2-21-17453/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-17453

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post:

xxx), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk (e-post:

info@nordconsul.ee)

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Korraldav kohtuistung

(eelistung)

15.septembril 2022, osalesid X, Jevgeni Šimonjuk ja Y

RESOLUTSIOON

1) Kinnitada poolte vahel 15.09.2022 eelistungil sõlmitud, X, tema esindaja Jevgeni

Šimonjuki ja Y poolt paberil allkirjastatud järgmine kompromiss:

„Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-21-17453, X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks.

Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx mõisteti Ylt X kasuks välja elatis

nende ühise poja C (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Elatise sissenõudmiseks esitas X

31.03.2014 täitmisavalduse kohtutäiturile ning Pärnu kohtutäitur Rocki Albert viib Y suhtes läbi

täitemenetlust täiteasjas nr 176/2014/571. 15.09.2022 seisuga on elatise võlgnevuse jääk 9604,62

eurot. Koosneb täitmisele antud elatise võla jäägist 8579,84 eurot ja kohtutäituritasust 1024,78

eurot.

Pooled on saavutanud tsiviilasja 2-21-17453 lõpetamiseks kompromissi, paluvad kinnitada

alljärgneva kompromisslepingu ning menetluse tsiviilasjas lõpetada.

KOMPROMISSLEPING

I Võlaõiguslikud kokkulepped

1. X ja Y on kokku leppinud jagada neile ühisvarana kuuluv kinnisasi, asukoha aadressiga xxx,

mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa number xxxxxx ja mille omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud Y, selliselt, et kinnisasi jääb hageja X ainuomandisse ja X kohustub

maksma Yle tema ühisomandiosa omandamise eest rahalist hüvitist 17 500 eurot (s.o 50%

kinnisasja väärtusest).

Tsiviilasi nr 2-21-17453

2 (6)

2. X kohustus maksta Yle hüvitist summas 17 500 eurot tasaarvestatakse Y rahalise

kohustusega X ees, mille sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2014/571,

kokku summas 10 182,14 eurot (s.h täitemenetluses sissenõutav elatise võlgnevus jääk

15.09.2022 seisuga 8579,84 eurot, kohtutäituri tasu 1024,78 eurot, 516,76 eurot on pool

kohtutäituri põhitasust täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel lõpetamisel ja täitemenetluse

kulud 60,76 eurot). Samuti tasaarvestatakse X hüvitise maksmise kohustus menetluskulude

jaotusest tuleneva Y kohustusega hüvitada Xle ½ riigilõivu, s.o 150 eurot.

3. Tasaarvestuse tulemusena on poolte vastastikused rahalised kohustused kattuvas summas

10 332,14 eurot lõppenud ning X tasub Yle kinnisomandi osa omandamise eest ühekordset

rahalist hüvitist 7167,86 eurot.

4. X maksab kokkulepitud hüvitise Y pangakontole nr EExxx osamaksetena, 800 eurot kuus,

alates oktoobrist 2022 iga kuu 25.kuupäevaks.

5. X kohustub esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr

176/2014/571 sissenõudja nõude tasaarvestamisega lõppemise tõttu kolme tööpäeva jooksul

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates. Täitemenetluse lõpetamisel nõutavaid

täitemenetluse kulusid on hüvitise summa tasaarvestamisel juba arvesse võetud ning

kohtutäiturile tasub need kulud X. Täitemenetluse lõpetamisel kustutatakse kinnistusraamatu

registriosa nr xxxxxx III jakku kande nr 2 all X kasuks kantud keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks.

6. Pooled kinnitavad, et pärast X poolt Yle hüvitise kogusummas 7167,86 eurot tasumist ja

täitemenetluse täiteasjas nr 176/2014/571 lõpetamist ei ole neil teineteise suhtes kinnisasja

ühisomandiõigusest tulenevaid varalisi ja/või rahalisi nõudeid.

II Asjaõiguslikud kokkulepped

Kompromisslepingus sisalduvale kinnisasja käsutustehingule kohaldatakse asjaõigusseaduse

(AÕS) §-des 641, 119 ja § 120 lg-s 1 asjaõiguslepingu kohta sätestatut. TsMS § 430 lg 6 kohaselt

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist.

7. Pooled on kokku leppinud, et Y annab talle ühisomandiõiguse alusel kuuluva ½ mõttelise

osa kinnisasjast, asukoha aadressiga xxx registriosa nr xxxxxx, omandi üle Xle üle ja X võtab

Ylt tema osa omandiõiguse vastu. Ülejäänud ½ mõttelist osa sellest kinnisasjast juba kuulub Xle

ühisomandiõiguse alusel.

III Nõusolekud ja tahteavaldused

8. Kompromissile alla kirjutamisega annavad X ja Y kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx teises jaos kande nr 4 all Y

omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna X (isikukood xxxxxxxxxxx).

9. Jõustunud kohtumäärus asendab X ja Y nõusolekuid ja tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5, KRS

§ 341 lg 8).

IV Kinnistamisavaldus

10. X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldavad soovi kompromissi

kinnitava kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse järgneva kande tegemist:

10.1. Kinnisaja, asukoha aadressiga xxx, registriosa nr xxxxxx teises jaos kustutada kanne Y

omandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja ainuomanikuna kantakse

kinnistusraamatusse X (isikukood xxxxxxxxxxx).

Tsiviilasi nr 2-21-17453

3 (6)

11. Riigilõivu kinnistu registriosas nr xxxxxx taotletud omanikukannete tegemise eest tasub X.

12. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks riigilõivu tasumiseks kohustatud isikut

tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast.“

2) Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-18695.

3) Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra

kindlaks menetluskulude suurust.

4) Saata jõustunud kohtumäärus kompromissis sisalduva kinnistamisavalduse täitmiseks ja

kinnistusraamatusse

kannete

tegemiseks

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Kinnistusosakonnal tuleb täiendava kinnistamisavalduse esitamise vajadusest ja/või kannete

tegemiseks riigilõivu tasumise nõudest teatada Xle.

5) Tagastada Xle tema poolt hagiavalduse esitamisel 08.11.2021 tasutud riigilõivust pool, s.o

150 eurot, mis kanda X arvelduskontole nr EExxx, Swedbank.

Edasikaeabamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. X esitas Pärnu Maakohtule hagi Y vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus:

- lõpetada ühisvaraks olev poolte ühisomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, kantud kinnistu asukohaga xxx suhtes, jättes ühisvaraks

olev kinnistu hageja omandisse, pannes hagejale kohustuse hüvitada kostjale temale kuuluva ½

ühisomandi kaotuse eest 10 012,25 eurot;

- tasaarveldada kostjale kuuluva ½ ühisomandi kaotuse eest hüvitis summas 10 012,25 eurot kostja

võlgnevusega summas 10 619,99 eurot hageja ees täiteasjas nr 176/2014/571. Tasumata jäänud

võlgnevuse summas 607,74 eurot (10 619,99 eurot - 10 012,25 eurot = 607,74 eurot) ning tasumata

jäänud kohtutäituritasu osas täitemenetlus täiteasjas nr 176/2014/571 jätkata;

- kohustada kostjat andma tahteavaldused registriossa nr xxxxxx, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, kantud kinnistule asukohaga xxx omandiõiguse üleandmiseks hagejale ning

omaniku muutmise kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Juhul, kui kostja ei anna nõusolekut või

tahteavaldust kande tegemiseks, asendab tema nõusolekut või tahteavaldust jõustunud kohtuotsus

käesolevas tsiviilvaidluses (TsÜS § 68 lg 5).

2. Kostja Y kirjalikus vastuses hagile nõustus ühisvara jagamisega hageja taotletud viisil, kuid ei

nõustunud hageja näidatud kinnisasja hinnaga. Kostja esitas tõendi, mille kohaselt on kinnisasja

väärtus selle müügi korral 35 000 eurot. Samuti kostja 15.09.2022 eelistungil väitis, et

täitemenetluses võlgnevuse jääk on väiksem, kui hageja poolt hüvitise tasaarvestamisel arvesse

võetud.

3. 15.09.2022 eelistungil pooled jõudsid ühisvara jagamise osas kokkuleppele. Hageja nõustus

kostja näidatud kinnisasja hinnaga. Pooled olid nõus, et hageja poolt kostjale makstav hüvitis

tasaarvestatakse kostja elatise võlgnevusega täiteasjas nr 176/2014/571. Kohus tegi istungil vaheaja,

mille jooksul kostja täpsustas kohtutäituri juures elatise võlgnevust ja täitekulusid 15.09.2022

seisuga. Istungi vaheajal kohus koostas pooltele kokkuleppe projekti, mille tingimusi pärast istungi

vaheaega pooled täpsustasid ja täiendasid kohtutäituri esitatud andmete alusel. Pooled ja hageja

esindaja allkirjastasid kirjaliku kompromisslepingu istungil kolmes eksemplaris, kummalegi

poolele jäi üks eksemplar ja üks esitati kohtule kinnitamiseks.

Tsiviilasi nr 2-21-17453

4 (6)

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus

leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist ja ühisomandi lõpetamist

abikaasade kokkuleppega, mille kohus kinnitab.

Pooled on kokku leppinud neile abikaasade ühisvarana kuulunud kinnisasja jagamises ning

makstava hüvitise suuruse, tasumise korra ja tähtaja.

5. Pooled on kokku leppinud kinnisasja ühisomandi lõpetamises selliselt, et kinnistu jääb hageja

ainuomandisse ja hageja maksab kostjale hüvitist. Hüvitise summat 17 500 eurot on vastastikuste

nõuete tasaarvestamise teel vähendatud täiteasjas 176/2014/571 kostjalt nõutava elatise võlgnevuse

jäägi, täitemenetluse kulude ning hageja menetluskuludest kokkuleppe kohaselt kostja kanda jäänud

½ riigilõivusumma võrra.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki

pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena

lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled

ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2).

6. Kohus arutas pooltega elatise võlgnevuse tasaarvestamise võimalikkust. VÕS § 200 lg 1 p 1

kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Pooled olid ühel meelel, et elatise võlgnevuse

tasaarvestamiseks praegusel juhul takistusi ei ole. Pärnu Maakohus on xx xx xxxx kohtuotsusega

tsiviilasjas x-xx-xxxxx rahuldanud X hagi Y vastu elatise nõudes ning mõistnud kostjalt välja elatise

X kasuks nende xx xx xxxx sündinud poja C ülalpidamiseks alates 14.08.2007 kuni lapse

täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.

Alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse järgi on ülalpidamist saama õigustatud

isikuks laps ning elatise hagi tuleb esitada lapse nimel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et ka

enne 01.07.2010 kehtinud seaduse järgi oli ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks laps, kuigi

elatist nõudis vanem oma nimel ning elatis mõisteti välja vanema kasuks.

X selgitas, et esitas 2014.aastal kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetluses on

sissenõudjaks X. Tänaseks on poeg C täisealine ning kostjalt täitemenetluses elatise võlgnevuse

sissenõudmine ei ole võrdsustatav ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kohus nõustub pooltega, et

kuigi täitemenetluses kostjalt nõutav võlgnevus on tekkinud kostja poolt ülalpidamise kohustuse

rikkumise tagajärjel, on nüüdseks tegemist tavalise rahalise võlgnevuse sissenõudmisega X kasuks.

Kohus leiab, et kuivõrd X on täitemenetluses läbivalt käsitatud sissenõudjana, on tegemist poolte

vastastikuste kohustustega ning pooltel on kokkuleppel õigus täitemenetluses kostjalt nõutavat

võlgnevust tasaarvestada hageja kohustusega maksta kostjale hüvitist, hagejal on õigus esitada

võlasuhte tasaarvestusega lõppemise tõttu kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

Tsiviilasi nr 2-21-17453

5 (6)

7. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega,

samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja,

peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata

tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav

kanne kinnistusraamatusse.

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab

kokkuleppe notariaalset tõestamist.

8. Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid

tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses.

Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsMS § 432

teisest lausest tuleneb, et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja ja hageja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud nõusolekud kokkuleppe

täitmiseks vajalike omanikukannete muutmiseks, see tähendab, et kohtumäärus on käsitatav

kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda vajalikud tahteavaldused.

9. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

asjas menetluse. Nagu märgitud, on menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

10. Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks kohus vastavalt poolte taotlusele saadab jõustunud

kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus on pooltele selgitanud, et

kompromisslepingus sisalduv kinnistamisavaldus ei pruugi olla piisav ja kinnistusosakond võib

nõuda täiendavat kinnistamisavaldust (mis peab olema digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt

kinnitatud).

Samuti tuleb menetlusosalistel tasuda omanikukande muutmise eest ettenähtud riigilõivu. Pooled

on kokku leppinud, et kinnistusraamatusse omanikukande tegemisega seotud riigilõivu tasub hageja

kui kande tegemisest huvitatud pool.

11. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või kaebeõiguse välistada. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise

kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub

määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled selles asjas leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale poole hagiavalduse

esitamisel tasutud 300 euro suurusest riigilõivust, s.o 150 eurot, ning see kostja kohustus

Tsiviilasi nr 2-21-17453

6 (6)

tasaarvestatakse samuti hageja kohustusega maksta kostjale hüvitist ühisvara jagamisel

omandiõiguse kaotamise eest. Muud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda

kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust.

13. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist tema arvelduskontole nr EExxx. TsMS § 150 lg 2 p

1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS

§ 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel

Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas riigilõivu maksnud kokku 370 eurot: 300 eurot

08.11.2021 hagiavalduse esitamisel ja 70 eurot 12.05.2022 hagi tagamise taotluse eest.

Kohus leiab, et osaliselt tagastamisele kuulub hagiavalduse eest tasutud riigilõiv. Hageja hagi

tagamise taotluse on kohus juba lahendanud (taotlus jäeti rahuldamata) ehk teinud

menetlustoimingu, mille tegemise eest riigilõiv oli ette nähtud, menetluse lõpetamine

kompromissiga selle menetlustoimingu tegemise vajadust ei mõjuta.

Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hageja

taotluse alusel hagejale tagastada menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust pool,

s.o 150 eurot, ja kanda see hageja näidatud pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik