2-21-531/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Anu Talu Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-531 Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2022, Pärnu Tsiviilasi Täisealise õppiva S.R. hagiavaldus U.R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S.R. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Kostja: U.R. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx), lepinguline esindaja Maarika Kutser Kohtueelistungi toimumise aeg 14.09.2022 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada S.R. ja U.R. poolt 14.09.2022 kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1. Hageja võtab 31.01.2021 esitatud hagi tagasi. 1.2. Kostja tagab selle, et alates september 2022 laekub kohtutäituri A.K. täiteasjas 066/2014/348 vähemalt 115 eurot. 1.3. Kui kostja ei täida punktis 1.2. kokkulepitud raha laekumise suurust ning kohtutäituri kontole laekub ühes kuus vähem kui 115 eurot, on hagejal õigus tulla uuesti kohtusse 31.01.2021 esitatud hagi nõudes. 1.4. Punktis 1.3. kokkulepe on nõude aegumise tähtaja pikendamise kokkulepe. 1.5. Punktis 1.2 kokkulepitu kehtib kuni tsiviilasja x xx xxxx väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumiseni. 1.6. Hageja kinnitab, et kokkuleppe täitmise korral hageja ei pöördu täisealise õppivale lapsele väljamõistetava elatise hagiga kohtusse. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-531. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Tsiviilasi nr 2-21-531

2 Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohtu menetluses on S.R. (hageja) hagiavaldus U.R. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks summas 200 eurot kuus alates 07.01.2021. Hageja soovib elatist enda kontole EExxx. 1.1. Esitatud asjaoludel õpib hageja xxx 11. klassis ning alates september 2022 xxx xxx ja xxx. Kostja on hageja isa, kes elab hagejast eraldi ja hagejat vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Hageja vajadused keskmiselt kuus on 473 eurot järgmiselt: eluasemekulud 70 eurot; toidule 150 eurot; transpordile 18 eurot; sidekulu 30 eurot; tervishoiule 10 eurot; hügieenitarvetele 20 eurot; koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; riietele ja jalanõudele 40 eurot; muud vältimatud püsikulutused (taskuraha, teater, kino) 115 eurot. Hagejal ei ole vara. Hagejat peab üleval tema ema, kelle sisstulekuks on puuduva töövõimetoetus 446,70 eurot kuus, peretoetus 60 eurot kuus, sotsiaaltoetus 68,27 eurot kuus ja üüritulu 100 eurot kuus. 2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on hageja tõendatud kulud kuus 254 eurot, sh eluasemekulud 70 eurot; toidule 120 eurot; sidekulu 14 eurot; tervishoiule 10 eurot; hügieenitarvetele 20 eurot; koolikohustuse täitmiseks 10 eurot; riietele ja jalanõudele 10 eurot. Kostja hinnangul on hageja kulud osaliselt kaetud riigilt saadava peretoetusega 60 eurot, lisaks on hagejal võimalik suvekuudel töötada ja endale ülalpidamist teenida. Hageja ema sissetulek ja varaline seis on kostjast parem. Pärnu Maakohtu otsusega 29.11.2013 tsiviilasjas x xx xxxx suurendati kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras kuni alaealise lapse täisealiseks saamiseni. Seisuga 01.10.2020 on väljamõistetud elatise võlgnevus 11 413,25 eurot ning millele lisandub täituri tasu. Lisaks on kostjal tekkinud võlgnevus tsiviilasjas x xx xxxxx välja mõistetud elatise eest lahutatud abikaasa ülalpidamiseks, millise suurus seisuga 01.11.2020 on 12 344,38 eurot. kostja töötab alates 05.10.2020 xxx juures xxx miinimumtöötasuga. Kostjal vara ei ole, samas hageja emale kuulub kaks korteriomandit. 3. Eelistungil 14.09.2022 pooled otsustasid asja lõpetada kompromissiga selliselt, et hageja võtab 31.01.2021 esitatud hagi tagasi (punkt 1.1.). Kostja tagab selle, et alates september 2022 laekub kohtutäituri A.K. täiteasjas 066/2014/348 vähemalt 115 eurot (punkt 1.2.). Kui kostja ei täida punktis 1.2. kokkulepitud raha laekumise suurust ning kohtutäituri kontole laekub ühes kuus vähem kui 115 eurot, on hagejal õigus tulla uuesti kohtusse 31.01.2021 esitatud hagi nõudes (punkt 1.3.). Punktis 1.3. kokkulepe on nõude aegumise tähtaja pikendamise kokkulepe (punkt 1.4.). Punktis 1.2 kokkulepitu kehtib kuni tsiviilasja x xx xxxx väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumiseni (punkt 1.5.). Hageja kinnitab, et kokkuleppe täitmise korral hageja ei pöördu täisealise õppivale lapsele väljamõistetava elatise hagiga kohtusse (punkt 1.6.). Menetluskulud jätavad pooled endi kanda (punkt 1.7.). Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel (punkt 1.8.). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED. 4. Kohus, on seisukohal, et sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.6. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja § 206 lg 2 sätestavad poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohtumääruse resolutsiooniga kohus kinnitab haginõudega seotud tingimused. Protsessuaalsed kokkulepped (punktid 1.7. ja

Tsiviilasi nr 2-21-531

3 1.8) ei ole kompromissi tingimused ning ei vaja kinnitamist. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus selgitas kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise tagajärgi pooltele 14.09.2022 eelistungil ning pooled avaldasid kohtule, tagajärjed on arusaadavad. 6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik