Legislator Case Law & Legislation
2-22-109607/10 AI generated

2-22-109607/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-109607/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt A. A.’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks poolte Mõista kostjalt A. A.’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Legislator headnote

AI generated

2-22-109607/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. A.’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks poolte Mõista kostjalt A. A.’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2022. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-109607

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4247,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post

jekaterina.morozova@plusplus.ee)

Kostja: A. A. (isikukood xxxx; täpne elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. A. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt A. A.’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks poolte

vahel 23.04.2021 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusest nr xxxx tulenev

võlgnevus kompromissisummas 3286,86 eurot (sh põhinõue 2253,23 eurot, enne

23.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1003,63 eurot ja lepingu sõlmimise tasu

30 eurot), viivis põhinõudelt (2253,23 eurot) alates 16.07.2021 kuni 31.05.2022

summas 432,62 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt A. A.’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2253,23

eurolt) alates 01.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja A. A. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt A.

A.’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskuludena

menetluses tasutud riigilõiv summas 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20

eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Pooled sõlmisid 23.04.2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas kostja

vastu nõuet tulenevalt 27.07.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx, mille alusel kostja

võlgnes hagejale 2253,23 eurot ja viivised summas 1004,62 eurot. Kuna kostja kõnesolevat

summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse,

millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 0,99 eurot ning võimaldas kostjal tasuda

kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 3256,86 eurot (2253,23+1003,63). Antud

summale lisandus lepingu p-s 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla

kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks

lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega

tekkis

kostjal

uus

iseseisev

kohustus

tasuda

võlausaldajale

lepingus

märgitud

kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid

ei sooritanud. Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu

kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata

osa koheselt sissenõutavaks. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt

kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 15.07.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates.

Kostjale, s.o A. A.’le toimetati hagimaterjalid kätte 26.08.2022 väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 490 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 490 eurot ning maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas

50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda

ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista.

Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-

19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid

on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea

usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks

kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik