korral.

3-22-1214

6(7)

15. Sõltumata sellest, kas puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine oli lubatud VRKS §

361 lg 2 p 4 alusel, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PPA taotluse rahuldamine ja

puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine oli põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2022 määrus praeguses asjas, p 13). Nimetatud alus on

kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba

peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete

kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust

arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi

lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d

12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020

määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele

võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse

esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse

tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt

Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

Haldusasjast nr 3-21-1149 nähtuvalt peeti puudutatud isik 22.05.2022 kinni VSS alusel ning

PPA tegi talle 23.05.2022 ka kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Tallinna Halduskohus

andis 24.05.2022 määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isikut kinni VSS § 15 lg 1, lg 2 p-

de 1–3 ja § 23 lg 1 alusel. Samuti annab isiku käitumine põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise

kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Puudutatud isiku 22.05.2022 ja 23.05.2022 antud ütluste (esitatud halduskohtule 23.05.2022

taotlusega haldusasjas nr 3-22-114) kohaselt sisenes ta Venemaalt Schengeni alale vahendajate

abil ebaseaduslikult ja läbis enne Eestisse saabumist teisi Euroopa Liidu riike. Enne

kinnipidamist viibis ja töötas isik Eestis seadusliku aluseta. Kuigi isik oleks saanud

rahvusvahelise kaitse taotluse esitada juba varem mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või

kohe Eestisse saabudes, esitas ta selle alles 10 päeva pärast kinnipidamist ja olukorras, kus PPA

soovis korraldada isiku dokumenteerimise tema päritoluriigi konsuli kaudu. Seejuures on isik

taotlenud rahvusvahelist kaitset Eestis ja Soomes ka varem, mistõttu pidi ta olema teadlik selle

esitamise võimalusest. Isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses soovinud täita

kaasaaitamiskohustust (VRKS § 11 lg 2), keeldudes 01.07.2022 vestlusel rahvusvahelise kaitse

taotlemise kohta selgitusi andmast. See annab põhjust kahtluseks, et isik on esitanud taotluse

alusetult. PPA on nimetatud asjaoludele oma taotluses ka tuginenud, mistõttu on põhjendamatu

puudutatud isiku väide, et PPA ja halduskohus ei ole arvesse võtnud isikuga seotud

konkreetseid asjaolusid. PPA ja halduskohtu järelduste ümberlükkamiseks ei anna alust

puudutatud isiku kohtuistungil esitatud selgitus, et ta soovis tegelikult Eestisse tulekuks viisat

taotleda ja teda sundis Venemaalt lahkuma sõja tõttu halvenenud majanduslik olukord. Nendest

selgitustest ei järeldu, et isikul ei oleks võimalik oma koduriiki Egiptusesse naasta. Kokkuvõttes

on puudutatud isikuga seotud asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida

väljasaatmist.

16. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole praegusel juhul võimalik tõhusalt kohaldada. Ringkonnakohus jääb

oma 06.09.2022 määruses (p 15) esitatud seisukoha juurde, et isikul esineb põgenemise oht

ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei hoia võimalikku põgenemist ära. Lisaks

eespool nimetatud asjaoludele kinnitavad puudutatud isiku põgenemisohtu asjaolu, et ta on

varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning ilma seda ära ootamata ja oma viibimiskohta

teatamata varjupaigataotlejate majutuskeskusest lahkunud, ta on kinnitanud soovimatust

koduriiki naasta, ta on varem liikunud ilma seaduslikku alust omamata erinevate Euroopa Liidu

riikide vahel, tal on tuttavaid, kelle abil ta on ebaseaduslikult tööd teinud. Seega on tõenäoline,

et Egiptusesse naasmise asemel püüab isik erinevaid võimalusi kasutades Euroopa Liitu jääda.

3-22-1214

7(7)

Ühtlasi ei vasta tõele puudutatud isiku istungil väidetu, et ta on seaduskuulekas.

Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis hinnangu põgenemisohu esinemise

kohta ümber lükkaksid. Pelgalt isiku lubadusest Eestisse jääda ei piisa leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Halduskohus leidis seega kokkuvõttes õigesti, et

puudutatud isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2022 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)