3-21-2697/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2697

Haldusasi

Digital

Asset

Management

OÜ

kaebus

Rahapesu

Andmebüroo 21.10.2021 tegevusloa kehtetuks tunnistamise

otsuse nr 6-1/227-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Digital Asset Management OÜ, lepinguline

esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja - Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle

Kalma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.10.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Digital Asset Management OÜ-le (registrikood 14433725) väljastati majandustegevuse

registris (MTR) 10.03.2020 tegevusluba nr FRK001320 virtuaalvääringu rahakotiteenuse

osutamiseks ja tegevusluba nr FVR001437 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse

osutamiseks. Digital Asset Management

OÜ esitas 04.06.2020 MTR keskkonnas

majandustegevusest ajutise loobumise teate. Majandustegevusest loobuti ajutiselt kuni

04.06.2023.

3-21-2697

2(7)

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 Digital Asset Management OÜ-le

ettekirjutuse täiendava teabe esitamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 54 lg 1 p 2, § 58 lg 1 ja § 58 lg 2 alusel. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 19.08.2021.

3. Digital Asset Management OÜ edastas 18.08.2021 RAB-le vastuse ettekirjutusele, millega

tagastas ettekirjutusega saadetud küsimustiku tühjana.

4. RAB tunnistas 21.10.2021 otsusega nr 6-1/227-1 Digital Asset Management OÜ tegevusload

nr FRK001320 ja FVR001437 ning lubadega seotud majandustegevuse registri andmed RahaPTS

§ 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks, kuna ettevõte ei olnud alustanud teenuse pakkumisega kuue kuu

jooksul tegevusloa väljastamisest.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 22.11.2021 Digital Asset Management OÜ kaebus RAB

21.10.2021 otsuse nr 6-1/227-1 tühistamiseks.

6. Kohus võttis 26.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahapesu

Andmebüroo.

7. RAB esitas kaebusele kirjaliku vastuse 03.01.2022.

8. Kohus määras 14.07.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja on seisukohal, et RAB on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Kaebaja ei ole

majandustegevust alustanud. RAB on varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et tegevusloast

ajutise loobumise kestel ei pea ettevõte vastama RahaPTS-i nõutele, mis vastab täisulatuses

ajutise loobumise eesmärgile ja olemusele. Eeltoodu tähendab muu hulgas ka seda, et

majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene ka RahaPTS § 75 p 3 sisalduv nõue

asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb.

RAB on ka eelnevalt mitmekordselt nii suuliselt, kui ka kirjalikult kinnitanud, et RahaPTS § 75

p 3 märgitud 6-kuulise tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks ning selliselt on RAB

käsitlenud ajutise loobumisega seotud asjaolusid oma varasemates menetlustes. Ajutise

majandustegevuse loobumise kohta teate esitamise hetke seisuga oli tegevuslubade väljastamisest

möödunud vähem kui 6 kuud. Ajutisest loobumisest väljudes jääb äriühingul veel teatud aeg

asuda tegutsema taotletud tegevusalal, enne kui äriühingu vastu saab rakendada RahaPTS § 75 p

3. Äriühing loobus ajutiselt majandustegevusest, juhindudes eelnevalt esile toodud RAB-i

seisukohtadest ja menetluspraktikast, seetõttu on äriühingul põhjendatud ja õiguspärane ootus, et

RahaPTS § 75 p 3 sätestatud 6-kuulise tähtaja kulgemise peatumine kehtib ajutise loobumise ajal

ning jääb edaspidi kehtima äriühingu suhtes.

10. RAB tugineb MSÜS § 34 lg-le 5 oma seisukohtades, et RahaPTS § 75 p 3 sätestatud aja

kulgemine ei peatu majandustegevusest ajutise loobumise ajal. RahaPTS § 75 p 3 ei sätesta, et

ettevõtja peab või on kohustatud alustama majandustegevust või jätkama sellega, mh

majandustegevuse mittealustamine pole võrdsustatud kohustuse rikkumisega. Virtuaalvääringute

teenuste osutajate puhul puudub mistahes MSÜS § 34 lg-st 5 tulenev kohustus jätkata

majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saa virtuaalvääringute teenuste pakkujate osas

tõlgendada majandustegevuse mittealustamisega seotud tagajärgi MSÜS § 34 lg 5 kaudu. MSÜS

§ 34 lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuse osutajate (näiteks raudteevedu, keskkütte jne) tegevuse

reguleerimiseks, millel on ühiskonna ees reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks

tähtsad kohustused.

11. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine on vastuolus Põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud

õigusriigi põhimõttega ja sellest tuleneva õiguskindluse printsiibiga, mis hõlmab endas nii selgust

kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide

3-21-2697

3(7)

püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). RAB ei põhjendanud oma seisukoha

muutmist ega viidanud kehtivate õigusaktide asjakohastele sätetele (tuginemisega MSÜS § 34 lg

5 äriühing pole nõus) või kohtu praktikale, miks RahaPTS § 75 p 3 sätestatud tähtaja kulgemine

ei peatu ajutise loobumise ajaks.

12. Vastustaja otsus piirab kaebaja PS §-st 31 tulenevat ettevõtluse vabadust. Tegevusloa

väljastamise taotluse esitamine ei tekita küll kaebajale õigust tegeleda virtuaalvääringu teenuse

osutamisega, kuid temale peab olema tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele

menetlusele.

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub selle jätta rahuldamata.

14. RahaPTS § 75 p 3 ei võimalda vastustajale kaalutlusõigust, vaid sätestab tegevusloa kehtetuks

tunnistamise kohustuse. RahaPTS § 75 p 3 kohta on seadusandja seletuskirjas märkinud, et

eesmärk on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt. RahaPTS § 75 p 3 on

erisätteks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes, mille kohaselt majandushaldusasutus võib tunnistada

tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates

tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud

oluliseks RahaPTS-s sätestada erisus kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuuekuulist perioodi on

peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära

teha ning juba ka tegutsema asuda.

15. RahaPTS § 75 p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba

kehtetuks tunnistada, kui teenuse pakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist,

on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning

krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p-s 1. MERAS-s ja KAS-s viidatud sätte kohaselt võib

Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus ja

finantsasutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates. Nimetatud

sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg

5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele

finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele).

16. Tegevusloa taotlemisel märgivad ettevõtted, millal nad hakkavad teenust osutama. Kui ei ole

kõrvalekaldumisi ja põhjendatud asjaolusid, siis eeldatakse, et teenust hakatakse kirjeldatud viisil

pakkuma tegevusloa saamise hetkest. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema

poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku

puutuma, ei vasta tegelikkusele. Riskide realiseerumisel aga võib RahaPTS mõttes olla võimalik

teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. Kaebaja on tegevusluba kasutanud

mittesihipäraselt (tegevusega ei ole alustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul) ning see

kogumis ei võimalda vastustajal rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii

teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ning on vastuolus

RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. Vastustaja kohustus on kõrvaldada turult ja

majanduskeskkonnast ettevõtted, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ei täida neile

seadusest tulenevaid kohustusi, sh kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu

jooksul loa väljastamisest arvates.

17. Kaebaja sai tegevusloa (s.o 10.03.2020) ajal, mil kehtis juba RahaPTS § 75 p 3 samas

sõnastuses nagu praegu. Seega pidi kaebajale tegevusloa väljastamise hetkel teada olema, et tema

peab alustama ettevõtlusega hiljemalt 10.09.2020, vastasel juhul tunnistab RAB RahaPTS § 75 p

3 alusel selliste ettevõtete tegevusload kehtetuks, kes kuue kuu jooksul arvates tegevusloa

väljastamisest ei ole tegutsema asunud. Vastustajale said asjaolud kaebaja tegevusega

mittealustamisest teatavaks 18.08.2021, kui kaebaja esitas sellekohase info vastustajale.

3-21-2697

4(7)

18. Kaebaja suhtes kohaldub MSÜS § 34 lg 5. MSÜS § 34 reguleerib ettevõtja

majandustegevusest loobumist. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei loeta ettevõtjat majandustegevusest

ajutiselt loobunuks, kui tal on seadusest tulenev kohustus majandustegevust jätkata. RahaPTS §

75 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa

väljastamisest arvates. Kaebaja esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista

tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa

väljastamisest arvates. MSÜS § 34 lg 5 ei ole ette nähtud üldhuviteenuse osutajate tegevuse

reguleerimiseks, kuna selle toimepidevuse tagamine on eraldi välja toodud MSÜS §-s 35.

19. Vastustaja ei ole rikkunud ettevõtlusvabadust (PS § 31; vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-3-12, p

41). Olukorras, kus kaebaja reaalselt ei tegele loakohustusega tegevusalal ega kavatsegi enne

10.06.2023 tegutsema hakata, ei ole tegevusluba ja vastav kanne majandustegevuse registris

vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ei riiva ka

äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib kaebaja MSÜS § 37 lg 5 alusel taotleda uut

tegevusluba. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus

suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse

teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele

vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine

on ettevõtte enda mõjusfääris, ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava

hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja

finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ja tingimuste täitmisel

saab turul teenuse pakkumisega jätkata.

20. Kaebajal puudus vajadus tegevuslubade järele ja need tuli kehtetuks tunnistada. Igaks juhuks

tegevuslubade omamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse ega kavatsegi tegutseda vähemalt

kolm aastat, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust.

Kaebaja pidi sellest tagajärjest aru saama ja sellega ka arvestama.

21. Vastustaja ei ole õiguspärase ootuse põhimõtet rikkunud. Kuigi haldusorgan võib oma püsiva

praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada

eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei

saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-53-04; nr 3-

3-1-53-04, p 13). Vastustajat tingis oma halduspraktikat muutma 25.05.2021 avaldatud riiklikus

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangus märgitu, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad

on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor; täna järjest enam globaliseeruvas

maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad järjest enam virtuaalvääringuid

kuritegude toimepanemiseks või lõpule viimiseks (lunaraha nõuded, kelmused, inimkaubandus,

terrorismi rahastamine, massihävitusrelvade rahastamine jms). Lisaks arvestati RahaPTS § 2 lg-

s 5 sätestatut, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse finantseerimisasutuste kohta

sätestatut. Vastustajal tuli viia oma halduspraktika kooskõlla seaduse eesmärgiga ja ka

seadusandja tahtega, sest kui jätkata haldusasutuse eelnevat halduspraktikat, siis see ei võimalda

rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud

sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega

ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusasutus

edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Vastustaja märgib, et halduspraktika muutus on

tänaseks ka järjepidev. Seega toimus vastustaja halduspraktika motiveeritud muutmine, mis on

lubatud ja õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-175, p 10).

22. Kaebaja majandustegevusest loobumine kolmeks aastaks on vastuolus MSÜS § 34 lg 2

tõlgendusega. Kaebaja tegevusvaldkonnale kohalduvad kõrgendatud ja rangemad nõuded

(analoogselt finantseerimisasutusele), sest seal esinevad suuremad riskid ja suurem avalik huvi.

Järelikult tuleb vastustajal tühistada tegevusload virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse

pakkujate ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujate suhtes, kes ei ole oma tegevusega

3-21-2697

5(7)

alustanud kuue kuu jooksul. Kaebaja ei alustanud majandustegevusega ega kavatsegi alustada

majandustegevusega enne majandustegevuse ajutise loobumise lõpukuupäeva 04.06.2023.

Virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemusest tulenevalt ei saa ka virtuaalvääringu

teenusepakkuja majandustegevust ajutiselt peatada kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks,

nagu see on ette nähtud KAS § 17 lg 1 p 1 ja MERAS § 22 lg 2 p 1. Kuna kaebaja on

majandustegevuse ajutiselt loobunud kolmeks aastaks on see vastuolus MSÜS § 34 lg-ga 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt RahaPTS § 75 lg 1 p-le 3 tuginedes

tunnistanud kaebajale väljastatud tegevusload kehtetuks ajal, mil kaebaja oli majandustegevusest

ajutiselt loobunud ning kaebaja ei olnud alustanud tegevuslubade kohast tegevust hiljemalt 6 kuu

jooksul tegevuslubade väljastamisest arvates.

25. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa

kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa

väljastamisest arvates. Puudub vaidlus, et kaebaja ei alustanud tegevust kuue kuu jooksul talle

tegevuslubade nr FRK001320 ja FVR001437 väljastamisest 10.03.2020. Kaebaja esitas

04.06.2020 ehk kolm kuud peale tegevuslubade väljastamist teate majandustegevusest

loobumiseks tähtajaliselt kuni 04.06.2023. Ka esimese kolme kuu jooksul enne eelnimetatud teate

esitamist puudus kaebajal majandustegevus.

26. Kaebaja eksib, leides, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul

ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 puhul

on tegemist imperatiivse normiga, see tähendab, et vastustajal puudub kaalutlusõigus

otsustamaks, kas tegevusluba kehtetuks tunnistada või mitte. Olukorras, kus ettevõtja ei ole

taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates, tuleb RAB-

il tegevusluba kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul möödus kuus kuud tegevusloa andmisest juba

10.09.2020. Kaebaja kinnitas nii haldusmenetluses RAB-le kui ka kaebuses, et kaebaja ei ole

alustanud majandustegevusega taotletud tegevusalal.

27. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohta on eelnõu seletuskirjas1 märgitud, et selle normi eesmärk on

takistada olukordi, kus taotletud tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Esmalt märgin, et

nõustun vastustajaga, et tegevuslubade sihipäraseks kasutamiseks ei saa pidada seda, kui kolm

kuud pärast tegevuslubade saamist peatab äriühing majandustegevuse kolmeks aastaks. Sellisest

tegutsemisest saab pigem järeldada, et ettevõttel ei olegi plaanis majandustegevust alustada

tegevusalal, mille jaoks litsents on väljastatud. Sedavõrd pikka perioodi ei saa lugeda ka

majandustegevusest ajutiseks loobumiseks.

28. Leian, et kui RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud olukorras, kus ettevõtte

majandustegevus on peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See annaks ettevõtjatele võimaluse

seadusele mitte vastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning

seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata. Vastustaja toob

õigesti välja, et olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses

kirjeldatud viisil vahetult peale tegevusloa saamist, tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud

sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga,

milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja

terrorismi rahastamiseks. Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi

teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/download/c041b4cb-8a45-46d5-a069-a3e5bd4ace74

3-21-2697

6(7)

riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. On oluline

erinevus, kas alustada tegevusega vahetult ehk 6 kuu jooksul loa saamisest arvates või kolme

aasta ja 6 kuu jooksul.

29. Eelnevat ei väära ka kaebaja viited vastustaja varasemale praktikale, mille kohaselt vastustaja

on aktsepteerinud lähenemist, et ettevõtja ei pea vastama RahaPTS nõuetele ajutise loobumise ajal

ning ka 6-kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub selleks ajaks. Kaebaja on kohtule esitanud

RAB järelevalvetalituse rahapesu analüütiku K. Hiie 15.05.2020 vastuse Kalashnikov Õigusbüroo

