4-22-1703/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-1703

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2022, Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1703 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär, tõlk Hedvig Payne, Zemfira Lampmann Kaebuse sisu

Vladislav Kokki kaebus PPA Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 05.05.2022 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,22,002427 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

Vladislav Kokk, isikukood: 36901240108; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; kehtivaid karistusi ei ole.

Kaitsja Aivar Olli, e-post ollipartnerid@gmail.com Kohtuväline menetleja Sergei Dõmša, e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 07.09.2022 Istungil osalenud isikud Vladislav Kokk, Aivar Olli ja Sergei Dõmša RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 kohus otsustas: 1. Rahuldada Vladislav Kokk kaebus ja tühistada täielikult PPA Põhja Prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna 05.05.2022 otsus väärteoasjas nr 2315,22,002427. 2. Jätta rahuldamata Vladislav Kokk kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 420 eurot ja jätta nimetatud kulu V. Koka enda kanda.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Kohtuväline menetleja heidab V. Kokale 05.05.2022 koostatud väärteoprotokollis ette seda, et tema 31.03.2022 kell 14:51 ajal xxxx hoidis relvi magamistoas voodi kõrval, millega ei olnud tagatud nende säilimise ja ohutus ümbrusele, ning sellega ei olnud välistatud relvade kõrvalise isiku juurdepääs. Sellise käitumisega rikkus ta väärteoprotokolli kohaselt RelvS § 45 lg 2 nõuet ja tema tegevus on kvalifitseeritud RelvS § 891 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja karistas V.

4-22-1703 Kokka samal päeval koostatud otsusega rahatrahviga 400 eurot.

2. V. Kokka kaitsja esitas 19.05.2022 maakohtule kaebuse, milles taotleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel selle otsuse tühistamist. Kaebaja leiab kokkuvõtlikult seda, et V. Koka tegevuses puudub nii süüteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis, samuti on rikutud ausa menetluse põhimõtet. Väärteoprotokolli sõnastus on kaitsja hinnangul väga üldine ning teokirjeldus on sisuliselt relvaseaduse koosseisu ümberkirjutus, mis takistab kaitseõiguse teostamist. Politseiametniku rinnakaamera salvestisest nähtuvalt andis V. Kokk 31.03.2022 kontrolli käigus politseiametnikele selgitusi, mis on jäetud täielikult tähelepanuta. Kaebuse kohaselt plaanis V. Kokk minna samal päeval Männiku lasketiiru ning sellepärast oli kaks tulirelva ka relvakapist välja võetud ning valmis pandud lasketiiru minekuks.

3. Kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde. V. Kokk kasutas kohtuistungil õigust ütlusi mitte anda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud. 31.03.2022 läksid politseiametnikud J. P. ja R. L. tegema V. Koka elukohta xxxx etteteatamata relvahoiutingimuste kontrolli. Sündmuste käiku salvestas R. L. oma rinnakaameraga. Kui V. Kokk korteri välisukse politseiametnikele avas, siis oli ta välisriietes (müts, jope, tossud) ja videosalvestise pinnalt järeldades valmistus ta korterist lahkuma. Käes oli tal ukse avamise hetkel kaks joogipudelit ning autovõtmed (video 06:14). Mõnda aega vesteldakse korteri esikus. Mingi hetk teavitab politseiametnik J. P., et nad soovivad teostada ka V. Kokale kuuluvate tulirelvade hoiukontrolli. V. Kokk võtab seepeale jalanõud jalast (video 16:44) ja läheb teise tuppa. Samal ajal jäävad politseiametnikud omavahel esikusse rääkima ja ei järgne talle koheselt. Kui nad mõni hetk hiljem V. Kokale teise tuppa järgnevad, siis V. Kokk on seljaga nende poole ja toimetab midagi akna juures riidekapi kõrval olevas relvakapis. Seejärel pöördub politseiametnike poole ja tal on käes juba üks tulirelv (püss), mis on rohelaigulises ümbriskotis, asetab selle voodile ja avab vutlari luku. Samal ajal vaatavad mõlemad politseiametnikud relvakapi suunas (ka kaamera on selles suunas) ja räägivad omavahel, ning kui nad uuesti koos kaameraga pöörduvad V. Koka poole, kes on nende selja taga, siis on V. Kokk asetanud voodile ka juba teise püssi pruunikaslaigulises ümbriskotis. Kaamerapildist ei ole aru saada, kuskohast V. Kokk selle vahepeal võttis, aga arvestades väga lühikest aega, mis politseiametnikud vaatasid teises suunas olnud relvakappi, siis pidi ta selle võtma kusagilt voodi lähedalt, kus ta seisis. V. Kokk osutab videol käega paremale poole voodi suunas. Edasi on videolt näha, kuidas V. Kokk võtab relvakapist veel mitu püssi ja politseiametnikud fikseerivad nende numbrid oma protokollis. Edasi on videolt näha (25:20), kuidas V. Kokk kummardub vasakule poole voodi taha ja võtab ka sealt ühe püssi, mis on halli värvi relvakohvris ja asetab ka selle voodile.

6. Kaebuses on esitatud kriitikat väärteoprotokolli teokirjelduse kohta. Kohus nõustub selle kriitikaga ning esimeses järjekorras lahendabki küsimuse sellest, kas esitatud „süüdistus“ vastab seaduses ja kohtupraktikas kinnistatud nõuetele ning võimaldab süüdistuse piiridesse jäädes üldse V. Koka süüküsimust lahendada.

7. Väärteoprotokollist väljaloetava teokirjelduse (st süüdistuse) kohaselt heidetakse V. Kokale

4-22-1703 ette magamistoas voodi kõrvalt leitud relvade (mitmuses) mittenõuetekohast hoidmist. Kohus on asja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli teokirjelduse piiridega, mis ühemõtteliselt piiritleb vaidluse eseme seega ainult voodi kõrval olnud relvadega. Iseenesest ei olegi vaidlust selles, et need kaks relva, mis videolt nähtuvad, ei olnud kontrollimise hetkel mitte relvakapis vaid voodi kõrval. Videost on näha, et mõlema relva puhul on tegemist (vintraudse või sileraudse) püssiga ehk tulirelvaga relvaseaduse mõttes.

8. RelvS § 11 sätestab relvade liigitusetulirelvad, gaasirelvad, pneumorelvad, külmrelvad, heiterelvad, elektrišokirelvad, hoiatus-ja signaalrelvad, akustilised relvad, laskekõlbmatud relvad.

9. Väärteoprotokollis heidetakse V. Kokale ette relvade hoiutingimuste rikkumist, mis on relvaseaduses üldmõiste kõikidele erinvatele relvaseaduses sätestatud relvaliikidele. Väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, milliste relvaliikide hulka kuuluvaid relvi V. Kokk valesti hoiustas. Vähe sellest, et süüdistuses on puudu konkreetsete tulirelvade nimetus ja seerianumber, siis ei ole süüdistuse teokirjelduses märgitud isegi seda, millise relvaliiki kuuluva relvaga üldse on tegemist (st kas tulirelva, gaasirelva, akustiline relva, vms-ga). V. Kokale etteheidetud normi rikkumine (§ 45 lg 2) sätestab relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded, st ükskõik millisele relvaliigile kohaldatava üldnormi. Samas iga konkreetse relvaliigi hoiunõuete kohta on sätestatud eraldi ka erinormid. Nimelt sätestab RelvS § 46 lg 3 täpsemalt just tulirelvade hoiutingimusedselle kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp). Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks (RelvS § 46 lg 4). Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas (RelvS § 46 lg 7). Akustilist relva tuleb hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav (RelvS § 46 lg 81). Seega jääb väärteoprotokolli pinnalt täielikult selgusetuks see, milliseid relvi V. Kokk üldse hoidis ja millisele relvaliigile kohaldatud hoiunormi rikkus. Akustilist relva näiteks võibki hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav, milleks põhimõtteliselt võib sobida ka vooditagune peidukoht.

10. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (RKKKo 3-1-1-73-08 p 8.1). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata kas objektiivne ja subjektiine süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb kanda kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (RKKKo 3-1-1-45-11 p 9). Praegusel juhul ei vasta väärteoprotokolli teokirjeldus nendele nõuetele ning etteheitest ei ole võimalik välja lugeda, milliseid objektiivsele süüteokoosseisule vastavaid relvahoidmise nõudeid V. Kokk rikkus. Samuti puudub teokirjelduses igasugune viide teo subjektiivsete tunnuste kohta, st, kas see tegu pandi toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Kuigi kohus saab asja lahendamisel muuta ise teole antud õiguslikku hinnangut, siis teokirjelduse faktilisi asjaolusid kohus muuta ei saa ning on seotud väärteoprotokollis kajastatud teokirjelduse piiridega. Seetõttu ei vasta V. Kokale esitatud etteheide süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele ja tema suhtes tehtud karistusotsus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada.

11. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 p 1sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

4-22-1703 suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja esitas 07.09.2022 kohtuistungil suulise taotluse valitud kaitsjale makstud menetluskulude summas 420 eurot hüvitamiseks. Kohus andis kaitsjale võimaluse esitada konkreetne kirjalik taotlus ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hiljemalt 09.09.2022. Kaitsja esitad menetluskulude taotluse 10.09.2022 ehk peale kohtu määratud tähtaega. Lisaks sellele minetusele jätab kohus aga kaitsjatasu hüvitamata veelgi olulisemal põhjusel. Menetluskulude taotlusele, mis on küll kaitsja poolt allkirjastatud, ei ole lisatud ühtegi muud dokumenti. Taotluses on märgitud, et kaitsja osutas V. Kokale õigusabi kokku 3 h 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot, mille põhjendatusega (maht ja tasumäär) kohus põhimõtteliselt nõustuks. VTMS § 23 alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks on aga lisaks taotlusele ka kuludokumentide esitamine (RKKKo nr 3-1-1-90-12, p 10). Juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole esitatud ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus menetluskulude hüvitamiseks (RKKKo nr 3-1-1-76-09, p 12). Kaitsja ei ole esitanud maakohtule tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus (väljastatud arve õigusabiteenuse osutamise eest) tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses menetlusega menetluskulu (RKKKm nr 1-17-1205, p-d 33-34; RKKKo nr 1-17-3858, p-d 17-18). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitada menetluskuluna. Järelikult pole alust ka tekkinud kulusid hüvitada (RKKKm nr 3-1-1-4-14, p 10). Seetõttu jätab kohus rahuldamata 10.09.2022 menetluskulude hüvitamise taotluse summas 420 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/