13.05.2020 pöördumisele (dtl 8), kus vastustaja on vastanud õigusbüroo esitatud küsimusele „Kas

virtuaalvääringute tegevuslubadest ajutiselt loobunud äriühingul kulgeb 6-kuuline tähtaeg, et

majandustegevusega alustada, või see peatub ajutise loobumise ajaks?“, et „6 kuuline tähtaeg

peatub ajutise loobumise ajaks.“ Olen seisukohal, et sellist RAB-i varasemat praktikat ei saa pidada

seadusega kooskõlaliseks, mistõttu ei saa kaebaja sellest tuletada ka õiguspärast ootust, et

vastustaja peaks oma varem antud vastustest kinni pidama isegi olukorras, kus see viiks

õigusvastase halduspraktikani. Vastustaja 15.05.2020 e-kirjas antud seisukohta, et 6-kuuline tähtaja

kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks, ei saa pidada õiguslikult siduvaks lubaduseks, millest

tuleneks kaebajale usalduse kaitse ning mis välistaks kaebaja kahjuks haldusakti kehtetuks

tunnistamise (HMS § 66). Vastavalt HMS § 67 lg 4 punktile 2 ei saa isik haldusakti kehtetuks

tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või

selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Praeguse vaidluse puhul oli tegevusloa kehtetuks

tunnistamine ette nähtud RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 ning seda sõltumata asjaolust, et kaebaja oli

esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kehtis samas

sõnastuses ka ajal, mil kaebaja tegevusload sai, seega pidi vastav seadusest tulenev kohustus, asuda

tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest, olema kaebajale teada loa saamise hetkest alates.

Asjaolu, et vastustaja on oma halduspraktika viinud kooskõlla RahaPTS regulatsiooniga, ei riku

kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet isegi olukorras, kus praktika muutmisega kaasnevad

kaebajale negatiivsed tagajärjed. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue

tõlgenduse andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse

tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi

kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest (Tallinna

Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10).

30. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riive kohta.

Ettevõtlusvabadust võib riivata seaduses toodud alustel ja praegusel juhul annab selleks aluse

RahaPTS-s sätestatud regulatsioon. RahaPTS-ga reguleeritud valdkonnas on ettevõtjatele

esitatavad kõrgemad nõudmised põhjendatud oluliste avalike huvide kaitsmise ja suure kahju

vältimise eesmärgil. Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt

oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste täitmisel saab turul

teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduse nõuetele,

ei oleks tagatud seaduse eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine

ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemile. Olukorras, kus kaebajal ei olnudki

plaanis mitte üksnes kuue kuu, vaid suisa kolme aasta jooksul tegevusloa saamisest

majandustegevusega alustada, on tegevuslubade seaduse nõuete mittetäitmise tõttu kehtetuks

tunnistamine õigustatud, vajalik ja proportsionaalne meede.

31. Pooled vaidlevad ka MSÜS § 34 lg 5 kohaldamise võimalikkuse üle. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt

ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust

tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse

olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. MSÜS § 34 lg 2 kohaselt on

majandustegevusest loobumine ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või

enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud

tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva

(majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). MSÜS § 34 lg 5 grammatilise ja süstemaatilise

3-21-2697

7(7)

tõlgenduse kohaselt kohaldub MSÜS § 34 lg 5 minu hinnangul olukorras, kus ettevõtja on juba

alustanud majandustegevusega ning soovib seda teatud tegevusalal osaliselt või täielikult

lõpetada. Praegusel juhul ei ole kaebaja majandustegevusega üleüldse alustanud, seega on

käesoleva vaidluse raames MSÜS § 34 lg 5 asjassepuutumatu säte. Minu hinnangul ei ole MSÜS

§ 34 lg-d 2 ja 5 ette nähtud reguleerima olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi väljastatud loas

märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata ehk soovib majandustegevusega

alustamise edasi lükata. Sellist konkreetset olukorda reguleerib RahaPTS § 75 lg 1 p 3, sätestades

nõude, et majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul ning võimalust majandustegevuse

alustamise edasilükkamiseks RahaPTS ette ei näe.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS

§ 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma